Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga
1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus
Eesti
Peruu
Austraalia
Inimarenguindeks
0,835
0,725
0,929
Koht järjestuses
34
80
2
Arengutrendid (1980-2011)
Alates 1991. aastast on Eesti IAI pidevalt tõusnud, tõus stabiliseerus 2005. aastal.
Peruu IAI on lakkamatult tõusnud alates 1980. Aastast, Peruu on 1980. aasta 0,574 punktilt tõusnud 0,741 punktini aastal 2011
Aastast 1980 on Austraalia IAI pidevalt tõusnud, kuid alates aastast 2005 pole tõus olnud oluliselt suur, stabiliseerus. 31 aastaga on Austraalia saanud juurde 0,079 punkti.
Arengurühm
Väga kõrgelt arenenud
Kõrgelt arenenud
Väga kõrgelt arenenud
Joonis 1. Austraalia, Eesti ja Peruu IAI 1980-2011

2. Inimarenguindeksi komponentide võrdlus


1) Peruu
Joonis 2. Peruu IAI komponendid
Peruu kõrgeim komponent on tervis (0,852) ja madalaim komponent sissetulek (0,634). Peruu kõik näitajad jäävad suurelt alla Austraalia ja Eesti näitajatele.
2) Austraalia
Joonis 3. Austraalia IAI komponendid
Austraalia hariduseindeks on väga kõrge (0,981), samuti on ka terviseindeks üsnagi suur (0, 976), mõlemad näitajad ületavad Eesti ja Peruu näitajaid nendes valdkondades. Kõige madalam näitaja on Austraalia puhul aga sissetulek (0,837), mis on taaskord siiski võrreldavate riikide sissetuleku näitajatest üle.
3) Eesti
Joonis 4. Eesti IAI komponendid
Eesti kõrgeimaks näitajaks on haridus (0,916), mis jääb alla Austraaliale, kuid on kõrgem kui Peruu haridusindeks. Madalaimaks komponendiks on sissetulek (0,734), mis jällegi jääb alla Austraaliale, kuid ületab Peruud.
3. Rahvastikunäitajate võrdlus
Austraalia
Eesti
Peruu
Ohustatud linnuliigid
52
4
96
CO² emisioon inimese kohta
18,6 tonni/inimese kohta
13,6 tonni/inimese kohta
1,4 tonni/inimese kohta
Mootorsõidukeid 1000 inimese kohta
687 mootorsõidukit/1000 inimese kohta
477 mootorsõidukit/1000 inimese kohta
55 mootorsõidukit/1000 inimese kohta
4. Kokkuvõte

Austraalia, Peruu ja Eesti on kõrgelt arenenud riigid kuna seal on kõrged hariduse-ja tervisenäitajad. Enamik elanikkonnast töötab teeninduses . Samuti on sissetulek suur. Austraalia ja Eesti on võrreldes Peruuga suured saastajad, kuna sealsed inimesed on rohkem urbaniseerunud.
Peruus on hariduse ja tervise näitajad madalamad kui Eestis ja Austraalias, mis põhjustab ka veidi madalamat arengutaset.
Mind hämmastas, et Austraalias on nii vähe ohustatud linnuliike, arvestades seda, et Austraalia on üüratu suur. Imestama pani ka see, et Peruus on kõrge tervise näitaja.
Austraalia kõrgele arengutasemele aitavad kaasa rohked maavarad (näiteks: nafta , kivisüsi ja ka teemantid ). Austraalia kohapealt on aga takistuskiviks ebasoodne asukoht võrreldes muu maailmaga . Eestil ei ole nii palju maavarasid, et neid ekspordiks jätkuks. Peruu miinusteks on samuti ebasoodne asukoht, näiteks peab Mehhikost läbi sõites makse maksma ( tasuline kanal).

5. Kasutatud materjalid
http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/EST.html
http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/AUS.html
http://www.statsilk.com/maps/statplanet-world-bank-app-open-data/
http://hdr.undp.org/en/statistics/
http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/PER.html
http://hdr.undp.org/en/data/trends/
Majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine #1 Majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine #2 Majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine #3 Majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pincelxallik Õppematerjali autor
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

USA referaat
28
doc

USA referaat

Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus.................................................................

Geograafia
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

Loomakasvatus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Maailmataju põhiliseimad teesid Järgnevalt vaatame lähemalt neid teooriaid, mis on Maailmataju põhilisteks teesideks. Ilma nendeta ei eksisteeriks kogu käesolev teos. Järgnevalt väljatoodud põhilised teesid määravad kogu Maailmataju tõelise olemuse ja selle struktuuri. Need on antud teose kõige olulisemad informatsiooni seosed, mis ka iseloomustavad Maailmataju. Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega: Joonis 12 Eufooriline teadvusseisund ja ,,mittemateriaalne" keha on aluseks mõistusliku elutegevuse kõrgeimale arengutasemele. Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Peaaegu kõiki Maailmataju osasid on võimalik tõestada ajas rändamise teel. Maailmataju põhiliseimad teesid: Järgnevalt vaatame lähemalt neid ideid, mis on Maailmataju põhilisteks teesideks. Ilma nendeta ei eksisteeriks kogu käesolev projekt. Järgnevalt väljatoodud põhilised teesid määravad kogu Maailmataju tõelise olemuse ja selle struktuuri. Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega: Joonis 11 Eufooriline teadvusseisund ja ,,mittemateriaalne" keha on aluseks mõistusliku elutegevuse kõrgeimale arengutasemele. Indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on

Karjäärinõustamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun