elutingimustest), õnnetused (liiklus-, töö-, kuritegevus) Traditsioonilises ühiskonnas- toidu-, veepuudus (majanduslik olukord), nakkushaiguste levik, kodusõjad, usukonfliktid, terrorism Vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ja ebatervislikud eluviisid. Suremuse üldkordaja ehk surmade arv tuhande elaniku kohta sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohi suremuse üle otsustada ainult selle näitaja põhjal. Imikusuremus, näitab kui palju sureb lapsi 1 eluaastal 1000 lapse kohta. Suremus ei ole hea riigi arengutaset näitav tegur. Sündimus on ka oluline riigi arengutaseme näitaja. 1 näitaja ei määra riigi arengutaset. 3. Demograafiline üleminek ehk siire -teooria, mis kirjeldab rahvastiku arengut läbi sündimuse ja suremuse muutuste. Muutuv rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis. Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi:
1. vastab Euroopa Liidu ohutuse nõuetele (kontrollitud ohutus) 2. energia tarbimine (euromärgis), näitab elektriseadme energiakulu, A on kõige väiksema energiakuluga 3. isesulatustehnoloogia külmkapil 4. külmiku seinad, uksed ja sisepind on kaetud anorgaanilise hõbedakihiga, mis tagab hügieenilise puhtuse 5. -6 ° C (Sügavkülmiku sisetemperatuuri näitaja, üks helves tähendab -6°C) 6. ökoloogiline toode 7. energiaklass 8. rahvusvaheline energiatõhususe märk, tarbib keskmisest samatüüpi seadmest 20 30!% vähem energiat 9. Roheline Energia, toetatakse keskkonnasõbraliku energia tootmist 10. mitte visata olmeprügi sekka, vaid viia ohtlike jäätmete kogumispunkti
detaili materjali omadused pingekontsentraatorid detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta?
ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes teiste riikidega ja võttes arvesse hinnaerinevusi; tööjõu tootlikkus, mis on riigi jõukuse kasvu üks peamisi eeldusi;
Tund 1. Tööleht MUUTUSED ÜHISKONNAS 1. Millistesse perioodidesse jaotatakse inimkonna ajalugu? Tähista ajaskaalal perioodide ligikaudne algusaeg ja kestvus. AGRAARAJASTUST TÖÖSTUSÜHISKONDA 2.Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? .................. .................................................................................................................. 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .................................................................................................................. 5.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? ................................................ .....................................
Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil, mille arvutamiseks on kaks meetodit: realiseerimistulemuste alusel ja väärindushinna alusel. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Hind (väärindus) = c + rc/100 ,kus r – rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t). TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Masinate ja tehnoloogiate mõju Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks
turuväärtus · Seos: mida kõrgem on SKT, seda arenenum see riik on · Riikide jaotus: Rikkad riigid (USA, Kanada, Jaapan), Keskmisest rikkamad (Hiina,Brasiilia,Korea), Keskmisest vaesemad (Mehhiko,toorainemaad, Indoneesia, Alzeeria) , vaesed (Iraak, Niger) 2) ÜRO-ühinenud inimeste organisatsioon · SKT, keskmine eluea näitaja, hariduse näitaja (3 arengutaseme näitajat) · Energia tarbimine ühe elaniku kohta · Laste suremus
pehmete metallide (näiteks puhas vask) kõvadust D. Rockwell'i meetodi B skaalaga ei saa mõõta karastatud terase kõvadust. Score: 8/10 5. Millised väited on õiged plastsuse ja sitkuse kohta? Correct Student Response Feedback Answer A. Plastsus ja sitkus on üks ja sama näitaja B. Plastsus on materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel ja tekkinud mõõtmete/kujumuutust säilitada pärast jõudude eemaldamist. C. Sitkus on tehnoloogiline näitaja, näitab külmsurvetöödeldavust D. Sitkus on materjali võime taluda purunemata löökkoormusi Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused?
paremad tulemused Meil kasutatakse praegu vaid imporditud forellisööta. Foto 1. Vikerforelli sööt Sööda koostis Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt: kalajahust (60%), millele lisatakse kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on
mitte mingil juhul ei kõrveta ega põhjusta tuleohtu; 9. Üks punkt, milles LED-lamp jääb alla heale luninestsentslambile, on värvuste loomutruu esitamine; seda mõõdetakse RA indeksi abil; päikesevalguses keskpäeval on RA indeks 100, LED-lampidel tüüpiliselt 70 80; kallimad luminestsentslambid suudavad anda RA indeksi natuke üle 90, samal ajal, kui kõige odavamatel lampidel võib see olla isegi 20; üldiselt võib öelda, et näitaja 70 80 on igati korralik näitaja kunstvalgusti kohta, seda eriti koridorides ja keldrites. Viide : http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=30&go=leht&article_id=446 Kokkuvõtteks : LED-lampide ehk valgusdioodide tehnoloogia areneb kiiresti. Nende tõhusus valgusallikana on samaväärne kompaktluminofoorlampidega ning nende tööiga on veelgi pikem. Tubade valgustamiseks kasutatavad LED-lambid on turul uued tooted, kuid juba praegu võivad
Elektrikaupade märgistus Sirje Mets 2010.a. Energiatõhusus Energiatõhusus on ökonoomsuse näitaja Kasutatakse klasse A-st kuni G-ni Energiamärgistusega peavad olema varustatud järgmised tooted: Pesumasinad ja kuivatid Nõudepesumasinad Elektriahjud Elektrilambid Õhukonditsioneerid Veekuumutid ja kuumaveesalvestid Vedel- ja gaasiköetavad kuumaveekatlad Luminofoorlampide liiteseadised Sirje Mets 2 Külmikud I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis.
Uue tehnoloogia x juurutamine 3. Moe muutus kaubale x x 4. Tarbijate x x tulu muutus Ülesanne nr. 3 Algandmed: Jäätise hind, $ Nõudluse maht, tuh. Müügitulu, tuh $ Nõudluse elastsuse portsjoni näitaja 2,10 10 21,0 - 1,80 20 36,0 7 1,50 30 45,0 3 1,20 40 48,0 1,66 0,90 50 45,0 1
puhaskäibekapital 425 408 354 184 608 896 1053 1009 1011 1044 1103 1636 1629 Maksevõime üldise tasemega võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega. Ettevõtte seisukohalt näitab suhtarvu liiga kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist.(Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 19) Hea maksevõime on olnud aastatel 2001, 2002, 2007 ja 2008, mil näitaja on olnud >=1,6. Rahuldav maksevõime on olnud aastatel 1996-1998, 2000 ja 2003-2006, mil näitaja oli 1,20 ja 1,59 vahel. Mitterahuldav maksevõime oli aastal 1999, mil näitaja oli 1,17. (Ettevõtte finantsjuhtimine, lk 20) Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Antud näitaja korral on tegemist
millest saab järeldada, et ettevõttel on vähe käibevara ning toimub vähe toiminguid aktsiate või rahaga. Eriti madal oli maksevõime 2011. aastal ja kõige kõrgem 2012. aastal, millal ilmselt toimusid tehinguid käibevaraga. 13 Maksevõime kordaja = raha, lühiajalised väärtpaberid ja nõuded / lühiajalised kohustused = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustused Joonis 8. Maksevõime kordaja näitaja (autorite koostatud) Maksevõime kordaja 0.18 0.16 0.14 0.12 Maksevõime kordaja 0.10 0.08 0.06 0.04 0.02 - 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Hindamiskriteeriumid: K > 0,9 hea 0,6 – 0,89 rahuldav 0,3 – 0,59 mitterahuldav K < 0,3 nõrk Joonisel 8 on näha, et ettevõtte maksevõime kordaja on alla 0,2, mis näitab et Gargohuntes AS
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info)
Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975. aastal oli linnarahvastiku osatähtsus 72,9%. Käesolevaks 2012. Aastaks on see tõusnud 78%le ja aastaks 2015 jõuab see 79%le. Selle näitaja poolest on maailmas 47. kohal 4. 2020. aastal ületab see prognoosi järgi 80% piiri ja 2050. aastaks tõuseb linnarahvastiku osatähtsus 87,3%le.5 Suurema rahvaarvuga linnad on Pariis (2 234 105), Marseille (850 602), Lyon (479 803), Toulouse (440 204), Nice (340 735), Nantes (282 047), Strasbourg (271 708), Montpellier (255 080), Bordeaux (236 725) ja Lille (226 827).6 Nagu näha (Joonis 3), paiknevad teed Pariisis üsna sektori kujuliselt. Linna ajalooline südamik on Cité saar
2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks-Arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms. 3) Poliitilise globaliseerumise indeks- Leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalus ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms. Globaliseerumise näitaja Eesti 201... Saksamaa Oma riik 201... 201... Üldine globaliseerumine 28. 79,27 16. 84,57 51. 67,74 Majanduslik globaliseerimine 10. 87,54 34. 78,06 79. 63,35 Sotsiaalne globaliseerumine 39. 73,81 14. 85,49 36. 76,24 Poliitiline globaliseerumine 69
Põhjamere ja Vahemere võrdlus Näitaja Põhjameri Vahemeri Asend (laiuskraadid) 56, 3°E 35° N, 18° E Suurus (ulatus pindala) 750 000 km2 2 500 000 km2 54 000 km3 3 653 000 km3 Rannajoon Vähe liigestunud Väga liigestunud, eriti põhja pool
arterihaigetel. Leukogrammis lümfotsüütide arv annab infot haige immuunsüsteemi ja paranemise kohta- kui vähe lümfotsüüte siis kiiret paranemist ei ole oodata. Kõikide vereelementide järsk kadumine on infektsioonile (algavalesepsisele) viitav leid, kui ei ole olnud suurt verekaotust ja šokki. Trombotsüütide kõrge arv viitab kroonilisele, pikalt kulgenud infektsioonile. Biokeemiline seerumi analüüs CRP- põletiku näitaja, mis normaalselt arterite proteesi kasutamisel tõuseb alati üle 100 ja jääb püsima kõrgeks infektsiooni korral. AB ravi efektiivsuse näitaja infektsioonide korral. CRP ei tõuse madala immuunsusega ja valguvaeguses olevatel patsientidel infektsiooni korral. K+ madal kaaliumi sisaldus organismis põhjustab jõuetust, isutust, uimasust ja võib põhjustada elu ohustavaid rütmihäireid Kaaliumi liig viitab neerude funktsiooni tõsisele
Geograafia kontrolltööks I Arengutaseme näitajad ning riikide rühmitamine nende alusel. 1. ° Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT -
Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega on ülelinnastumine, slummide teke, kuritegevus, nakkushaigused ja narkomaania. 13) Paigutage Suurbritanniat ja Indiat iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta. SKT ühe elaniku kohta: 450 USD, 24 430 USD Energiatarbimine ühe elaniku kohta aastas: 5978 Kwh, 547 Kwh Imikusuremus: 68 promilli, 5,6 promilli Põllumajanduses hõivatud elanikke: 2% , 67 % Arengutaseme näitaja Suurbritannia India SKT 1 elaniku kohta 24 430 USD 450 USD aastas Energiatarbimine 1 5978 Kwh 547 Kwh elaniku kohta aastas Imikusuremus 5,6 promilli 68 promilli Põllumajanduses 2% 67% hõivatud elanike %
happevihmadest, sest soodsate tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele sademetele (vihm, udu, lumi jne) ka õhus olevad gaasilised ja tahked komponendid, mis lõpuks samuti maapinnale sadestuvad. Kuivad sademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid paisatakse õhku kui fossiilsed kütuseid nagu põlevkivi, õli ja gaas, mida põletatakse elektrijaamades elektri saamiseks või autodega sõites.
tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne SKP- hinnataseme muutused on kõrvaldatud SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta investeering- on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv alanemine devalveerimine- koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes tarbijahinnaindeks- THI hinnaindeks, mis iseloomusatb tarbekaupade ja tasuliste teenuste
uvad ja ülejäänud i ole otstarbekas asulik tööiga on 6 see seade vahetada uue seadme vastu, aastat. Jooksvaid tooteühiku kohta. Mõlema seadme adme turuhind 4000 hta tulevaks aastaks. s, kuid mitte kartuli porgandi ja peedi tonni emus kujunes järgmiseks: tassi kohta) ja tassi kohta). Eelmisel lisatasu lud tassi kohta (0.50), ärgmine info (kr): Lahendus: Näitaja Kokku Filiaal A Filiaal B Müügitulu 4500000 4500000 Muutuvkulud 1830000 1830000 Piirkasum 2670000 2670000 0 Püsivkulud 1860000 1620000 240000 Ärikasum(kah 810000 1050000 -240000 Kasum väheneb Jüri" ja "Mari"), kusjuures he hobi ei meeldi, sest kalade s, kas Robert üüda kolm lõhet. e kaugemas 750 aastas ja töökulud
Valim uurija intensiivne meeskonnapõhine uurimismetoodika, kasutatakse esmase Kumulatiivnehaigestumus ehk CIR- isikute propotsioon, kes mingil käsutuses olevate objektide hulk. Objekt uurimisalune ühik, ülevaate andmiseks (sh sekkumiste efektiivsuse hindamiseks) ja selleks ajavahemiku algul on haigusvabad, kuid selle ajajooksul haigestuvad / üksikindiviid. Tunnus objektil mõõdetav näitaja. Andmestik kasutatakse *olemasolevate andmete analüüsi *andmete lisakogumist ehk risk näitab, milline on haigusjuhtude tekke kiirus kogu uuritava uuritavate tunnuste väärtused valimi kõigil objektidel. valim teatud *triangulatsiooni- uurimistehnikad,uurijad,andmeallikad. perioodi vältel. CIR-Ei oma ühikuid, arvväärtused 0 ja 1 (0% ja riskigrupp rahvastikus, diagnoosiga haiged üldkogum identsetes
vajalikud tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja pensioni planeerimiseks. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas on seotud eeldatav eluiga ja eakate inimeste vaesuse olukord erinevates riikides. Uuring viidi läbi kvantitatiivse analüüsi uurimismeetodil, mille andmeid võeti OECD andmebaasist. Uurimistulemused näitasid, oodatava eluea ja 66-aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra vahel esineb nõrk negatiivne seos ehk ühe näitaja suurenemisel teine väheneb. Vaesuse määr mõjutab ligikaudu 6% oodatava eluea muutumisest. Võtmesõnad: oodatav eluiga, vaesus, eakad inimesed, vaesuse määr 3 SISSEJUHATUS Uurimistöö on teostatud majanduspoliitika aine raames ning autor valis uurimistöö teema seoses eelnevalt sõnastatud paradoksiga, mida teostati majanduspoliitika aines. Autori poolt sõnastatud
Kamakad, rähk, klibu, tolm, veeris, liiv, kruus, ibe. 6.Jaota mullad lõimise järgi 3 rühma. Kirjuta juurde lühendid. Kerged: Keskmise raskusega: Rasked: liivmullad l, kergeliivsavi ls1, raske liivsavi ls3, saviliivmullad sl. keskmine liivsavi ls2. Savimullad s. 7.Mida näitab mulla reaktsioon? Milline on pH näitaja aluselise, happelise ja neutraalse reaktsiooni korral? Mulla reaktsioon näitab lubjasisaldust ja happesust. Tugevalt happeline kuni 4,5 mõõdukalt happeline 4,6...5,5 nõrgalt happeline 5,6...6,5 neutraalne 6,6...7,2 leeliseline üle 7,2 8.Kuidas hinnatakse mulla happesust? Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda,mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks taimejuurte abil 9.Joonista sõmeralise struktuuriga muld 10.Mis on sõrmeproov?
Destillaatkütused Jääkõlidest toodetud kütused. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) suure viskoossusega vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus mis määrab nende kasutuvaldkonna, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Vajaliku viskoossusega raske kütteõli margi saamiseks segatakse erinevaid destillaatkütuseid ja jääkõlidest toodetud kütuseid omavahel, lisades viskoossuse näitaja täpsemaks määratlemiseks tihti ka gaasiõlisid. Raskeid kütteõlisid kasutatakse eeskätt suurtes katlamajades ja laevakütusena. Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtte%C3%B5lid http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Naftasaadused
09.2008) 2007.aastal oli põllumajanduslikes majapidamistes kokku hõivatuid 73343. Võrreldes 2001 aastaga on tööjõu arv langenud poole võrra. Ka 2005.aastal jäi põllumajandussektoris töötajate arv väiksemaks kui 10000 inimest. Kõige suurema osa tööjõust moodustas igal vaadeldaval aastal peretööjõud. 2007.aastaks oli ka peretööjõu osakaal vähenenud. Kui 2001.aastal moodustas see veel peaagu 80% kogu tööjõust, siis 2007.aastaks oli vastav näitaja langenud ca kümnendiku(joonis 4). Vastupidine muutus toimus alaliste töötajatega. Töötajate üldarv küll vähenes, kuid protsentuaalne osakaal tõusis, jõudes 2007.aastaks juba 20. protsendipunktini. 7 Tööjõu kasutust saab võrrelda veel ka ajutiste töötajate arvu muutusega. Kuigi ka nende arv oli 2007.aastaks ligi poole võrra vähenenud, jäi ajutiste töötajate osatähtsus
Imikusuremus on 6,8/1000 imiku kohta. See on võrreldes maailmaga üpris väike arv. Keskmiselt on lapsi 1,6 iga naise kohta. Joonis 5 Surmade ,sündide ja naturaalse kasvu joonis Venemaa kohta. Allikas: Wikipedia (21.11.17) 1.3 Keskmine eluiga Keskmine eluiga on Venemaal meestel 65,3 aastat ja naistel 77,1 aastat. See on maailmaga võrreldes väike arv, nimelt on see alles 154.kohal. Eestis on keskmine eluiga meestel 72,1 aastat ja naistel 81,9 aastat. Saksamaal on see näitaja meestel 78,5 aastat ja naistel 83,3 aastat. 4 1.4 Rahvastikupüramiid Joonis 4 Venemaa rahvastikupüramiid. Allikas cia.gov (15.11.17) Venemaad võib kirjeldada kui nüüdisaegset rahvastiku tüüpi. Seda iseloomustab väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine. Pereplaneerimine võimaldab sündimust reguleerida; abiellumine, seksuaalsuhted
Majanduslik Eesti (Estonia) Argentiina Keenia (Kenya) näitaja (Argentia) Liberaalsuse aste 6 koht 69 koht 86 Koht (Economic freedom) Indeks:3,2 Indeks:2,05 Indeks:1,9 SKP suurus (GDP $22.5 billion (2011) $435.2 billion (2011) $36.1 billion (2011) official exchange rate) SKP per capita $20,200 (2011) $17,400 (2011) $1,700 (2011) (GDP per capita) SKP ostuvõime $26.93 billion (2011) $709.7 billion (2011) $71.5 billion (2011) alusel (GDP purchasing power parity) Gini indeks 31,4 (2009) 45,8 (2009) 42,5 (2008) Eksport inimese $6,988 per capita $1,362.63 per capita $ 113.97 per capita kohta (Export per capita) Kokku eksport: Kokku eksport: Kokku eksport: ...
aurutõkkekilet või paberit ja ka sisepinnavärve. Hea auru juhtivate piiretega ruumi madalam niiskusesisaldus ei tähenda aga väiksemat ventilatsioonivajadust. Normi kohaselt peaks õhuvahetus inimese kohta olema 0,42 l/sm 2 ja sellise õhuvahetuse suudab tagada vaid toimiv ventilatsioon. Ebameeldivuse vältimiseks tuleks ka jälgida, et sissetulev õhk asuks elu- ja magamisruumides ning väljatõmme wc-s, vannitoas ja köögis [2,5]. Veel üks oluline näitaja on materjali niiskusmahtuvus, mis iseloomustab materjali omadust siduda endaga õhusleiduvat niiskust ja seda uuesti õhku loovutada. See sõltub otseselt õhu suhtelisest niiskusest- mida suurem on õhu suhteline niiskus, seda suurem on materjali niiskussisaldus. Selle nähtuse mõju sisekliimale seisneb võimes stabiliseerida tsüklilist niiskusekõikumist ruumis nt ööpäeva jooksul. Kuna ööpäevane tsükkel on võrdlemisi lühike
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise
seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1. Käesoleva uuringu kohaselt on Tallinna elanike ökoloogiline jalajälje suurus 3,82 gha/in aastas. Vastavalt arvutustele Käthe Malmre bakalaurusetöös “Keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg kui linnade jätkusuutlikkuse näitajad” (2003) oli see näitaja 2003. aastal 4,17. Kuna töödes kasutati erinevat metoodikat, siis ei saa tulemuste põhjal teha põhjapanevaid järeldusi. 2. Käesolevas uuringus selgus, et Tallinnas elavate naiste ökoloogilise jalajälje suurus on 3,23 gha/aastas in, meestel 4,12 (joonis 1). Seega selgus meie küsitluse tulemusena, et naiste jalajälg on meeste omast pisut väiksem, moodustades meeste omast 78%. Nii Tallinna naiste kui meeste
Linnad asuvad viljakate karjamaade ümber. (Riisi ja muud vilja on kerge linna töötlema viia.) · Alla 15 aastased lapsed moodustavad 13.6 % rahvastikust. · Tööealised (15-65 aastased) moodustavad rahvastikust 63.3%. · Vanemealised inimesed (üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 23.1%. · Meeste keskmine eluiga on 40-42 eluaastat ja naiste keskmine eluiga on umbes 44 eluaastat. (Sama seis oli Jaapanis aastal 2005.) · Sündimuse näitaja on 7.31 sündi/1000 inimese kohta. · Suremuse näitaja on 10.09 surma/1000 inimese kohta. · Sündimus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. · Selle riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis. Rahvaarv on tõusnud kuni aastani 2005. Alates sellest aastast on rahvaarv püsinud enam- vähem stabiilsena, vähenedes vaid mõnesaja inimese võrra. Majandus
Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine
..............................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja Mõõtühik Nõue Katsemetoodika EN ISO 12185 Tihedus 15 °C juures kg/m3 720...775 EN ISO 3675 Oktaaniarv EN ISO 5163 mootorimeetodil 98 min 88 95 min 85 91 min 81
väljund (toodang), milles tuntakse: 1.naturaalne- tk, m3, m2 jt. 2.väärtuseline- rahaühikutes kr, dollarites Sisend võib olla: 1.naturaalsetes 2.väärtuselistes 3.ajalistes ühikutes Kombineerides väljundi kahe ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda 6 tüüpi tootlikkuse näitajaid. Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmismeetodit ja näitajat pole olemas. Põllumaj on kasutusel näitaja töökulu tundides ühe toodanguühiku (kg, t) kohta. See iseloomustab toodangu töömahukust. 5. Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö ja turuväärtusteoorias) Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi.
Piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3 Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,61,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega
saanud vähemalt 25 inimest. Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990. aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigi hukkunute hulgas umbes 80%, samas kui 20. sajandi alguses oli see näitaja vaid 15–20%. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osalised. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikuks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. 2014. aastal oli kogu maailmas üle 40 relvastatud konflikti (neist 39 olid riigisisesed konfliktid) , mis puhkesid maakera 27 kohas. Relvakonfliktide
August Escoffer Georges Auguste Escoffier (28. oktoober 1846 - 12. veebruar 1935) oli prantsuse kokk, restorani ja maitsetaimed kirjanik, kes populariseeris ja ajakohastatud traditsioonilises Prantsuse toiduvalmistamise meetodid. Ta on legendaarne näitaja seas kokkade ja Gurmaanidele, ja oli üks tähtsamaid juhte nüüdisaegsesse prantsuse kööki. Palju Escoffier tehnikat põhines see, Antoine Carême üks codifiers prantsuse haute cuisine, kuid Escoffier saavutus oli lihtsustada ja ajakohastada ja töötada välja ja ehitud stiilis. Millele Prantsuse ajakirjanduses ("kuningas kokad ja koka kuningad") kuigi see on olnud ka varem öelnud Carême. Escoffier oli Prantsusmaa kaalukas kokk algul 20. sajandil.
Ecuadori riigi transpordi ja turismimajanduse ülevaade 1. Lennujaamu on kokku 2010 aasta seisuga 428 . See näitaja on väga hea, kuna nad on 18 maailma arvestuses. Raudteede kogupikkus on 965 km. Eestiga võrreldes on seda vähem, arvatavasti kasutatakse neid rohkem kaupade ja asjade transportimiseks , kui inimeste vedamiseks . Maanteede pikkuseks on 43,670 km. 2. a) Neid jõgesid kasutatakse kalastamiseks, inimeste vedamiseks, b)Suuremad sadamad on Guayaquil, Manta, Puerto Bolivar. Neid sadamaid kasutatakse transiitvedudeks. c)
ka tol hetkel käimasolevast ülemaailmsest majanduskriisist tingituna lühiajaliselt vähenes, suudeti suhteliselt hästi püsida positiivses tsoonis – pole esinenud majanduslangust. Alates 1995 aastast on sisemajanduse koguprodukti ( edaspidi SKP) tõus olnud samas tempos kasvav; Austraalia läbi aastate SKP kasv on 3,3 protsenti ning Uus-Meremaal 2,9 protsenti. Erinevatel põhjustel üsnagi ebastabiilse ja hüpleva kuid prognoosi järgi stabiliseeruva Eesti SKP keskmine näitaja on parem kui Austraalial või Uus- Meremaal, tänase seisuga 4,6 protsenti. Täielik SKP 1,600,000 1,400,000 1,200,000 1,000,000 800,000 600,000 400,000 200,000 0 Australia New Zealand Estonia Joonis 1. Total GDP, in millions of 2014 US$ (converted to US$ using 2014 market exchange rates). Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/ 2 1
ning on inimesi, kes ostlemisega oma pingeid maandavad. Antud projektis hinnatakse kolme majandusliku teguri mõju uuritava valdkonna kulutustele. Esimeseks teguriks on riigi SKP inimese kohta, teiseks netosissetulek riigis ning kolmandaks töötuse määr. Riigi SKP inimese kohta on oluline, sest see on üks näitajatest, mille abil saab hinnata riigi majanduslikku edukust. See näitab aasta jooksul loodud tooteid ja teenuseid ning mida kõrgem see näitaja on, seda suuremad on inimeste võimalused. Valikuid on rohkem, ilmselt ka riigil läheb paremini ning kulutatakse rohkem ka riietele ja jalanõudele. Kaalutud hinnad näitavad riikidevahelist tarbekaupade hindade võrdlust. See näitab hindade ajalist muutust ja hindade taset. Töötuse määr on tarbimiskulutuste seisukohalt samuti oluline, sest kui inimene on töötu, on ta sissetulek väiksem ja saab teha vähem kulutusi.
Sisemajanduse koguprodukt SKP üldine rahvuslik tulu, mis näitab ühiskonna rikkuse taset. Inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langus ja ostujõu vähenemine. Nominaaltulu rahasumma, mida inimene palgana saab. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saab osta rahalise sissetuleku eest. Elukallidus elatusmaksumus, summa, mille leibkond kulutab aasta jooksul. Tarbijahinna indeks THI, statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid vahendid, ehk ressursid, mis mõjutavad inimese toimetulekut. Absoluutne vaesus; Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimesel napib toitu, riideid, vahendeid elamiseks. Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb koos elavatest inimestest, kes ei pea olema sugulased. Toimetulekupiir vaesuspiir rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused. Toimetulekutoetus abiraha, mis makstakse toimetulekupiirini jõudmiseks.
· Betoonisegu tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass. Eemaldatakse segamise ,paigaldamise ja tarnspordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. · Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks , korrosiooni- ja ilmastikukindlamaks. Omadused: 1. Töödeldavus ja paigaldatavus,veehoidvus.Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolvateks. Töödeldavaust määratakse koonuse vajumisega , voolavusega. 2. Veehoidvus on näitaja , mida iseloomustab peene osa ja vee hulka betoonisegus. Iseloomustatakse vee eraldusmisega värske segu peale. 3. Tihedus on näitaja , mis prognoosib betooni kvaliteedinäitajaid. 4. Survetegevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav.Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevuse 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel. Mördid · Kasutatakse materjalide ühendamisel monoloodiks,pindade tasandamisel,pragude täitmisel jne
vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 9. SKT per capita- SKP näitaja inimese kohta ; kaup+teenus : rahvaarv 10. Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. 11. Deflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 12. Millega inflatsiooni mõõta? a)inflatsioonimääraga (keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes) b) hinnaindeksi abli ( mõõdetakse hinnataseme muutumist) c)THI- tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade võrdlus 13. Ostukorv 14
Mis sarnast/erinevat rahulolu ja motivatsiooni mõõtvate uuringute vahel? Sarnasus:mõlemal uuringul uuritaxe töötajate rahulolu.Erinevus:Rahulolu-uuringu läbiviimisel kasut erinevatest osadest koosnevat küsimustikku ning laekuvat infot uuritakse süvitsi läbi intervjuude töötajatega. Motivatsiooniuuringus sõnastataxe olulisuse sakkala ning nõnda saadaxe pingerida selle kohta,mis töötajate endi arvates kõige olulisemad motivaatorid nende jaox. Mida mõõdab pühendumuse näitaja rahulolu näitajast enam?Lisax uuritaxe ühilduvust töötajate,tippjuhi ja personalijuhi hinnangutes firma personalitöö praktikate kohta. Pühendumuse mõõtmise metoodika?P-teooria kohaselt tööalast käitumist väljendav näitaja ning see näitab seda,kas ja mil määral on töötaja valmis end pühendama firma huvides.P.mõõdab 2 komponent-ütlemine,jäämine,püüdlemine .360 kraadi tagasiside metoodika?Lähtub põhimõttest,et mitmest vaatenurgast saadav
orienteeritus välisele tööturule 12. Kõige kallim töötund EL-s on: a. Rumeenia b. Luxemburg c. Norra d. Bulgaaria 13. Töö tootlikkuse näitajat iseloomustab a. valmistoodangu väljalase materiaalse kulu ühiku kohta b. materiaalsete vahendite kulu toodanguühiku kohta c. inimese füüsilise ja närvienergia kulu aja kulu ühiku kohta d. toodetud toodangu või teenuse maht töökulu ühiku kohta 14. Tulude mediaanse jaotuse näitaja peegeldab tulude suurust mida saab a. 80% elanikkonnast b. 50% elanikkonnast c. 30% elanikkonast d. 40% elanikkonast 15. Kaasaegse tööturu funktsioneerimise prioriteediks peetakse a. Segmenteerumine b. orienteerumist sisemisele tööturule c. orienteerumist välisele tööturule d. paindlikkust 16. Taanlase ja eestlase mediaanne tunnipalk (bruto) erineb kordades umbes: 3. MIX a. 7 b. 6
üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus. Suurem osa eestlasi on ateistid. Kas haridus on sotsiaal-majanduslik näitaja? Jah - Paremat haridust omades on suurem tõenäosus tööturule sisenedes tööd saada, samuti eelistavad tööandjad kõrgema haridusega inimesi tööpositsioonidele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
