Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

100 aastane sõda (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Ajaloo presentatsioon
Kaupo Kangro
Martin Niilus
10A
SAJA-AASTANE SÕDA
1337-1453
SÕJA EELLUGU
Capetingide dünastia oli
lähisuguluses Inglismaa
kuningatega
Pärast Philipp IV poegade
surma tuli, aga
Prantsusmaal troonile
Valois` de dünastia
Pildil Philipp IV
INGLISMAA PROTEST
Inglismaa, aga pidas Valois´ dünastiat
ebaseaduslikuks troonihõivajaks
Inglismaa kuningas Edward III oli
Philip IV tütrepoeg ja pidas end
seega Prantsusmaa ÕIGEKS
troonipärijaks
1337a kuulutas Edward III end
avalikult Prantsusmaa õigusejärgseks
troonipärijaks ja võttis nõuks oma
tahtmise jõuga saavutada
Pildil kuningas Edward III
CRECY LAHING
1346. aastal randus Inglise
kuningas Edward III koos
15000 sõduriga Normandias
Saatuslikuks Pransusmaale
osutus Inglise sõdurite hea
varustus.
Selles lahingus said
kolmekordses ülekaalus
olnud prantslased lüüa.
Pildil CRECY LAHING
Inglise sõduri varustus
sõjas
Enamus inglasi olid kerge relvastusega
vibukütid. Nende varustusse kuulus suur
inglise vibu, mis laskis kaugemale ja
tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam
laadida
POITIERS´ LAHING JA INGLASTE EDU
Ka 1356 aastal toimunud
Poitiers´i lahingus said
prantslased inglastelt
hävitavalt lüüa
Vaelaste kätte langes Jean
II Hea- Prantsuse kuningas
1360. a. sõlmitud rahu
tulemusel läks inglaste kätte
suur osa Edela
Prantsusmaast.
Pildil Poitiersi lahingumöll
MUST SURM JA ZAKERII
XIV. Sajandi keskel tabas Euroopat
enneolematu katkulaine ­ MUST SURM
Kuna prantslased olid sõjapidamiseks tõstnud
makse, siis puhkes 1358. aastal Pariisis
ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi.
Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati
ülestõusu kutsuma zakeriiks
KA INGLISMAAL PUHKES ÜLESTÕUS
1381a toimus
käsitöölise Wat Tyleri
eestvedamisel ülestõus
Inglismaal
Pärast Wat Tyleri
reeturlikku mõrva
ülestõus vaibus
Pildil Wat Tyleri
mõrvamine kuningaga
"läbirääkimise" ajal
JEANNE d´ARC
Hoolimata raskustest ei
andnud Prantsuse kuningas
alla
Sõda jätkus, aga esialgu oli
Inglismaa veel edukas
1429 a Orleansi linna
kaitsmise ajal ilmus kuninga
õukonda lihtne talutüdruk
Jeanne d´Arc, kes väitis end
olevat jumala poolt välja
valituks Prantsusmaa
päästmisel
Pildil Jeanne d´Arc
Jeanne d´Arc
Kuigi algul oldi neiu vastu
umbusklikud, lubati tal siiski
proovida
Tõepoolest ­ nagu võluväel
saavutasid prantslased
Jeanne juhtimisel hulga
võite
Jeanne aga muutus oma
populaarsuse tõttu
võimudele liiga ohtlikuks ja
ta põletati nõiana tuleriidal
Pildil filmiposter Jeanne d´Arc ´
ist
SÕJA LÕPP
Prantslased ajasid inglased 1453a maalt välja
ja saja-aastane sõda oli lõppenud
Kaart
Tänan kuulamast

Vasakule Paremale
100 aastane sõda #1 100 aastane sõda #2 100 aastane sõda #3 100 aastane sõda #4 100 aastane sõda #5 100 aastane sõda #6 100 aastane sõda #7 100 aastane sõda #8 100 aastane sõda #9 100 aastane sõda #10 100 aastane sõda #11 100 aastane sõda #12 100 aastane sõda #13 100 aastane sõda #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martinh456 Õppematerjali autor
Sain selle eest viie
Esitlus 100 aastasest sõjast

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
ppt

Saja-aastane sõda

Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks

Ajalugu
thumbnail
26
pptx

100-aastane sõda

100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu  Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus  Troonile tuli Sõja eellugu  Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks  1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa

Ajalugu
thumbnail
9
pptx

100-aastane sõda

100-AASTANE SÕDA 10.klass Millal toimus saja-aastane sõda · Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Hilis-ja kõrgkeskaeg

lapsed said alghariduse. 11.-13. sajandil mitmest linnapoest ülikoolid, suhtlemine ladina keeles. Vanimad ülikoolid Ologna, Oxford, Cambridge. 16. Seitse vaba kunsti Grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 17. Skolastika, Aquino Thomas Kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru. Aquino Thomas ­ keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid 18. Saja-aastane sõda Nimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu. Saja-aastane sõda algas sellepärast, et Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI.Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Euroopa hiliskeskajal

vaesemad olid nõus saama palgasõduriteks. Feodaalsüsteem hakkas kaotama oma senist tähtsust. Oluliselt kasvas jalaväe tähtsus, kes suutis rüütliväele vastu seista. Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks. XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja talurahva rahutuste tõttu ei suutnud nad territooriumi lõpuni kontrollida. 1415 jätkub inglaste pealetung ning koos burgundlastega vallutatakse Pariis ja piiratakse Orleansi. 1429 saab prantsuse vägede etteotsa lihtne talutüdruk Jeanne d'Arc kes

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Saja-Aastane sõda

see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc. Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Zakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Enda sõnul nägi Jeanne d'Arc esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Mõisted, isikud, aastaarvud - 7.klass

domeen ­ kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing ­ hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri ­ selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament ­ jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda ­ sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm ­ XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii ­ 1358. a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi Tsentraliseeritud riik ­ tugeva kuningavõimuga riik Rooside sõda ­ Inglise kuningatrooni pärast käinud võitlus, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor.

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

MELFI KONSTITUTSIOON 1231: Pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. SITSIILIA VESPER 1282: Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragoni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. Märtsi õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

kuklikemees profiilipilt
kuklikemees: Väga hea ja kokkuvõtlik esitus.
17:22 08-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun