olnud nagu maa alla vajunud. Nõnda jäänudki poiss mõisa. Kuid mõne aasta pärast juhtunud temaga õnnetus ja poiss saanud surma. Tema auks istutatud mõisa väravaposti juurde mänd. ja koer oli kadunud Kord, kui üks tüdruk metsast koju tulnud, hakanud teda suur must koer taga ajama. Tüdrukul hakanud suur hirm ja Raagi männi juures oli koer just tüdrukut kätte saamas, kui käis suur pauk. PATI SILD Elanud kord Võlla mõisas patisaksast mõisnik. Tema majapidamises töötasid teenrid ja majapidajad. Tal oli ka naine ja poeg, keda ta väga hoidis. Mõis asus mere ääres, randa hakati patisakslaste järgi kutsuma Pati sillaks. Mõisnikupere käis seal vahel kümblemas. Poega üksi mõisahärra mere äärde ei lubanud, teenijatega käis poiss seal aga harva. Poisil oli kange tahtmine täiesti omapead mere äärde minna, kui teda valvasid hoidjad. Ükskord jättis aga üks hooletu hoidja poisi omapead ja see kasutas muidugi juhust ning
TALURAHVA OLUKORD 18. SAJANDIL - Roseni deklaratsioon 1739 pärisorjus Eestimaal talupoega võib osta, müüa, vahetada, pärandad ehk kesine kõhtuvõim talupoegade üle oli rüütelkondadel kaotati kõik rootsi aja kergendused põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada; piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18. sajandil
riigiks, tahtis oma territooriumisiseselt riiki ja rahvastikku ühtlustada, tahtis talupoegi ümber paigutada, aga ei saa seda teha kui mõnes kohas on pärisorjus Karl XI tahtis pärisorjuse kaotada, sest tollel ajal hakkasid levima valgustusideed talupoegade koormised fikseeritakse, kui tegemist krooni alluvuses oleva inimesega, pannakse vakuraamatusse selgelt kirja, kui palju mõisnik võib talt koormist nõuda, mõisnik ei saanud enam suvaliselt küsida krooni alluvusse läinud mõisates piirati mõisnikke võimu talupoegade karistamisel
Taluinimesed tahavad rikastuda Prillup oli nõus rikastumise nimel isegi oma naise võõrale mehele andma. Eetika: mõisnikel oli kombeks talupoegade naistega magada' Mina arvan et kirjanik on leidnud väga hea viisi tolleaegse ühiskonna kritisseerimiseks läbi nende tegelaskujude Kokkuvõte Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väike küla mida valitseb mõisnik kremer kes iga päev oma talupoegade tegemisi jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kremer otsustas slmifda lepingu prillupiga andes enda valduses oleva jaani maa ja ameti prillupile tema naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama.
vallasvarale.23. mai 1816 Eestimaa talurahvaseadus; 1819 Liivimaa talurahvaseadus Mõlemale kirjutas alla Aleksander I. 1817 võeti vastu Kuramaal talurahva seadus.Seaduste sisuks oli: *Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a. Eesti kirjameeste selts
aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita. Poolelioleva maja oli valitsus sunnitud andma Stenbocki omandisse. Tingimustes, kus oli olemas odav tööjõud pärisorjadest talupoegade näol ning kohale toimetatud ka enamus
Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL: Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde Talupoja koormiste tõus 1739. aastal Roseni deklaratsioon * Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori * Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
tohtinud tegeleda muuga, kui ainult põlluharimisega. Isegi talupoegade liikumisvabadus oli piiratud. Talupoegade ost ja müük keelati nüüd lõplikult. Siiski jäid talupojad mõisnikest sõltuvaks, sest nad vabastati küll pärisorjusest, kuid ilma maata. Kuna raha neil ei olnud, et osta omale talu, siis hakkasid nad mõisnikelt talu rentima. Kasvas talupoegade rahulolematus maa rentimise üle. 1849. aastal tuligi uus seadus, millega talumaad ei tohtinud mõisnik mõisamaaks muuta, rentida ja müüa võis. Talumaade piirid pandi kindlalt paika. 1849. aastal vastuvõetud seaduse abil oli nüüd võimalik raharent. Kuna nüüd oli raharent, siis avanes talupoegadel võimalus ka endale talu osta. 1866. aastal vabanes kogukondlik omavalitsus mõisnike eestkoste alt. Omavalitsusele jäi nüüd varasemast hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riik kontrollis nüüd hoopis vähem. Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
Pärisorjast saab pärisperemees Talurahva olukord hakkas paranema 18.19 sajandi vahetusel. Selle suureks põhjuseks oli Merkeli ja Petri algatusel valgustusideede levik, mille eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. Iga aastaga paraneb talupoja seis ning lõpuks saavad neist pärisperemehed. 1802 aastal Eestimaal uusseadus, mis tagas talupoegadel vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning korraliku talu omandatud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uut seadust heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. Talupoegade koormised viidi vastava maa väärtuse ja suurusega, koormised kirjutati vakuraamatusse. Eestimaa uued talurahvaseadused reguleerisid mõisnike ja talurahva suhteid, kuid nad polnud sellega rahul ja siis tehti uus seadus "Pärisorjuse kaotamine",mida võeti vastu Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819, aastal. Pärisorjuse kaotamine täh...
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav
sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta. Taluperemeestel puudus kindlus ja tahe talu arendada, sest mõisnik võis talupojaga lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta. Selle tulemusena puhkes 1840 teraviljaikaldus. Lisaks hakkas tekkima maapuudus, seoses rahvaarvu kiire kasvuga. 3.Andke hinnang 1802.-1804.aasta talurahvaseadustele.(2p) Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... a)talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojalt, kes on oma talu korralikult majandanud, ei tohi seda ära võtta ning tal on õigus see pärandada oma lastele. b)Teokohustuse normeerimisel?
Raha kas õnn või õnnetus Inimesed tahavad ikka raha. Raha on ju väga tore paber, mille eest saab endale soetada nii mõndagi: pastaka, kuue, auto, maja või midagi uhkemat. Kuid kas ainult rahast piisab, et olla ka õnnelik ? Eduard Vilde loomingust võib leida nii mõnegi tõese vastuse sellele küsimusele. E.Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" sündmustik toimub ühes väikses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Peategelaseks on Tõnu Prillup, vaene talumees, kes elab nigelas majakeses koos Mari ja kahe lapsega. Kremer tegi Prillupile väga ahvatleva pakkumise. Kremer tahtis n-ö vahetuskaupa teha: ta pakkus Tõnule rikkust ning meiereid, vastu nõudis ta Mari. Prillup nägi viimaks võimalust rikastuda ning sõlmitigi leping. Kaup nagu kaup ikka, mõlemad pooled olid rahul ning nägid selles kasu. Ehkki võis tunduda, et Tõnu tegeles mingil määral inimkaubandusega. Igaühel tekib kindlasti küsimus, kuidas ta oma...
elukäsitused. Inimesed erinevatest seisustest, oma murede ja hoiakutega. Suured erinevused leidsid aset just aadlite ja talurahva vahel aga erinevusi võis tuua ka samast soost isikute vahel. Võrdleksin kahte aadli soost erinevat meest Timotheus von Bock'i ja tema õemeest Peeter Zoege von Mantauffel'it. Milline oli Timo elu? Milline oli Peetri elu? Miks tekkisid lahkhelid? Timo oli Võisiku mõisnik, elukutselt ohvitser ning kuulus Aleksander I õukonda. Temalt oodati truudust ja austust keisri ning riigi vastu. Nähes aga riigis valitsevat ebavõrdsust osutusid Timo tõekspidamised teistsuguseks, kui keisril. Ta hindas üle kõige ausust ning tahtis jalule seada õigluse. Selle nimel saatis ta keisrile manifesti, kus oli kirjas tema arvamus, kuidas asjad riigis peaksid olema. Lisaks
Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut
Mihhail Glinka Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi.
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud
AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS 1. Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks. Jäi samaks Muutus Majandus Ühiskond Viljakümnis/hinnus, Jõukus hakkas kasvama, hoogustuv hansakaubandus, siseturu nõudluse suurenemine Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maks...
Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsiasi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Alatskivi mõis asub Tartumaal, endises Kodavere kihelkonnas. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Oli mõeldud eluhooneks Arved von Nolckeni perekonnale. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt
2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad b) Vabaneti mõisnike eestkoste alt c) Võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve: · tulu saadi maksudest · kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele d) Valla eesotsas oli valitav vallavanem (taluperemeeste hulgast)
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
Mihhail Glinka 01.06.1804 -15.02.1857 ELULUGU Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla . Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olu...
Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784. aastal talupojad ei lähe teotööle, sest arvavad, kui maksavad ise oma pearaha maksu ära, siis pole vaja tööl käia. Mõisnikud kutsuvad sõjaväeosad kohale. Üks suurem kokkupõrge toimus Räpinas mida nimetatakse puuaia sõda. Selles hukkus 5 talupoega, pärast peksti veel talupoegadele mõistus pähe. Kui 1786 Katariina 2. suri ja tuli Paul 1., asehaldusaeg lõpetati. Taastati Balti erikord, selle eest hakati võtma sõjaväkke sinseid
Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver?
1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad b) Vabaneti mõisnike eestkoste alt c) Võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve: · tulu saadi maksudest · kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele d) Valla eesotsas oli valitav vallavanem (taluperemeeste hulgast) e) Koos abilistega moodustas vallavanem vallavalitsuse
Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis. Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud. Reformatsioon jäi talupoegadele üsna kaugeks, sest maal elavad eestlased kuulusid automaatselt samasse usku, mis mõisnik ja nad ei saanud valida usku, samuti ei pandud lihtsalt tähele erilisi muutusi, sest ei puututud kokku uue õpetusega.
ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks
kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning jälgisid koormiste täitmist. Vallakogukonnad polnud sõltumatud, koosolekutel vastuvõetud otsused jõustusid vaid juhul, kui mõisnik need kinnitas. 1804. aasta Liivimaa ja Eestimaa uue talurahvaseadusega määrati talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust. Täielikult kaotati see 1865. aastal. Eestimaal vabastati 1816. aastal talupojad pärisorjusest, Kuramaal tehti seda 1817. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll vabaks, kuid maa kuulus endiselt mõisnikule, seega pidid nad ikka mõisnike heaks tööd tegema. Teokoormised kohati sageli isegi kasvasid.
ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist ei muutunud suurt midagi, Teotöö jäi püsima ja läks
Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Sisse veeti soola, metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus, kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab
Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapai...
vabaks, isiklik vabadus, maad, pidi renti maksma, 1819 Liivimaa kubermang LIIKUMISVABADUS oli piiratud, pettumus oli nii suur, et 1816 Eestimaa kubermang ei võinud minna linna ega teise väljaastumisigi ei toimunud, kubermangu, mõisnikud said said perekonna nime, prii veel rohkem võimu nimed- mõisnik andis Kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel 1849 (1850) rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga.
Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane
kätte läinud mõisate talupojad igasugusest pärisorjusest, kuid samas kohe sellega tuleb meelde ka olukorra negatiivsem pool, kuna reduktsioon ei toimunud kahjuks igal pool, siis kõik talupojad siiski pärisorjusest ei pääsenud. Samuti oli talupoegadel raske, kuna mõisnikud olid ostnud endale igasugused õigused ja talupoegi lihtsalt ei usutud ega kuulatud. Talupoeg võis küll kaevata oma mõisniku kohtusse, kui teda ei koheldud nii nagu peaks, kuid üldiselt jäi siiski ka kohtus mõisnik peale, kuna tol ajal ei olnud niivõrd oluline õiglus, vaid pigem raha, mida mõisnikul rohkem oli. Talupoegade suhtes hea poole pealt vaadatuna oli hea ka see, et tehti Eesti- Rootsi viljaait, mille abil sai riikide vahel müüa ja vahetada vilja, kahjuks aga talupoegadel käis see kõik läbi mõisnike ja ise nad sellest kahjuks suurt kasumit ei saanud. Miinusteks oli kindlasti veel sunnimaisus ja kohustuste aina kiirem suurenemine, kuigi see isegi ei olnud kõige
· koormise suurust mõõdeti maa väärtuse ja suuruse järgi 1816/19. aasta talurahvaseadused: · Eestimaal 1816; Liivimaal 1819 · Pärisorjuse kaotamine talupojad said vaba talupoja seisuse (ilma maata) · Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · Pidid tegelema üksnes põlluharimisega 1849/56. aasta talurahvaseadused: · Liivimaal 1849; Eestimaal 1856 · Mõisnik ei võinud enam talumaad mõisamaaks muuta · Mõisnik võis maad talupoegadele rentida või müüa · Uus talurahvaseadus soodustas üleminekut raharendile Vallakogukonna funktsioonid: · Esialhu talutahva kohuste kollektiivne kandmine · Keskne institutsioon oli vallakohus · Vallakohtu kätte koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õigusllikud, poliitilised ning adinistratiivsed funktsioonid.
klaaspeekreid leitud) kuna kaubandus hakkas käima teiste paikade kaugude sai tartust võrdlemisi kolka moodi koht ~2000 elanikku Pärnu ~3000 elanikku sadama toel toibus ruttu sai täna kaubandusele jalad alla, sest majandus käis linnast läbi veeti vilja pärnust välja ja selle pealt võeti maksu Teised linnad kaotasid õigused elanikkonnad olid väikseks kärbunud maaisandad surusid nad tugevalt enda kontrolli alla Paides sealne mõisnik olla lasknud linna kekplatsile põllu teha, et näidata mis ta sellest paigast arvab viljandi elanikke kamandas pärisorjast kubjas Kaubandus Kõige olulisem linn ikka Narva Narvast säilinud vaid raehoone, sest punaarmee õhurünnakud pühkisid baroksed ehitised minema Aadlike ja linnade konflikt aadlikud tahaksid oma kauba otse välismaa kaupmeestele müüa linn nõuab et peab polema vahendaja kelle kaudu äri tehakse Eksport: vili, lina
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, ...
Ka kirjeldatakse talupoegi matsliku alatooniga, '..kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobunud..' 2.Talurahva omavalitsus (4p) Milliseid ülesandeid pandi vallale? a) Magasivilja varumine b) Vaeste hoolekanne c) Alluda mõisniku võimule ja kooli ülalpidamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine, otsuste kinnitamine, samuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Mõisnik säilitas valla üle politseivõimu. 3.Talupoja tähtsamad maksud ja kohustused 19. saj. I poolel.(3p) Milliseid kohustusi pidi talupoeg kandma: a)mõisa ees -Teotöö -Naturaalandamid -Rahamaksud (vakuraha)>raharent b)kiriku ees -Kirikumaksud(tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise) c)riigi ees -Pearaha -Nekrutiandmine (1816-29 liisutõmbamine) 4.Maarahvas jagunes 19.saj. mitmeks õigustelt ja kohustustelt erinevaks rühmaks. Millise rühma
Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel" mis oli mõeldud talurahvale õpetlikuks meelelahutuseks. 19) Esimene eestikeelne kalender ilmus aastal 1720. aastal. 20) Sisaldas peamiselt arstlikke nõuandeid, 1766-1767, "Lühhike öppetus", Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel, Põltsamaal. 1) Millal hakkas arenema eesti kirjakultuur? 2) Millal kirjutati Henriku Liivimaa Kroonika? 3) Millal ja kus trükiti esimene eesti keelt sisaldanud raamat?
Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus kaevata mõisnike ja mõisavalitsejate peale ning ka maksusüsteemi muutumine. Nüüdsest võis iga talu teha teopäevi oma võimetekohaselt. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Samuti eksisteeris ka vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused ja tehtud tööd enam ei saanud mõisnik alluvat petta! Loomulikult polnud puudust ka halbadest asjadest. Näiteks täielik maausuliste ja muude nn ,,eriliste'' inimeste väljatõrjumine. Nimelt kui sa korjasid rohttaimi raviks, ei käinud kirikus palvetel, või hoidsin üleüldse teistest eemale, pidas valitsus sind nõiaks. Nõiad aga tapeti. Kuid enne läbiti väikene test, et väljauurida kas tegemist on tõesti maagiga. Nimelt lasti inimene pea ees vette, kui ta põhja
Nipernaadi Maris Vare 11.kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud teda ootama, kui mees lahkus, teadis naine, et enne lume tulekut, ei tule ka tema mees. Kas Nipernaadi oli romantiline unistaja või südametu valetaja? Põhjenda! Ma arvan, et Nipernaadi oli unsistaja, tänapäeval nimetaksime me selliseid inimesi teiste ärakasutajateks ja manipuleerijateks. Ta küll valetas, kuid oma valedega ta
Balti kubermangude roll Vene impeeriumis: - Mitmed Baltisakslased olid Vene riigiteenistuses ja s õjaväes väga mõjukatel kohtadel Kubermang: suurim haldusüksus Vene impeeriumis. Autonoomia: omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. Talupoegade õiguslik seisundi muustused 19. sajandil: 1816-1819 kaotati pärisorjus: talupoegi ei tohtinud enam käsitada pärisorjadena, veel vähem neid osta, müüa või pantida. Mõisnik võis talupoegadelt nõuda ainult neid kohustusi, mida nägid ette riigi seadused või talupoegadega sõlmitud lepingud. Mõisnikud ei tohtinud neilt tasuta töötamist nõudma, kuid võid maa kasutamise eest küsida ükskõik millist renti. 1849-1856 oli lubatud talupoegadel raharent ja talude päriseks ostmine 1860. aastal liikusmisvabadus: lõplikult keelati talupoegadelt teoorjuse nõudmine talurendina. Passiseadusega anti talurahvale täielik liikumisvabadus Balti kubermangude piires.
Eesti areng 18. sajandil 18. sajand on Euroopa ajalukku läinud valgustussajandina, mille suundumused kajastusid ka Eestis. 18. sajand Eesti aladel algas sõdides, aastal 1700 algas Põhjasõda, mis kestis aastani 1721, kuid Eesti aladel lõppes sõjategevus aastal 1710. Hoolimata sõjajärgsele raskele ajale suutis Eesti hakata arenema üsnagi tormilise kiirusega. Muutused toimusid pea kõikides valdkondades, selles arutluses käsitletakse kõige olulisemaid: majanduslikku olukorda, talupoegade õigusi, haridust ja kultuuri. Üleüldine elujärg 18. sajandil oli kehv. Enamus rahvast oli vaene, eelkõige talupoeg, kelleks üldjuhul oli eestlane, kuid rikas ei olnud siis veel ka mõisnik. Sajandi esimesel poolel kauplesid mõisnikud peamiselt viljaga, millega küll rikkaks ei saadud, kuid sajandi teisel poolel hakati põletama viina. Viin oli justnimelt see, mis tegi baltisakslase rikkaks. Kuna tulu läks mõisnikule ja talupoeg oli põhimõtte...
Aga kas me saame öelda, et see oli ,,vana hea Rootsi aeg", kui talupoegadel tegelikult ei lastud ülikooli astudagi, sest eestlane ei saanud olla ju targem, kui nende valitsus, nõuti raha, mida neil polnud ja nõuti ka algkooli haridust, mida samuti ei saanud talupojad endale nii lihtsalt lubada. Talupoegadesse suhtuti küll teatud vabameelsusega, kui venelaste või sakslaste ajal, sest ei surutud peale võõrast keelt ja kombeid, kuid siiski uskus mõisnik ja pastor, et eestlane peaks uskuma ,,õigesse" jumalasse. Mõisate reduktsioon, pärisorjuse vabastamine, talurahva koolide asutamine ja rahvavalgustus muutsid küll rahva mentaliteeti, kuid siiski kestis ,,hea aeg" üpris lühikest aega. CEILIS KEERMANN
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1...
aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: rakmetegu mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi
nõudsid need lihtrahvalt veel suuremas koguses sisse. Lihtrahval olid kõrged maksud ja riik oli rahvaga mittearvestav. Kui peale Rootsi aega olid Eesti talupojad juba peaaegu vabad, siis peale Põhjasõda soovis Venemaa aadlike soosingus olla ja andis aadlile maad tagasi. Veel kuulutas Liivimaa rüütelkond talupojad pärisorjadeks. Alles Katariina II sekkumine sundis rüütelkonda talupoegade olukorda kergendama. Talurahvale anti õigus mõisnik kohtusse kaevata, vallasvara omada ja mõisakoormistele seati kindlad piirid. Elu läks paremaks. Essee eesmärk oli välja tuua erinevused absolutismi ja valgustatud absolutismi vahel. Inimeste olukord muutus paremaks kui saabus valgustatus.
Võlukübar Ei väärtusta olemasolevat. Loodab ise hakkama saada (toetub jõule). MUISTEND Veekogud verest Sisikonnast soo Maksast mägi Luudest küngas Karvadest kõrkjad Sabast sarapuu ,,Mehed olgu kui müüri, Seisku nii kui raudaseina." ,,varjuks vaenu tungi vastu" ,,siis ei ole karta süda Karta võõra võitemista" ,,Võimus jäägu ühe voliks Ühe kätte kuningriiki Muidu hulgaliste meelil Tuulest tüli tõusemisi" Põrgu on mõisa allegooria ning vanapagan oli mõisnik. Vanapaganal oli palju rikkust ning seal oli piitsutamist ... Parallelism ühte mõtet öeldakse mitmete ridadega uuesti (kuid erinevalt) Ära viska homse varna Igal päeval omad ikked Tunnil omad toimetused Omad soovimiste sõuded. ,,Tundideks on tuule armu. Igaveseks on isa armu" Ülemaks kui hõbevara Kallimaks kui kullakoormas Tuleb tarkus tunnistada Omal maal õitseb õnni, Kodus kasvab kasu parem! Kodus tundvad õuekoerad, Tuleb tuttav teretama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
