Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mind hämmastas ?

Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega
Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapur i, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegal i.
1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil.

Joonis 1: IAI võrdlus.
Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum.
2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil.
Joonis 2: SKT/in võrdlus
Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43. koha ja Senegali 1,666 koha number 147.
Singapuri SKT inimese kohta on viimasel kahel kümnendil suurenenud igal aastal 2-10% võrra, 2009. aastal tabasi riiki aga 10% langus, lähiaastateks tulevikus on aga ennustatud kuni 5% tõusu taas. Sarnaselt Singapurile on ka Eesti viimasel kahel kümnendil arenenud, alates aastast 1995 on olnud igal aastal 7-12% areng. 2009. Aastal langes ka Eesti näitaja 10% võrra, lähitulevikus oodatakse taas mõne protsendilist tõusu. Senegal on juba viimased 15 aastat ühtlaselt arenenud, kui 1980ndatel oli areng paari protsendiline , siis 90ndatel oli areng igal aastal juba ligi 5%. Ülemaailmne majanduskriis Senegali tugevalt mõjutanud ei ole ja mõne protsendiline areng on püsinud ja ennustatakse sellist tulemust ka järgnevateks aastateks.
3. Võrdlen riikides keskmist eluiga
Joonis 3: Keskmise eluea võrdlus
Nagu näha, siis ka selles valdkonnas on Singapur kõige arenenum, maailmas 13.kohal, Eesti on küllaltki madalal, 73.kohal ja Senegal 148.
Viimase 20 aasta jooksul on kõige kiiremini samuti arenenud Singapur selles valdkonnas, keskmine eluiga on tõusnud lausa 5 aasta võrra. Eestis on tõusnud sama näitaja 3 aasta võrra ja Senegalis 4 aasta võrra.
4. Riikides täiskasvanute kirjaoskuse võrdlus
Joonis 4: Kirjaoskajate võrdlus
Selles võrdluses ületavad eestlased Singapuri näitajat, Singapur on oma näitajaga maailma edetabelis alles 51.kohal, Eesti on Gruusia ja Kuuba järel 3. ning Senegal 142.kohal.
Kõikides riikides on kirjaoskajate tase tõusmas, ent praegu suurema kirjaoskajate üldarvuga riikides nagu Eesti ja Singapur on raske protsenti märgatavalt tõsta. Senegalis tõuseb protsent aga jõudsalt.
5. Interneti kasutajate hulk 100 inimese kohta

Joonis 5: Interneti kasutajate hulk
Parema ülevaate saamiseks tegin joondiagrammi, kust paistab hästi välja interneti kasutajate hulga suur kasv. Eesti ja Singapur on küllaltki võrdsete tulemuste juures hoidmas kohti esi 30 hulgas, Senegal madala interneti kasutuse juures 100. koha piiri peal.
6. Mis mind hämmastas ?
Üldiselt arvasin enne töötegemist, et Eesti on natuke lähemal maailma tipus olevatele riikidele arengumõistes. Aga kõige rohkem üllatas mind siiski see, et Aafrika riigid, eelkõige minu poolt valitud Senegal, nii kehva arenguga on. Tundides olime rääkinud küll, et vahe on suur, aga ma ei arvanud et nii suur.
7. Kasutatud materjal

http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html
http://hdr.undp.org/en/statistics/
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega #1 Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega #2 Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega #3 Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega #4 Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mahtramees Õppematerjali autor
Võrreldud on Eestit ühe paremini ja ühe halvemini arenenud riigiga erinevates valdkondades.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Saudi Araabia referaat
21
docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ...............................................................................

Geograafia
Saksamaa arengutaseme iseloomustus
7
doc

Saksamaa arengutaseme iseloomustus

Nagu näha on teenindussektor suures ülekaalus, mis tagab riigile kõrge elatustaseme. Ka tööstus on Saksamaal tähtsal kohal. Saksamaal eksporditakse välja palju masinaid, autosid, kemikaale ja kodutarbeid. Hankiv sektoris on hõive kõigest 1%, sest kasutusele on võetud kõrgtehnoloogilised masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja. Joonis 2: Saksamaa hõive Allikas: The World Factbook 4. Arengutaseme näitjate võrdlus · Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta Internet users (per100) Järgnevalt jooniselt on näha, et kõige suurem interneti kasutamine on kõige kõrgema IAI taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0

Geograafia
Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive. 4 2

Geograafia
Inimareng Nigeris
12
doc

Inimareng Nigeris

sellele ka nende indeksid. Koht Inimarengu Riik tabelis indeks Väga kõrge inimarenguga maad: 1 Norra 0.971 2 Austraalia 0.970 3 Island 0.969 7 Rootsi 0.963 Kõrge inimarenguga maad: 40 Eesti 0.883 46 Leedu 0.870 Keskmise inimarenguga maad: 123 Egiptus 0.703 158 Nigeeria 0.511 Madala inimarenguga maad: 181 Afganistan 0.352 182 Niger 0.340 Tabel A. Näiteid väga kõrge, kõrge, keskmise ja madala inimarenguga maadest. Nigeri Vabariigi näitajad Nigeri Vabariik asub Lääne-Aafrika siseosas

Arenguökonoomika
INIMARENGU INDEKSI KASUTAMISEST EESTI ARENGUTASEME NÄITAJANA
4
docx

INIMARENGU INDEKSI KASUTAMISEST EESTI ARENGUTASEME NÄITAJANA

RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem Inimarengu indeksi kasutamise juurde süvitsi minemist seletame selle olemuse lahti. Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase ­ Mahbub ul Haq ja Amartya Sen poolt välja töötatud riikide arengut võrdlev indeks. See indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja

Rahvusvaheline majandus ja põllumajanduskaubandus
Suurbritannia
22
pdf

Suurbritannia

...........................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11

Geograafia
Uurimustöö-usa
14
doc

Uurimustöö-usa

Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississippi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726 km), Ohio-Allegheny (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte; pikkus 2333 km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima Võhandu jõe, mille algus paikneb Otepää kõrgustikul ja mis suubub Lämmijärve läbides kokku 156 kilomeetrit. Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25

Geograafia
Argentina riigi andmed
22
doc

Argentina riigi andmed

10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid................................................................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun