Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ma teada sain sellest osast ?
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned
 
Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased
ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem
esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus ,
kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis
lausume Mesopotaamia .
Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased ,
kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline ,
tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine ,
mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi
, kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski
ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu
korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja
pilliroogu . Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine
tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenenud kui
Egiptuses ,seeg meeldiks mulle endale seal rohkem elada , kui mõelda
ainult looduslikele oludele , misesest ,et põlluharimiseks peab natuke
rohkem vaeva nägema .
Kiri kujunes mõlemas piltkirjast , mis on kõigile
enamasti teada . Egiptuses oli hieroglüüfid , mis meenutavad piltkirja
. See kiri oli küllaltki keeruline ja kasutusel oli 1000 märki
.Selgeks sai selle täiesti väga vähesed , kuna se oli raske ja
vaesematel rahvastel ei olnud selle jaoks piisavalt raha ,et koolis
õppida . Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri .Kirja kirjutati
savitahvlile ja pulgaga ,millel oli kiilukujuline ots . See kiri ei
olnud nii raske nagu hieroglüüfid . Paljud said selle selgeks ja
teadsid , mida miski sümbol või märk peaks tähendama . Selle kirja
peamised asutajad olid sumerid . Mina isiklikult ei tahaks kumbaki neist
õppida , kuna see nõuab palju tööd ja vaeva ,samuti kannatust .
„Jumalate tegevusväli on piiramatu .Nad võisid liikuda
nii taevas kui maa peal,“ lausub õpiku lause . Et jumalaid paluda ja
nendega kontakti luua , loodi templeid , mis olid pühakojad . Egpituse
tempel oli tavaliselt nelinurke , muust maailmast eraldatud . Siseneda
võisid  ainult preestrid .Tuntum Egiptuse tempel on näiteks
Karnaki tempel ,mis on pühendatud Amon -Ra le . Jumalatele ohverdati
loomi ja suitsetati viirukit . Jumalate soosing tuli võita neid
austades ja teenides .Selleks püstitati ka Mesopotaamias templeid ,
kuhu võisid siseneda ka tavaline rahvas  , mitte ainult preestrid
. Kõige levinum oli astmiktempel ehk tsikuraat , leidus kamadalamid
mitmeid siseõuega templikomplekseid .Seal ohvedati jumalatele loomi
,mis kõik toimus keset templisiseõue . Minule endale need templid
väga huvi ei paku , kuna nad on sama põhimõttega peamiselt nagu meie
kirikudki . Nad on küll ilusad ja väga austatud kohad , kuid siiski
kui oleks valida , siis mina seal kaua olla ei tahaks .Võin küll
vaadata neid ja muud , kuid mite midagi muud .
Mõlemas riigis oli kõvasti arenenud teadus , mis paneb
praegugi mõtlema ,kui targad need sealsed inimsed siiski olid .
Näiteks Egiptuses oli arstiteadus , teati päiksekalendrit ja
geomeetriat . Mis mul endale suu lahti võttis oli see ,et sealsed
inimsed teadsid geomeetriast nii mõndagi , osati arvutada kolmnurga ja
ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala . Inimsed olid ikka
väga targad . Mesopotaamias ei jäänud ka inimsed alla Egiptuse
omadele .Teati matemaatikast ja astronoomiast , kusjuures rahvas teadis
kuukalendrit , teatsid ,et aasta koosneb 12 kuust ja olles seega 11
päeva päikeseaastast lühem . See on suursaavutus . Mõlemas riigis
olid palju arenenud inimsed . Nad teadsid ,mis teevad ja oskasid seda ka
teha .
Mis ma teada sain sellest osast  ? Sain teada ,et
Mesopotaamial ja Egiptusel on tunduvalt rohkem sarnaseid jooni kui algul
paista võis . Sealne elu oli tähtis , inimsi leidus igasuguseid , nad
pidasid tähtsaks elu pärast surma ehk surmajärgsust . Pöörtuti
jumalate poole , neid paluti ja tehti ohverdusi . Kõik see midagi 
, mida teadsin väga vähe , kuid nüüd tean tunduvalt rohkem , kui
algul . Olen igati rahul ,sellega mis teada sain  .
Arutlus #1 Arutlus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sirge Õppematerjali autor
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned

Sarnased õppematerjalid

Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused
2
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused

Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused 5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. 2000 aastat hiljem liideti seal Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptuks ühtseks riigiks. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajamine algas aga juba 7000 a eKr, kui seal sai alguse põlluharimine. Kuid mis on Egiptuse ja Mesopotaamia suurimad erinevused? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsivilisatsiooni stabiil

Ajalugu
Mesopotaamia ja Egiptus
6
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

Loo Keskkool Egiptus ja Mesopotaamia Loo 2007 Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus on kaks erinevat geograafilist piirkonda, kus kujunesid väja erinevad tsivilisatsioonid ja kõrgkultuurid. Mõlemad on oma jälje jätnud ajalukku. 2 Geograafiline asend Mesopotaamia asub Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Tigrise üleujutused olid ettearvamatud ja tõid kaasa tohutuid kahjustusi. Jõgede suudmealal on aga sood, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. Mesopotaamias leidus maavaradest savi ja rauda. Kuna Mesopotaamia oli geograafiliselt välismaailmale avatud, siis soosis see vaenlaste sissetunge ning Mesopoaamiaas peeti aegade jooksul palju sõ

Ajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid
2
docx

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid:

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptus ja Mesopotaamia on ühed vanima ajalooga tsivilisatsioonid. Need tekkisid umbes 3000 aastat e Kr. Mõlemad asusid suurte jõgede ääres. Egiptus asub Niiluse jõe kallastel ning mesopotaamia Tigrise ja Eufrati jõe Kesk- ja alamjooksualal. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel nende ustavusse. Mõlemas tsivilisa

Ajalugu
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused
3
rtf

Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused

Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse. Juuni lõpul ja juulis tõi tulvavesi kaasa üleujutused, mis kestsid sügiseni. Sellest jäi maha pehme ja viljakas muld, kuhu külvati seeme ja kevadel koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Mesopotaamias aga ei olnud Tigrise ja Eufrati üleujutused korrapärased. Vihma sadas k

Ajalugu
Egiptus ja Mesopotaamia
2
docx

Egiptus ja Mesopotaamia

delta ­ jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks ­ lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus ­ papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao ­ egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia ­ astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid ­ hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia ­ palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond ­ egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf ­ kirjamärk egiptuses, tempel ­ pühakoda, usukeskus, tsikuraat ­ astmiktempel, kiilkiri ­ mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia ­ taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine ­ muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat ­ maailmakorraldus, hammurapi seadused ­ babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ­ ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes ­egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam-

Ajalugu
Egiptus-Mesopotaamia - Kordamisküsimused
9
rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

Mõisted delta ­ jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks ­ lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus ­ paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao ­ nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom ­ haldusüksus Egiptuses hierarhia ­ astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid ­ vaaraode hauaehitis muumia ­ palsameeritud surnukeha sarkofaag ­ kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond ­ Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel ­ Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt

Ajalugu
Mesopotaamia ja Egiptus
1
docx

Mesopotaamia ja Egiptus

Mesopotaamia ja Egiptus Umbes 7000 aastat eKr hakati Põhja-Mesopotaamias tegelema põlluharimisega. Niiluse ääres sai see alguse 5000 a eKr. Neil kahel piirkonnal on mitmeid sarnasusi nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt. Samas eristavad Egiptust ja Mesopotaamiat ka paljud lahknevused. Egiptus asub Aafrika kirdeosas Niiluse jõe ääres. Seal ei saja peaaegu üldse vihma, põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Mesopotaamia asub Egiptusest veidi kirdes, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Ka seal sajab vähe vihma, põllumajandusega tegelemiseks oli enamasti vajalik kunstlik niisutamine. Vaarao oli Egiptuse kuningas. Tal oli piiramatu võim, teda samastati mitmete Egiptuse jumalatega, nagu näiteks pistrikukujulise Horosega. Vaarao ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus lahutamatuks harmooniliseks tervikuks, et saaks toimida kogu maailma maailmakorraldus ehk Maat. Vaaraost

Ajalugu
Tsivilisatsioonide erinevused - Egiptus ja Mesopotaamia
2
doc

Tsivilisatsioonide erinevused - Egiptus ja Mesopotaamia

Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptusel ja Mesopotaami

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun