50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nallu
Õppematerjali autor
3000 a. eKr liitis kuningas Menes riigi ühtseks ja rajas Memphise, kujunes · Kirjutajad kontrollisid töötajaid, kirjutasid üles nende kohustused ja hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased
kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Kõik see kujundas Mesopotaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist ajaloost. Kiilkiri. Mesopotaamiale tüüpiline kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et selle märgid vajutati kiilukujulise otsaga pulga abil värskele savitahvlile. Selline kirjutusviis välistas kumerad jooned ja tõi kaasa märkidele skemaatilisuse. Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV aastatuhandel eKr. Märkide skematiseerimisel ja nende üldistamisel arenes sellest mõisterkiri, kus märgid ei kujutanud enam esemeid, vaid tähistasid stiliseeritult erinevaid mõisteid. Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon.
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr
· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete.
sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on säilinud Ugariti valitseja lossiraamatukogu (arvestatav läänesemiidi kirjavara). Ugariti linnriik hävitati nn mererahvaste rände käigus u 1200 eKr. Pärast seda Ugariti tähestikku enam ei kasutata. 2) Lõuna_kaananis nn Foiniikia linnriikides kujunes nn lineaarne tähestik, mis oli mõjutatud Egiptuse kirjast. See tähestik hakkas arenema suhteliselt varakult, kuid varasemaid näiteid pole säilinud, sest kirjutati papüürosele. U 1000 eKr on selle kirja hea näide Byblose kuninga Ahirami sarkofaagilt. Kiri sel ajal koosnes 22 märgist. 12. sajand eKr on tuntud kui katastroofide aeg. I aastatuhande alguses hakkasid levima aramealased, kelle keelest sai kogu piirkonna nö lingua franca, akkadi keelest sai riigikeel kuid seda ei kasutatud enam laialdaselt suhtluskeelena.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid