Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muistne Egiptus: ajalugu, riik ühiskond, usk, kiri, haridus, teadus, kirjandus, kunst. (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Muistne Egiptus : ajalugu, riik ühiskond, usk, kiri, haridus , teadus, kirjandus, kunst .


Muistne Egiptus paiknes Kirde-Aafrikas.
Niiluse jõe org sobis põlluharimiseks (pikkus 1000 km, laius 20km)
Niiluse delta on jõe haruline suudmeala enne vahemerd .

Põlluharimine egiptuses


On võimalik tänu Niilusele ja tema üleujutustele.
Põllumaa laiendamiseks tegeleti niisutuspõllumajandusega. Selleks rajati šaduffe ehk veetõstukeid.
Peamine teravili oder. Koduloomad veised, lambad , sead.

3000 eKr


Tekkis ühtne Egiptus kahe väikeriigi asemele. Riiki juhtis kuningas Menes. Pealinnaks Memphis.
Vaarao oli egiptuse piiramatu võimuga valitseja, keda jumalikustati.
Püramiid on ehitis, mille sisemuses üeitusid vaaraode hauakambrid . Asuvad Memphise lähedal Niiluse lääne kaldal . Iga püramiidi juurde ehitati 2 templit. Algul püstitati astmikpüramiide (2750 eKr), mille hauakambrid olid kaevatud püramiidi alla maapõue.
Giza püramiidid on kõige suuremad. Asuvad Giza asula lähedal. Hauakambrid rajati püramiidi sisse. Ureopsise püramiid on kõige suurem. Ehitatud 25 000 eKr. Kõrguseks 147m. Chepreni püramiid 143m. Mykerinose püramiid kõige väiksem.
Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi , mis ehitati püramiidi juurde.

Elulaad


Maakondade asevalitsejad, ametnikud ja preestrid määrasid erinevate piiskondade juhtimiseks vaaraod .
Asevalitseja kohustused:
Korraldada kohalike ehitustöid
Hoida korras niisutuskanalid
Koguda lihtrahvalt andamit.
Ametniku kohustused:
Kontrollida asevalitseja korralduste täitmist.
Kirjutaja kohustused:
Teha kirjalikke märkmeid, milliseid töid peab tegema, andami suurus, kuidas ülesandeid täideti.
Preestrite kohustused: anda kooliharidust.
Talupoja kohustused
Elada külades, harida põldu ja maksta andamit.
Hoida korras kanalid ja tegema ühiseid ehitustöid kui nõuti.
Käsitöölised ei tohtinud ametit elujooksul muuta.
Orjad olid sõjavangidest ja laenuvõlglastest talupojad.
Igapäevaelus:
Peamine ühendustee oli Niilus .
Suuri linnu ei olnud, va pealinn Memphis. Elati külades.
Naised olid meestega peaaegu võrdsed kõigis ühiskonna kihtides.
Aeg-ajalt suunduti mööda Niilust lõunasse või mööda Vahemerd Ees- Aasiasse , kust toodi Egiptusesse puitu.

Usund ja kultuur


Egiptuse piltkirjast u 3000 eKr arenesid edasi
  • Hieroglüüfid , mis on Egiptusele iseloomulikud kirjamärgid, millega tähistatakse nii mõisteid, silpe kui häälikuid. Kokku 750 märki.
    Õpetajateks olid preestrid. Enamik egiptlasi olid kirjaoskamatud.
    Tähtsamad tekstid nagu vaaraode teod raiuti kivisse, vähem tähtsad (nt 6-4 eKr Egiptuse surnuteraamat) kirjutati papüürusele, mis on Niiluse jõe ääres kasvava papüüruse taimest valmistatud paberitaoline materjal.
    Egiptlased uskusid, et inimesel jätkub elu pärast surma kui surnukeha ei hävitata. Seepärast surnukehi palsameeriti ehk immutati roiskumisvastaste ainetega.
    Muumia ehk palsameeritud surnukeha asetati sarkofaagi ehk suurde kirstu.
    Puutumatuna on säilinud 100 a tagasi leitud Tutanhamani haud.
    Paljud jumalad valitsevad maailma. Mõned neist on inimese- mõned loomakujulised. Mõned inimese keha ja looma peaga.
    Ra oli päikesejumal .
    Horos oli kullipeaga. Kaitses vaaraode võimu.
    Osiris valitses surnuteriigis.
    Pühad loomad olid sõnnikumardikas ehk skarabeus ja härg Apis – must kuid valge laiguga.
    Templeid püstitati jumalate auks.

    Teadus, kirjandus.


    Kalendri koostamise tingis vajadus määrata täpselt üleujutuse ajad.
    Aasta jagunes 12-kuuks, igaühes 30 päeva, millele hiljem lisati veel 5 päeva.
    Aritmeetika ehk maamõõtmise ja geomeetria arengu tingis vajadus kanaleid rajada, losse ja püramiide ehitada.
    Loodi mitmeid kirjandusteoseid, hümne ehk ülistuslaule jumalatele, õpetussõnu, seikluslikke lugusid jm.
    Sinuhe jutustus on tuntuim Muinas-Egiptuse kirjandusteos .
  • Muistne Egiptus-ajalugu-riik ühiskond-usk-kiri-haridus-teadus-kirjandus-kunst #1 Muistne Egiptus-ajalugu-riik ühiskond-usk-kiri-haridus-teadus-kirjandus-kunst #2 Muistne Egiptus-ajalugu-riik ühiskond-usk-kiri-haridus-teadus-kirjandus-kunst #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helen Abroi Õppematerjali autor
    10.klassi ajalugu. Konspekt Muistse egiptuse ajaloost.

    Sarnased õppematerjalid

    EGIPTUS - MÕISTED-NIMED-TÄHTSAMAD AASTAARVUD
    3
    doc

    EGIPTUS - MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD

    KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus ­ riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta ­ hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao ­ Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff ­ sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks ­ lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures

    Ajalugu
    MUISTNE EGIPTUS
    8
    doc

    MUISTNE EGIPTUS

    LOO KESKKOOL xxxxxxxxxx VI a klass MUISTNE EGIPTUS Referaat 2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5

    Ajalugu
    Vana aeg-Idamaade tsivilisatsioonid
    3
    doc

    Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

    VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus,

    Ajalugu
    Egiptus
    4
    doc

    Egiptus

    LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.

    Ajalugu
    Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte
    3
    doc

    Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

    EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

    Ajalugu
    Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

    Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele

    Ajalugu
    Referaat - Vaaraod
    25
    docx

    Referaat - Vaaraod

    Noorem kiviaeg ­ algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa ­ sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine ­ 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas

    Ajalugu
    Vana Egiptus
    14
    doc

    Vana Egiptus

    Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam ­ Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun