50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mahtramees
Õppematerjali autor
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ...............................................................................
Nagu näha on teenindussektor suures ülekaalus, mis tagab riigile kõrge elatustaseme. Ka tööstus on Saksamaal tähtsal kohal. Saksamaal eksporditakse välja palju masinaid, autosid, kemikaale ja kodutarbeid. Hankiv sektoris on hõive kõigest 1%, sest kasutusele on võetud kõrgtehnoloogilised masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja. Joonis 2: Saksamaa hõive Allikas: The World Factbook 4. Arengutaseme näitjate võrdlus · Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta Internet users (per100) Järgnevalt jooniselt on näha, et kõige suurem interneti kasutamine on kõige kõrgema IAI taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0
töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive. 4 2
sellele ka nende indeksid. Koht Inimarengu Riik tabelis indeks Väga kõrge inimarenguga maad: 1 Norra 0.971 2 Austraalia 0.970 3 Island 0.969 7 Rootsi 0.963 Kõrge inimarenguga maad: 40 Eesti 0.883 46 Leedu 0.870 Keskmise inimarenguga maad: 123 Egiptus 0.703 158 Nigeeria 0.511 Madala inimarenguga maad: 181 Afganistan 0.352 182 Niger 0.340 Tabel A. Näiteid väga kõrge, kõrge, keskmise ja madala inimarenguga maadest. Nigeri Vabariigi näitajad Nigeri Vabariik asub Lääne-Aafrika siseosas
RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem Inimarengu indeksi kasutamise juurde süvitsi minemist seletame selle olemuse lahti. Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase Mahbub ul Haq ja Amartya Sen poolt välja töötatud riikide arengut võrdlev indeks. See indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja
...........................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11
Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississippi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726 km), Ohio-Allegheny (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte; pikkus 2333 km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima Võhandu jõe, mille algus paikneb Otepää kõrgustikul ja mis suubub Lämmijärve läbides kokku 156 kilomeetrit. Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25
10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid