2016 6458081 =1,5 4295914 Tulemus rahuldav 1.5 1.25 Maksevõime 2015 2016 2. Happetest ehk kiire maksevalmiduse kordaja / likviidsuskordaja Valem : Happetest= likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustused Happetest on parem likviidusnäitaja kui maksevõime tase, kuna on konservatiivsem. Näitab kas ettevõte on võimeline tasuma oma lühiajalised kohustused või mitte. Arvutuse näitaja tulemuste puhul kui on näitaja 0,6-0,89 on rahuldav näitaja ja 0,3-0,59 on mitterahuldav. Heaks näitajaks loetakse likviidsuskordaja puhul 0,9 2015 2016 3336550 2624210 =0,59 =0,61 5706920 4295914 0.61 0.59 likviidsuskordaja
b)Mitmendal kohal maailmas on see riik elanike arvult maailmas? Hispaania on elanike arvult maailmas 27. kohal. c)Nimetage 3-4 riiki maailmas,kus on elanike arv lähedane sinu riigile.(ranking) 25. kohal on Lõuna-Koera rahvaarvuga 48,860,500 (Juuli 2012), 26. kohal on Põhja-Aafrika rahvaarvuga 48,810,427 ning 28. kohal on Tanzania rahvaarvuga 46,912,768. d)Kirjuta välja sündimuse ja suremuse näitajad 1000 elaniku kohta ning arvuta loomulik iive. Sündimuse näitaja on 10,4 inimest 1000 elaniku kohta, suremuse näitaja on 8,88 inimest 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on 1,52. Võrdle sündimuse ja suremuse näitajaid teiste sama piirkonna riikide ja maailma vastavate näitajatega.Kas sündimuse ja suremuse näitajad sinu riigis on sarnased,kõrgemad või madalamad?Miks? (Prantsusmaa sündimuse näitaja on 12,7 /1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8,9/1000 inimese kohta. Portugali sündimuse näitaja on
tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel. Kui tulemus liiga kõrge, siis näitab see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel.
Tuhandetel põhikooliõpilastel tuleb sooritada Euroopa keeletest Sellel ning järgmisel õppeaastal tuleb kokku 5500 põhikooli lõpetajal sooritada rahvusvaheline võõrkeele test, millega Euroopa Komisjon soovib tuvastada noorte keeleoskuse taseme. Euroopa keeleoskusuuringu Eesti koordinaatori sõnul tulenes Eesti otsus testist osa võtta asjaolust, et õpilaste tegeliku keeleoskuse näitaja seni puudus. "2007. aastal algatatud uuring on esimene selline keeleoskuse uuring Euroopa Liidu liikmesmaades. See on osa Euroopa Komisjoni eesmärgist luua keeleoskuse näitaja ja indikaator," selgitas Mere testi eesmärki Eesti Päevalehele, vahendab BNS. Testi sihtgrupp on kohustusliku haridustaseme lõpetajad ehk 9. klassi õpilased, kes osalevad esmalt sügisel sõeluuringus. Vastata tuleb 20
1. PRGOGNOSTIKA MEETODID a) Faktijärgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav näitaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon; paindlikud funktsioonid; autoregressiivsed mudelid; eksponenttasandamine; splain meetod; harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed
Joonis 2. Eesti, Taani ja Venemaa sisemajanduse kogutoodangu SKT/in võrdlus B) Mitmendal kohal on riigid SKT/in järjestuses? Taani 19nes Eesti 47s Venemaa 53s C) Millised on arengutrendid, kuidas SKT/in on muutunud? Taani Alates 1980dast on SKT/in vähehaaval tõusnud. Eesti Alates 1990-95 kahanes SKT/in, siis langes ja 2005ndal jälle tõusis ligikaudu 0,730ni. Venemaa 1995 tõusis ja langes mõnevõrra. 3. A) Riikide haridusindeksi näitaja Taani 0,924 Eesti 0,916 Venemaa 0,784 Joonis 3. Eesti, Taani ja Venemaa haridustaseme näitajate võrdlus B) Mitmendal kohal on haridusindeksi näitaja järjestuses? Taani 12 Eesti 13 Venemaa 49 C) Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse on liiga suured, mis võib vähendada tulu ning viitab sellele, et enda ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt. Samuti näitab liiga kõrge näitaja seda, et ettevõttel võib olla probleeme lühiajalise krediidi saamisega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga madal näitaja viitab sellele, et ettevõttel on raskusi oma arvete tasumisel.
1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200 tuhandene kasum. Positiivne juurdekasv on toimunud veel käibevara kõigis näitajates (juurdekasv kokku 66,7%) ning võlgade ja ettemaksete näitajas (52,1%). Viimase puhul tähendab positiivne juurdekasv võlgade suurenemist, mis ei ole oma olekult positiivne vaid hoopis negatiivne
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%.
Likviidusese suhtavud 1. Maksevõime suhtarvud - maksevõime või likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet enneaegselt oma võlgnevust kustutada. Reeglina kustutatakse lühiajalised võlgnevused käibekapitali arvelt. Likviidsuse alusel jaguneb käibevara nelja rühma. a. Kõige likviidsem vara - sularaha ja pangakontod b. Lühiajalised väärtpaberid c. Lühiajalised nõuded d. Varud Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv. Puhas käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajalisi kohustusi. Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhas käibekapital, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus ja ta suudab oma kohustused probleemideta täita. 2. Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad - suhtarv. Näitab ettevõtte võimet katta lühiajalised kohustused.
kohta ( 19,57 promilli) Suremus: 5,54/1000 in. kohta (5,54 promilli) Iive: 19,57 5,54 = 14,03 promilli Rändesaldo: -0,26/1000 in. kohta Järeldus: Riigi rahvaarv kasvab sündimusteguri ja immigrantide arvu suurenedes ning suremusteguri ja emigrantide arvu vähenedes. 5. Colombia sündimust ja suremust võib pidada teistega võrreldes keskmiseks. Nende näitajate poolest on ta vastavalt 105. ja 175. kohal maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli, seega on Colombia näitaja sellega peaaegu võrdne.Mis puutub suremusse, siis maailma keskmine on 8,20 promilli, Colombias on suremus aga sellest pisut madalam. Võrreldes Colombiat teiste piirkondadega võib öelda, et sündimus on Euroopaga võrreldes kõrge, osade Aafrika ning Aasia (Hiina, India) riikidega võrreldes madal. Suremustegur on Colombias niivõrd väike, et jääb alla arenenud Euroopa riigi omale, kus on suremustegur suurem. 6. a) Imikusuremus: 18,9/1000 sündinu kohta poisid: 22,53/1000 sündinu kohta
rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk current ratio kasutamisel tuleks arvestada, et
b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt
Itaalia kuulub OECD regiooni. Itaalia on oma regioonis üks kõige parema inimarenguindeksiga riik. Kuigi tuleb tõdeda,et enamus riike on üsna kõrge inimarenguindeksiga. Itaalia ja Eesti inimarenguindeksil polegi väga suurt vahet Eesti inimarenguindeks on tõusnud umbes samas tempos nagu Itaalia inimarenguindeks. Eesti inimarenguindeks on 0,81. Itaalia väikelaste suremus on hetkel 4 last 1000 kohta,mis viib Itaalia 23.kohale kogu maailma arvestuses. See on üsna hea näitaja , nt aastal 1990 oli Itaalia väikelaste suremus 10 last 1000 kohta seega on Itaalia päris korralikult parandanud seda. Eesti väikelaste suremus on hetkel 6 väikelast 1000 kohta, kuid alles 20 aastat tagasi oli see 18 last 1000 väikelapse kohta. Eesti kohta on see väga hea muutus. Tõenäoliselt on need muutused toimunud tänu meditsiini arenemisele, sest lapsed haigestuvadki kõige enam sellises vanuses, kuid nüüd on erinevaid ravimise viise.
põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu.
kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta. Kõige madalamal kohal aga Angola, kus inimeste oodatav kesmine vanus on 38 aastat.
varieeruvus) RSS TSS = (Yi-Y)2 koguvarieeruvus ESS = (i- Y)2 selgitatud varieeruvus RSS = ei2=(Yi- i)2 jääkhajuvus (selgitamata varieeruvus) Determinatsioonikordaja alusel saab hinnata, kui palju sõltuva muutuja hajuvusest on kirjeldatud regressioonimudeli poolt. Determinatsioonikordaja mõõdab, kui hästi regressioonisirge lähendab vaatlusandmeid. Determinatsioonikordaja väljendab regressioonimudeli poolt kirjeldatud hajuvuse (ESS) suhet modelleeritava näitaja (endogeense - sõltuva muutuja) koguhajuvusse (TSS). KOVARIATSIOONIKORDAJA Kahe muutuja vahelise seose tugevuse ja suuna kirjeldamiseks võib kasutada kovariatsioonikordajat: · muutujate X ja Y hälvete korrutiste keskväärtus · andmepaaride hälvete keskmine (murrujoone pealne osa on jagatud n-ga) iseloomustab tunnuse ühismuutuvuse (kovariatsiooni) astet Kovariatsiooni väljendav juhuslik suurus cov(X,Y) võib olla vahemikus (-, ) Kovariatsioon on :
RIIKLIKUD MAKSUALANE EESTI LÄTI MAKSUD NÄITAJA 2016. A MAKSUMÄÄR MAKSUMÄÄR Ettevõtte, füüsilise isiku või mitteresidendi tulult tasustava 20% 15% või kinnipeetava tulumaksu määr Tulumaks Era- või üksikisiku tulumaksu 20% 23% määr Füüsilise isiku üldine 170 € 75 € maksuvaba tulu (kuus) 34,09 % 33% (kõik tasub (23,59% tasub Sotsiaalmaksu määr ...
Tartu Tõravere piirkonnas 2006. aasta vastavate näitajatega. Millise kokkuvõtte teeksid nende andmete järgi ? Tallinna sademed 1961-1990 ja 2006 Tartu Tõravere sademed 1961-1990 ja 2006 1. võrdle sademete hulka Tallinnas perioodidel jaanuar märts ja juuli september 30 aasta keskmise näitajaga. 2006. Aasta jaanuar oli alla keskmise näitaja kuiv, veebruaris oli keskmise näitajaga võrdne sademete hulk ja märtsis oli üle keskmise sademete hulga niiske. Juuli, august ja september olid see aasta alla keskmise näitaja kuivad. 2. võrdle sademete hulka Tartus perioodidel jaanuar märts ja juuli september 30 aasta keskmise näitajaga. 2006. Aasta jaanuar, veebruar ja märts olid võrdsed keskmise näitajaga. Juulikuu oli alla keskmise näitaja kuiv, augustis oli keskmine
islami usku. Selle usuga käivad kaasas kindlad ja ranged reeglid, nt nad peavad viis korda päevas palvetama, riietuse osas on ranged nõuded, eriti naistel, kes peavad kindlasti oma juuksed ära katma. Kehtivad ka ranged käitumisreeglid. Rahvas poliitilises elus osaleda ei saa ja parteid kui sellised puuduvad. SKP Saudi-Araabia riigis 2012. aasta andmetel on 711 miljardit dollarit, mis on ka viimase 8 aasta suurim näitaja, enne seda on SKP olnud tunduvalt madalam. Kuna tegemist on naftariigiga, Saudi-Araabia on üks suurimad naftariike, siis olulise osa riigi eelarve tuludest moodustavad nafta eksport ja tootmine 92,5%, SKP-st 55% ning ekspordist saadavast tulust 90%. Suur nafta osakaal ekspordis, SKP-s ja riigieelarve tuludes muudab majanduskasvu sõltuvaks nafta hinnast. 2012. aasta seisuga moodustab Saudi Araabia SKP-st erasektor 40%
raskendatud • väärtuseline ( väljund on rahaühikutes, nt eurodes) ▪ tüüpiline väljundiks on ettevõtte realiseerimise netokäive ja kaubatoodangu väärtus ▪ puuduseks hindade mõju, väljundi struktuuri mõju ▪ põllumajanduses: töömahukuse näitaja- töökulu toodangu kohta • Tootlikkuse näitaja (sisend) võib olla naturaalsetes, väärtuselistes või ajalises ühikutes Tootlikkusnäitaja haaravate sisendite alusel eristatakse • osa ehk teguritootlikkust ▪ leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral ▪ tuntuim näitaja tööviljakuse näitaja ehk tööjõu tootlikkuse näitaja ▪ olulised näitajad: materjali ja energiatootlikkus • tegurirühma tootlikkus
tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside liikuvusest,tasakaalustatusest ja jõust e tegevusest. 3. Närvisüsteemi stuff 1.- mõõdab närvisüsteemi erutuse jõudu, see on töövõimekuse,domineeruvuse ja tahte jõulisuse näitaja. 2. mõõdab närvisüsteemi tundlikkust,see on õrnahingelisuse näitaja 3.mõõdab närvisüsteemi pidurduse jõudu,see on enesevalitsemisvõime näitaja. Esimese ja kolmanda võrdlus näitab närvisüsteemi tasakaalustust ja määrab temperamendi tüübi näitaja 4. Kehaehituse tüübid Kretchmeri järgi * leptosoom- nõrk kehaehitus,sale,nurgelised vormid,näovorm teravate joontega,alumina lõualuu tagasipoole hoidev,lihastik ja rasvapadjad vähe arenenud
tegeletakse ka teiste veekogudue ääres. Toimub palju väikekalapüüki ja seega ei ole sellel rahvamajanduslikku tähtsust. 2.5 Sisemajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang -SKT ehk sisemajanduse koguprodukt –SKP (inglise keeles Gross Domestic Product-GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. SKT on enimlevinud majandusliku arengu võrdlev näitaja Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka. Burundi SKP 2013. Aastal Wikipedia andmetel on 2,723 USD. Ühe elaniku kohta on SKP 820 USD aastas. Võrdlusena Eestiga on vastav näitaja Eestis 23,280 USD aastas ühe inimese kohta. Burundi on SKP Per Capita alusel 182. kohal ning Eesti on 43. kohal. 3 2.6 Inimarengu indeks
muutuja Xi muutub 1 ühiku võrra. Kui regressioonmudelis on 1 sõltumatu muutuja, siis on tegemist lihtsa regressioonvõrrandiga Y=b0+ b1xi+ei, i=1,2...n. Kui sõltumatuid muutujaid on vähemalt 2 (k>2), siis on tegemist mitmese regressioonimudeliga. Enim praktikas kasutusel olev mittelineaarne regressioonvõrrand on ruutmudel e. parabool. Parabooli abil on võimalik modelleerida oma olemuselt erinevaid sõltuvusi. Seose tihedust isel. näitaja. 1)Üks põhiline on korrelatsioonikordaja (korr.kordaja märk ei oma mingit tähtsust). Mida suurem on korrel.kor, seda tihedam on sõltuvus faktorite vahel, seda ebausaldatavamad on andmed. Kui X suurenedes suureneb ka suuruse Y keskväärtus, siis on kor. kordaja väärtus pos. s.t r>0. Kui X suurenedes Y väärtus väheneb, siis r<0. 2)Determinatsioonikordaja näitab kui hästi regressioonivõrrand isel. arvandmeid. Det.kordaja
15.3. Mis on pingekontsentraator? = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? =pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? K; K -pinge kontsentratsioonitegur; max; max -kohaliku (kontsentreerunud) pinge suurim väärtus, [Pa]; nom;nom -nominaalse (arvutusliku) pinge väärtus selles kohas (ilma pingete kontsentratsiooni arvestamata), [Pa]. 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur?
ja lõpp näitajaid; 2) analüüsitava ettevõtte näitajaid võrreldakse tootmisharu keskmistega; 3) võrreldakse teise või teiste sama valdkonna ettevõtete näitajatega- võrdlus konkurentidega; 4) võrreldakse erinevate normatiividega (tuleks veenduda et normatiivid oleks õiged) · Struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs. Arvutatakse anruannete üksikute kirjete osakaalud, mingi terviku või summaarse näitaja suhtes protsentides. Selle näitaja üks eelis on see et tulemusi võib võrrelda sõltumata ettevõtte suurusest. 4 · Horisontaalanalüüs ja trendianalüüs. Horisontaalanalüüs on tavaliselt ettevõtte näitajate analüüs erinevatel perioodidel. Nt 3 aastat ja analüüsitakse bilansi mahu muutusi
tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu või teostavad krediitmüüki. 1 Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise maksevõime kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge maksevõime üldine tase viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Maksevõime üldise taseme kasutamisel tuleks arvestada, et hinnang käsitab staatilist momendiseisu, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi, aga ei kajasta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust
Kas saadud tulemus on vastuvõetav. Ühe probleemi lahendus võib olla teise algus. Tulemuste analüüs on seotud mudeli adekvaatsuse/tõepärasuse hindamisega. Kas saame mudelit edasi arendada ja kas mudel vastab probleemi juures püstitatud nõuetele. Kasutatakse analüüsimisel, prognoosimisel, plaanimisel koos rakendustega. 2. DETERMINEERITUD ANALÜÜSI MEETODID 2.1. Determineeritud lihtanalüüs Otsevõrdlused Teatud näitaja või tema tegurite, samuti ka nende dünaamika kasvuprotsentide võrdlemine, mida väljendab yi vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K , kus yi on vastava näitaja tase antud objektil või subjektil, y j on yj sama näitaja võrreldaval objektil (ettevõte, tegevusala või regiooni keskmine, maksimum, etalon jms) või subjektil (töötaja, töötajate kogum). NB
Riik- Jaapan Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas, Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Riigi elanike arv on 126,919,659 inimest (2015. aasta seisuga). Ligikaudu sama elanike arvuga on Venemaa~142 miljonit ja Mehhiko~122 miljonit.Riigi sündimuse näitaja on 7.93 sündi 1000 inimese kohta(2015) ja suremuse näitaja on 9,51 surma 1000 inimese kohta(2015). Loomulik iive Jaapanis on -0.16% (2015) Jaapanit ootab ees rahvastiku langus, kuna vanemaid on riigis rohkem, kui noori ja väikeste laste arv aina väheneb. Selle põhjal ka otsustan, et Jaapan on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Rahvastiku vanuseline jaotus on järgmine: 0-14 aastaseid: 13.11% 15-24 aastaseid: 9.68% 25-54 aastaseid: 37.87% 55-64 aastaseid: 12.76% 65+ aastaseid: 26.59% Jaapanis on ühel naisel ligikaudu 1.4 last.
Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43. koha ja Senegali 1,666 koha number 147. Singapuri SKT inimese kohta on viimasel kahel kümnendil suurenenud igal aastal 2-10% võrra, 2009. aastal tabasi riiki aga 10% langus, lähiaastateks tulevikus on aga ennustatud kuni 5% tõusu taas. Sarnaselt Singapurile on ka Eesti viimasel kahel kümnendil arenenud, alates aastast 1995 on olnud igal aastal 7-12% areng. 2009
Valla rahvastik (01.01.2011) Rahvaarv 5 251 elanikku. Elanike tihedus 14,9 el/km². Alevikes elab: Kadrinas 2306 ja Huljal 502 elanikku. 1-6-aastaseid 5,8 %; 7-18-aastaseid 18%; 19-64-aastaseid 61,7% ja üle 65-aastaseid 13,6%. Registreeritud töötuid 3% (Eesti keskmine 3,9%). Ettevõtlus ja tööhõive Kadrina valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus, teeninduse valdkonnas kaubandus ning vähemal määral puhkemajandus. Ettevõtluse aktiivsuse näitaja on Kadrina vallas 24,0 ettevõtet 1000 elaniku kohta (seisuga 01.01.2013). Võrreldes Kadrina valla ettevõtluse aktiivsuse näitajat Eesti keskmise ettevõtluse aktiivsuse näitajaga (58,3) või maakonna keskuse Rakvere linna näitaja (50,1), siis on see jätkuvalt madalam, kui Lääne-Viru maakonna valdade seas keskmine näitaja. Lääne-Viru maakonna valdades on üldiselt maakonna keskusest Rakvere linnast madalamad ettevõtluse aktiivsuse näitajad.
väike osa E. coli tüvesid, peamiselt O157:H7. EHEC on leitud väheküpsetatud lihast (peamiselt hambur- gerid) ja veest. Hemorraagiline koliit võib ilmneda kõikides vanusegruppides. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood kestab 35 päeva, järgneb kõhuvalu ja vesine diarröa, hiljem ilmub rooja veri. Palavikku tavaliselt ei ole. 3. MILLELE VIITAVAD KESKONNAS COLI-LAADSED BAKTERID? MKS NEID ON VAJA MÄÄRATA? Escherichia coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja. E. coli avastamine joogivees tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. See on heterogeenne grupp soolebakterite sugukonda kuuluvatest erinevatest perekondadest (G. Escherichia, G. Citrobacter, G. Enterobacter, G. Klebsiella jt). Neid leitakse nii väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitaineterikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende avastamine joogivees näitab: Joogivee töötlemise puudulikkust;
Naise kohta keskmiselt 1,3 last. Imikusuremus on 9 last 1000 sünni kohta. 2025. aastaks langeb sündimus 8 promilline ning suremus 15 promillile seega iive jääb ikka negatiivseks. Migratsioonisaldo on Ukrainas -0. Keskmine oodatav eluiga Ukrainas on suhteliselt madal - 68 aastat (naistel kõrgem 74 a ja meestel tunduvalt madalam 62 aastat). Eestis on oodatav eluiga paar aastat kõrgem 73 aastat. HIV positiivseid on 1,6% kogu rahvastikust, see näitaja on Euroopa kohta suhteliselt kõrge. Ukraina rahvastik on veel üsna noor: mediaanvanuseks 39,1 aastat (naistel 42,7 ja meestel 36,3). Näiteks Argentiinas on see näitaja 30 aastat (noor rahvastik) ,kuid Soomes on vananev rahvastik; näitajad on kõrgemad : mediaanivanuseks on 42,1 (naistel 43,7 ja meestel 40,5 aastat) Eesti mediaanvanus on kõrgem kui Ukrainal - 39,9 aastat. Ukraina rahvastikust moodustavad 13,8% lapsed (poisse on veidikene rohkem, kui
omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad. Käibevara kasutamise efektiivsus: · käibekordaja: K = Q : KV t1, t0 aruandeaasta ja eelneva aasta Q aastane käive käibekestuste näitajad, · käibekiirus: T = 365 : K Q - aruandeaasta müügikäive, · käibevara mahukus: M = KV : Q KV - käibevara. · suhteline säästu näitaja: Kui on ,,+" vahendite immobilisatsioon, +,- DKV = Q : 365 (t1 t0), kus Kui on ,,- " - vahendite mobilisatsioon. 57. Personal ehitusfirmas. Firma personali liigid: administratsioon ehk juhtkond, raamatupidaja, projektijuhid, objektijuhid, eelarvestajad, objekti insenerid, ehitustöölised. Töötajate keskmine nimestikuline arv R = (r1 +r2+... ) /T, r1,2,...n n-päeval töötajate arv nimestikus, T arvestusperioodi kestus
paljudel ära suure osa teenitud tasust. Siinkohal tuleks natuke lähemalt vaadata inimeste kulutuste jaotust. Käsikäes palgatõusuga suurenesid ka n-ö sundkulutused ehk siis eluasemele ja toidule tehtavate väljaminekute osa kogutuludest. Statistikat vaadates oli nende väljaminekute osatähtsuseks umbes 40 protsenti, millest toidu arvele läks 25, eluasemekuludeks aga 15 protsendipunkti. Võrreldes Euroopa keskmiste riikidega on see väga kõrge näitaja ning veel mõttetum on meid selles osas võrrelda Ameerika Ühendriikidega. Kui Euroopas jääb sama näitaja allapoole 20 protsenti, siis USAs on sama näitaja sootuks 1213 protsenti. See näitab üsna selgelt, et kuigi teeniti numbriliselt rohkem, sai suur osa inimestest peamiselt leivaraha ega saanud mõelda meelelahutusele või näiteks reisidele. Keskmine näitaja kujutab ju müstilist keskmist eestlast, reaalses elus jääb suur osa inimestest oma sissetulekutelt sellele alla.
(Ibid.) Ökoloogilise tasakaalu valdkondades leiti mitmete näitajate põhjal, et Eesti on oma eesmärkide täitmisele lähemale jõudnud. Näiteks oli suurenenud taaskasutus ning vähenenud heitveega keskkonda sattunud kahjulike ainete hulk. (Ibid.) Säästva arengu näitajad on kogumikus esitatud osade kaupa vastavalt arengukavas „Säästev Eesti 21“ püstitatud eesmärkidele. Järgnevalt on iga eesmärgi alt toodud näitena välja üks näitaja. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse all on näiteks välja toodud kultuuriasutustes käimine, kuna Eesti kultuuri tuumaks on eestikeelne haridus ja sellel põhinev kultuuriloome (Säästva ... 2011, 12). Joonisel 1 on toodud kultuuriasutustes ja –üritustel käikude arv aastatel 2000-2010 ning eesmärk aastaks 2014. Sellelt on näha, et aastatel 2008-2010 olid pea kõik näitajad kasvava trendiga ning juba üpriski lähedal püstitatud eesmärkidele. Joonis 1
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 1995 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 5563 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 20730 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 85 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 10 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 122370 Märkus: Mõõtühik: teradžauli Näitaja ..küttepuidu tootmine* * K.a puiduhake ja -jäätmed, puidubrikett ja -graanulid. Näitaja ..muu kütuse tootmine* * Sisaldab musta leelise, biogaasi ja muu biomassi andmeid. ÜL.2 [import & eksport] 1991 1992 1993 1994 1995 Import ...
kõikumisi. 2.Kui Suur on riikide SKT/in? Eesti - 34347 Venemaa - 16799 Taani 14561 Mitmendal kohal on riigid SKT/in järjestuses? Taani 19nes Eesti 47s Venemaa 53s Millised on arengutrendid, kuidas SKT/in on muutunud? Taani Alates 1980dast on SKT/in vähehaaval tõusnud. Eesti Alates 1990-95 kahanes SKT/in, siis langes ja 2005ndal jälle tõusis ligikaudu 0,730ni. Venemaa 1995 tõusis ja langes mõnevõrra. 3.Riikide haridusindeksi näitaja? Eesti 0,916 Venemaa 0,784 Taani 0,924 Eesti - 12 Venemaa 49 Taani 12 Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni. Seejärel toimus tõus ja nüüd on viimaste aastate jooksul olnud indeks püsiv. Venemaa 1980 kuni 1990 tõusis indeks ja seejärel kahanes
Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused
Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. (4) Tabelid 3 ja 4 näitavad kui palju on ettevõttel nõudeid ja ettemakse, millest koosnevad maksude ettemaksed ja maksuvõlad ja palju on muutunud need näitajad ühe aastaga. Tabelis 3 näitaja ,,nõuded ostjate vastu" näitab seda et ettevõtte OÜ Abilis on saatnud arved ostjatele ja arevete maksmise kuupäev ei ole veel ette jõudnud. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 3 Nõuded ja ettemaksed (kroonides) (4) 9
võrrandite regressioonijäägid on omavahel korreleeritud.Põllumajandusstatistika näitajate süsteem.Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt.Kogutud info võimaldab anda hinnangut Eesti põllumajanduse mineviku ja hetkeolukorra kohta ning prognoosida põllumajanduse võimalusi tulevikus.Mistahes statistilist näitajat iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Statistilisel näitajal on olemas nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne külg (mistahes näitaja omab arvulist väärtust ja vastavat mõõtühikut), 2. Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3. On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4. On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Näitajaid võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel: Esiteks:Tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad
Tellimused Järjekord Täidetud tellimused · Kontrollin tingumust < µS, et näha kas järjekord kasvab lõputult või mitte: 15 < 11*2 tingimus on täidetud, seega järjekord ARK'is ei kasva lõputult. · Teenindussüsteemis teenindamisel olevate tellimuste keskmine arv: ´ = ´ = = 1,36 · Teenindussüsteemi koormatuse näitaja: = = = 0,68 · Tööseisakute tõenäosus: Selleks kasutan väljatöötatud M|M|S teenindussüsteemi tööseisakute tõenäosuste tabelit. Kuna teeninduskanalite arv on 2 ja teenindussüsteemi koormatuse näitaja on 0,68, siis vastavalt tabelile on tööseisakute tõenäosus 0,19048 ehk siis P0 = 0,19048 · Tõenäosus, et ARK'i Pärnu büroos on kaks klienti: P2 = * 0,19048= 0,176
alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aasta puhul mitterahuldav. SUPERLIKVIIDSUSKORDAJA = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.25 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.22 Arvutuste põhjal võib öelda seda, et see ettevõtte oskab oma vaba rahaga efektiivselt ringi käia, sest tulemus mõlema aasta puhul jääb 0.2 ja 0.3 vahele, mis on hea. Kui see näitaja oleks suurem kui üks, siis see näitaks, et ettevõtte ei oska oma rahaga ringi käia. 2. PIKAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD VÕLGNEVUSE ASTE (DEBT RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.67 Arvutuste põhjal võib öelda, et võlgnevuse aste mõlema aasta puhul on üsna võrdne, kuid võlgnevuse aste on siiski natuke suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikajalise maksevõime seisukohast. PIKAJALINE VÕLAKORDAJA=
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 Märkus: Mõõtühik: teradzauli Näitaja ..küttepuidu tootmine* * K.a puiduhake ja -jäätmed, puidubrikett ja -graanulid. Näitaja ..muu kütuse tootmine* * Sisaldab musta leelise, biogaasi ja muu biomassi andmeid. ÜL.2 [import & eksport] 1991 1992 1993 1994 Import 193475 110056 95148 99015 Eksport ...
0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Periood Harjumaa Ida-Virumaa Tartumaa Võrumaa (joonis 9) VIIDATUD ALLIKAD Statistikaamet. https://www.stat.ee/ (27.11.2017) LISAD (Lisa 1) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta ning Näitaja Keskmine brutokuupalk, eurot Harju maakond 2007 823 2008 925 2009 883 2010 886 2011 948 2012 1 001
(toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise mehhaniseerimine ja automatiseerimine, tootmismenetluste täiustamine, juhtimise ja töökorralduse prarandamine ning teaduste saavutuste rakendamine hüviste tootmisse
Näiteks võib siin näha seoseid vähenenud tööajaga päevade lõikes. Nimelt vahepealne majanduslanguse periood põhjustas võrdlemisi kõrge töötuse määra, mis omakorda tähendab, et inimeste tööpuuduse tõttu ei kulu neil aega töötegemisele ning rohkem aega jääb vabaks. Sellist mõttekäiku kinnitab eriti fakt, et kui perioodil A kulus meestel tasulisele tööle keskmiselt 234 minutit päevas, siis perioodiks B oli see näitaja kahanenud 197-ni. Ehitusbuumi ajal ehitajatena tööle läinud kippusid majanduskriisi ajal töö kaotama just esimesena ning nende seas oli paratamatult rohkem just meessoost isikuid. Huvipakkuv on ka see, et perioodil A kulutati rohkem aega õppimisele kui perioodil B. Vahe ei ole küll suur (vastavalt 47 ja 33 minutit), kuid protsentuaalselt võttes oli kahanemine peaaegu 29% ehk ligi kolmandik. Kui esmajoones tekib küsimus, kas põhjuseks võiks olla
Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0.771 0.675 Raha 250,000 250,000 Rahaliste vahendite tase 0.238 0.208 Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materja Ka selle näitaja alusel likviidsus langes . Likviidsus on väga hea, kui näitaja on suurem kui 0,9, siis on Ka see näitaja näitab likviidsuse langust. Firmajuht ei oleks pidanud laenu võtma vana võlgnevuse tasumiseks, sest firmal endal oleks selleks Enne kui panka laenu minna võtma käibevarade katteks, peaks vaatama, et äkki on võimalik rahalist Näiteks vaadata üle nõuded. Kas ikka kõik arved on ostjate poolt tasutud.
1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
