Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Järjekorrateooria koduneülesanne (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Järjekorrateooria


Pärast kahte kuud kestnud remonti uuesti avatud Autoregistrikeskuse Pärnu büroos töötab ühe aegselt varasema kolme teenindaja asemel kaks. Mõlemal kahel teenindajal on oma kassa koos arvuti ja muu tehnikaga , mis võimaldavad neil osutada klientidele samu teenuseid. Büroo lahti oleku ajad on vastavalt tööpäevadel 8:00 – 17:00 ja nädalavahetusel 10:00 – 14:00, ehk siis nädalas kokku 53 töötundi. Nagu öeldud siis üheaegselt on tööl kaks teenindajat, kuid kokku on neid neli ehk siis teenindajad töötavad kahes vahetuses. Küsitledes teenindajaid selgus, et üks teenindaja suudab keskmiselt tunnis teenindada 11 inimest. Vaatluste alusel on selgunud , et tööpäevadel tuleb Autoregistrikeskusesse keskmiselt 15 inimest tunnis. Andmete kogumisel probleeme ei tekkinud, kuna kõik töötajad olid meeleldi nõus vastama küsimustele ning lubasid teostada vaatlusi . Kogutud andmete põhjal koostasin ja lahendasin ülesanded, mis on all pool välja toodud. Vormistasin töö alates andmete välja toomisega , mis peaks tegema selle jälgimise arusaadavamaks.
λ = 15( ajavahemikus saabuvate tellimuste arvu keskväärtus)
S = 2 ( teeninduskanalite arv )
  • M|M|2 teenindussüsteem ARK’is:

Kassa 1
Kassa 2
Tellimused Järjekord
Täidetud tellimused

15
  • Teenindussüsteemis teenindamisel olevate tellimuste keskmine arv:

ρ´ =
→ ρ´ =
= 1,36
  • Teenindussüsteemi koormatuse näitaja:

ρ =
→ ρ =
= 0,68
  • Tööseisakute tõenäosus:

Selleks kasutan väljatöötatud M|M|S teenindussüsteemi tööseisakute tõenäosuste tabelit. Kuna teeninduskanalite arv on 2 ja teenindussüsteemi koormatuse näitaja on 0,68, siis vastavalt tabelile on tööseisakute tõenäosus 0,19048 ehk siis
P0 = 0,19048
  • Tõenäosus, et ARK’i Pärnu büroos on kaks klienti:

P2 =
* 0,19048= 0,176
Kui büroo klientide arv on suurem kui kaks, siis osal neist tuleb jääda tellimuse täitmise ootele ning tekib järjekord.
  • Järjekorra tekkimise tõenäosus:

P( n ≥ 2 ) =
* 0,19048 = 0,55
  • Järjekorra keskmine pikkus:

Lq =
* 0,19048 = 1,17
  • Järjekorras või teenindamisel olevate klientide keskmine arv:

L2 = 1,17 + 1,36 = 2,53
  • Keskmine järjekorras ootamise aeg:

Wq =
= 0,078 tundi, ehk ca neli ja pool minutit
  • Keskmine teenindussüsteemis oleku aeg:

Ws =0,078+
= 0,169 tundi ehk umbes 10 minutit
  • Pärast remonti toimiv teenindussüsteem peaks tööpäevadel rahuldama kliente (järjekorras ei tule keskmiselt oodata mitte kauem kui neli ja pool minutit ning teenuse saamiseks kulub aega kokku umbes kümme minutit) ning ka juhtkonda, kuna keskmine tööseisakute tõenäosus on vaid 0,19048.

  • Veel uurisime pärnu büroo andmeid puhkepäevadel. Selgus, et nädalavahetustel tuleb kliente pisut vähem, kõigest keskmiselt 9 klienti tunnis.

λ = 9
  • Pärnu büroo juhtkonda huvitas, et milliseks kujuneks teenindussüsteemi olukord, kui puhkepäevadel töötaks vaid üks kassa.

S = 1
  • Seal juures jääb muutumatuks teenindajate töö kiirus ehk siis 11 inimest tunnis.

µ = 11
  • Kontrollin tingimust λ

9
  • Teenindussüsteemi koormatuse näitaja:

ρ =
= 0,818
  • Teenindussüsteemis teenindamisel olevate tellimuste keskmine arv:

L =
→ L =
= 4,5
  • Tõenäosus, et Autoregistrikeskuse Pärnu büroos ei ole puhkepäevadel ühtegi klienti:

Po = 1 – 0,818 = 0,182
  • Järjekorra tekkimise tõenäosus:

P ( n ≥ 1 ) =
= 0,182
  • Järjekorra keskmine pikkus:

Lq =
→ Lq = 4,5
  • Teenindussüsteemis oleku keskmine aeg:

W =
→ W = 0,5 tundi, ehk 30 minutit
  • Järjekorras ootamise keskmine aeg:

Wq =
→ Wq = 0,5 tundi, ehk 30 minutit
  • Läbiviidud analüüsist selgub , et teenindussüsteemi tegevus on tundlik sisendvoo intensiivsuse ja teeninduskanalite arvu muutuste suhtes. ARK’i Pärnu büroo saab otsustada täiend infole tuginedes, kas on otstarbekas puhkepäevadel töös hoia ainult ühte teeninduskanalit. Asutuse seisukohalt oleks see äärmiselt halb otsus, kuna järjekorrad venivad pikemaks ja ooteaeg järjekorras kasvab poolele tunnile. Paljudele inimestele võib selline olukord olla vastuvõtmatu. Samuti oleks keskmiselt järjekorras koguni umbes viis inimest. Usun, et sellised arvutuste vastused ei nõua pikemat analüüsi ning on selgesti mõistetavalt mitte kasulikud.

Järjekorrateooria koduneülesanne #1 Järjekorrateooria koduneülesanne #2 Järjekorrateooria koduneülesanne #3 Järjekorrateooria koduneülesanne #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HelenPeeterson Õppematerjali autor
sain selle eest 4,9 punkti max viiest

Sarnased õppematerjalid

Kvantitatiivsed meetodid majanduses-järjekorrateooria
2
docx

Kvantitatiivsed meetodid majanduses: järjekorrateooria

KVANTITATIIVSED MEETODID MAJANDUSTEADUSES JÄRJEKORRATEAOORIA KODUTÖÖ 1. Võtsin vaatluse alla Tartu Kaubamajas asuva Coffee IN-i kohvipoe. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine Coffee IN-is on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas tal on enne juba plaan valmis, mida osta tahab või ta otsustab seda kohapeal. 2.Coffee IN kohvipoed varustavad inimest värske kohvi, kohvilaadsete jookide, kakaode ning kergete suupistetega, mida on võimalik lisaks kaasa osta. Coffee IN on avatud Tartu Kaubamajas E-P kella 9-21. Tegemist on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa. 3.Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Selle saaksime kassaaparaadist järgi vaadata, kuid periooditi on see erinev. Seega, kas me otsime absoluutset keskmist või võtam

Majandus
Järjekorrateooria
3
doc

Järjekorrateooria

Peamiseks ajakuluks on kliendi otsustamine, mida tellida, sest klient peab ise valima koostisosad. 2. Kiirtoidu söögikoht Teine Koht valmistab burgereid, wrape, einesaiu, salateid ning pakub kõrvale joogipoolist. Teine Koht on avatud E-K kell 10.00 ­ 05.00 ja N-P kell 10.00-07.00. Saabuvad tellimused moodustavad sisendvoo. Objekt on ühekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on üks kassa ning seetõttu moodustavad tellimused kiirelt ja lihtsalt järjekorra. 3. Et teooria kohaseid arvutusi teha, on vaja teada, kui palju käib söögikohas keskmiselt inimesi tunni aja jooksul ostmas/söömas. Seda on võimalik teada saada kassaaparaadist. Kuid arvestada võiks veel ,,tipptunniga'' ning ,,vaikse ajaga''. Lisaks on vaja teada, kui palju kulub ühe tellimuse täitmiseks aega. Oma kogemusest on olnud hetki, kus järjekorda ei ole ning ostu sooritamiseks kulub 3 minutit, kuid on olnud ka olukordi, kus peab järjekorras ootama 12 minutit

Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses
Järjekorrateooria
4
docx

Järjekorrateooria

1. Võtsin vaatluse alla Tallinnas asuva riiete ja aksessuaaride poe *. Tegemist on samalaadsete korduvalt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega ehk klienditeenindusega. Kliendi külastamine * on juhuslik ja ajakulu tema teenindamiseks sõltub juhuslikest asjaoludest. See sõltub sellest, kas klient tahab küsida nõu klienditeenindaja käest, kui palju kulub aega täpse rahasumma otsimiseks või raha tagasiandmiseks, ostetud kauba pakkimisest jne. 2. Poes * saab osta riideid ning aksessuaare. *on avatud E-P kella10.00- 19.00. Tegemist on kahekanalise piiramata teenindussüsteemiga, kus on kaks kassat. Teenindajaid on kokku 3, nad töötavad vahetustena. 3. Arvutuste tegemiseks oleks vaja teada, kui palju inimesi käib keskmiselt tunni aja jooksul poest ostmas. Neid andmeid saab küll järgi vaadata kassast, kuid periooditi on klientide arv erinev. Seetõttu võib näiteks andmeid uurida keskmiselt või kahel erineval perioodil ­ kuu

Optimeerimismeetodid majanduses
Järjekorrateooria
2
docx

Järjekorrateooria

Kauplus on avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-st kuni 21-ni.DDOs on üks kassa, kus saab ostu eest maksta ning esmaspäevast reedeni tööaegadel üks teeninduskanal, nädalavahetustel ning allahindluspäevadel on kauplusel 2 teeninduskanalit. Järjekorrad tekivad, kui teenindaja aitab kliendil, näiteks õiges suuruses meeldivat püksipaari valida. Ka kahe teenindajaga tekib järjekordi, kui teenindajad aitavad kliente rõivaste valimisel. Teenindajad on suhteliselt koormatud, kuid järjekorra tekkimisel ei pea seal kaua ootama, sest teenindajad näevad/tajuvad päris kiiresti, et keegi soovib maksta ning kiirustavad kassaaparaadi juurde. Kõik tellimused saavad rahuldatud ning pole näinud ühtegi rahulolematut klienti. Tavaliselt järjekorras üle kahe inimese pole. 3. Andmete kirjeldus 3.1 Andmeid saan koguda vaatluse teel. Oleks vaja teada, kui palju keskmiselt kliente ühes tunnis käib, siis on võimalik matemaatiliselt Poissoni jaotuse abil välja arvutada tõenäosus

Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses
Turunduse labor11 - ül 1-6
6
xls

Turunduse labor11 - ül 1-6

Ülesanne 1 Infopunkti külastab ühes tunnis keskmiselt 15 klienti. Kliente teenindab üks vastuvõtja ja ühele kliendile kulub keskmiselt 3 minutit. Määrata kindlaks: a) järjekorra tekke tõenäosus b) tõenäosus, et ei ole järjekorda c) tõenäosus, et süsteemis on 1, 2 või 3 klienti d) keskmine klientide arv süsteemis e) keskmine klientide arv järjekorras f) süsteemis viibimise keskmine aeg g) järjekorras viibimise keskmine aeg Ülesanne 2 Postkontorit külastab keskmiselt 12 inimest tunnis ja ühe kliendi teenindamiseks kulub postkontoris keskmiselt 4 minutit. Leida järjekorra keskmine pikkus ja keskmine ooteaeg järjekorras?

Turunduse alused
Optimeerimismeetodid eksam
24
docx

Optimeerimismeetodid eksam

Eesmärgiks on korraldada operatsioonide sooritamine selliselt, et teenindamise kulud ja kulud järjekorrale oleks vähimad. Järjekorrateooria tegeleb massiliselt toimuvate ning juhusest sõltuvate operatsioonidega seotud nähtuste üldiste seaduspärasuste selgitamisega. Järjekorrateooria uurimisobjektiks on süsteem, milles toimub juhusest sõltuvate operatsioonide korduv sooritamine sellesse süsteemi üldiselt juhuslikult sisenevate objektidega. Järjekorrateooria uurib selliste süsteemide matemaatilise kirjeldamise võimalusi. Teenindamine  teenindussüsteemis sooritatav operatsioon või operatsioonide kompleks. Teenindaja  teenindussüsteemi operatsioonide teostaja. Tellimus (teenindatav)  teenindussüsteemis teenindatav objekt/subjekt. Teeninduskanal  üksteisest sõltumatult erinevaid tellimusi täitev teenindaja (teenindajad). Sisendvoog  süsteemi saabuvad tellimused (teenindatavad).

Majandus
Operatsioonijuhtimine-
2
doc

Operatsioonijuhtimine

Järjekord koostatakse ettevõtte töötajatest. ,,+": *projektijuht ja meeskond tunnevad vastutust on negatiivne nähtus.Sõlmküsimus on kuidas optimaalselt kohaneda tellimuste saabumise projekti edukuse eest, *projektirühma liikmetel on kindlustunne töökoha püsimise suhtes, ja täitmise rütmiga.Tuleb leida tellimuste järjekorra maksumuse ja teenindava süsteemi *paindlikkus projektis osalejate kaasamisel ,,-,, : *konfliktide oht allüksuse- ja seisakute maksumuse minimaalne summa. Sisendvoogu iseloomustavad 3 projektijuhtide vahel, *teatud abakindlus nii juhtides kui ka alluvates, mis on tingitud näitajat:1)teeninduspiirkonna suurus, 2)järjekorra moodustamise mudel, 3)järjekorra kahekordsest alluvusest. distsipliin

Operatsioonisüsteemid
Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt
24
pdf

Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt

1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel

Analüüsimeetodid äriuuringutes




Kommentaarid (2)

 profiilipilt
: väga hea!
15:07 10-12-2011
lockpock profiilipilt
lockpock: Väga hea!
18:58 10-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun