Inseneriinformaatika ül. 5 (0)

Sarnased õppematerjalid

5

ods

Energiabilanss Eestis aastate lõikes, Import ja eksport Eestis aastate lõikes (1991 – 2012)

Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 1995 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 5563 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 20730 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 85 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 10 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 122370 Märkus: Mõõtühik: teradžauli Näitaja ..küttepuidu tootmine* * K.a puiduhake ja -jäätmed, puidubrikett ja -graanulid. Näitaja ..muu kütuse tootmine* * Sisaldab musta leelise, biogaasi ja muu biomassi andmeid. ÜL.2 [import & eksport] 1991 1992 1993 1994 1995 Import 193475 110056

Geograafia

18

ods

Inseneriinformaatika 5.ülesanne

Sheet1 Energibilanss Primaarenergia tootmine aastatel 1988-2013 250000 250000 Kogus, teradzauli 200000 200000Põlevkivi tootmine Turba tootmine 150000 150000

Inseneriinformaatika

130

pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

........ 64 Lisa 2. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks .......... 65 ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta......................................... 65 4 SISSEJUHATUS Õhusaaste negatiivne mõju keskkonnaseisundile hakkas Lääne-Euroopa suuremates tööstuspiirkondades selgelt ilmnema juba 19. sajandil. Tänapäeval on tööstuspiirkondadest naaberaladele üle riigipiiride leviv atmosfäärisaaste kujunenud tõsiseks rahvusvaheliseks probleemiks, mis muudab ka antud teema aktuaalseks. Õhusaaste talumine ning selle puhverdamise võime on erinevates ökosüsteemides üsnagi erinev. Selle suhtes tundlike ökosüsteemide hulka kuuluvad ka Eestile iseloomulikud rabad, mis saavad toitaineid vaid atmosfäärist sadenemise teel. Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda

Loodus

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

Tuumajaamades toodeti 2007. aastal 13,8% elektrist, hüdrojaamades 15,6%, geotermaal-, päikese-, tuule- biokütustel ning jäätmetel töötavates elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113)

Energia ja keskkond

196

pdf

Makroökonoomika

1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus ­1,1% 1999 aastal. Põhjused. 1 1. Lib Liberaalne l jaj avatud t d majandus. j d 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3. 1998. aastaks oli erastamine praktiliselt lõpule viidud ja praegu loob erasektor üle 80% Eesti SKPst. Õige erastamistaktika. 4. g investeeringute Tänu kõrgele g tasemele ja j välisfinantseerimise jjuurdepääsule p on Eesti majandusstruktuur oluliselt paranenud olles täna küllaltki sarnane tööstusriikidele. 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist

Makroökonoomika

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“.
 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks
 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972

Keskkonna kaitse

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. 3 ÜLDANDMED

Geograafia

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

optimaalne. Loodusvara majandatakse efektiivselt, kui see annab või toodab ühiskonnale maksimaalse netoväärtuse. See netoväärtus ei pruugi olla seotud mitte ainult otseselt tootmise, aga ka teiste võimalike kasutustega, nt säilitamise või looduse kaitsmisega. Lisaks efektiivsusele jälgitakse ka JAOTUST ehk seda, kas saadav väärtus jaguneb ühiskonnaliikmete vahel õiglaselt. Majandusanalüüs aitab otsustada efektiivsuse üle. Õiglusele annab hinnagu poliitiline süsteem. Loodusvarade majandamisega seotud probleemid võivad tekkida ennekõike kahel erineval põhjusel. Need on a) turgudega seotud probleemid, b) ebaõnnestud avalik poliitika ja haldus. Vahel võivad kunagi adekvaatselt toiminud regulatsioonid ajale lihtsalt jalgu jääda. SÄÄSTLIK ehk JÄTKUSUUTLIK majandamine tähendab hoolimist sellest, mis tuleb pärast. Kasutades eelnevaid mõttekäike, võiksime küsida: kui ressursside kasutamine on

Ökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)