kulutused 0,20 40 70 8,0 14,0 kinnisvarale maksud 0,15 80 90 12,0 13,5 kokku 1,00 70,6 82,7 TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 8 Tasuvusanalüüsi meetod Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib taha nii graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: 1) määratakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud; 2) koostatakse kogukulude graafik; 3) valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures. Meetod põhineb eeldusel, et: püsikulud ei sõltu tootmismahust, muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust, toodetakse ainult ühte tooteliiki
b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta; c) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta ei muutu; d) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma. (4P) Õige II. Ülesanded 1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud (kroonides), kui perioodi jooksul asendati 500 summutit. Näitaja Vahetatud Vahetatud Vahetatud summutite arv summutite arv summutite arv
Majandus 1. Tootlikus on väärtuse hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus võimeline looma. Tootlikkuse mahu suurendamisel mängib suurt rolli töötajate väljaõpe, töö tegemise hõlbustamiseks rakendatavad tehnoloogilised uuendused ning juhtimine. 2. Muutuvkulud on sellised kulud, mis tootmismahu muutudes muutuvad. 3. Püsikulud on sellised kulud, millega ettevõtja peab arvestama püsivalt. (nt. uute masinate ostmine teatud aja tagant ja töötajate palgad) 4. Mastaabisääst on ühe toote keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tulemusel. Mastaabisääst toimib järgmistel põhjustel: ...Võimalusi jaotada tööjõudu spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks on rohkem... ...Tooret ja varustust saab osta suurtes
Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid. Konstruktsioonilised muutuvkulud esinevad tootmisettevõtetes ning tulenevad mõõdetavatest põhjuslikest seostest sisendite ja väljundite vahel (nt kahest kilogrammist tomatitest saab valmistada 1 kg ketšupit). Muutuvad suvakulud muutuvad koos tootmis- või müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei
põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16. Võimendus Võimendus tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte omanike tulusid.
kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16) Võimendus Tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte omanike tulusid
TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS Müüdud müümata Kajastatud varana, muutub kuluks Kulu kasumiaruandes jooksval perioodil Kasumiaruandes, kui toode on müüdud. KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele. A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort.kulud, meistrite palgad jne.) Tellimuse kuluarvestuses koostatakse kuluandmikud iga tellimuse kohta, kuhu koondatakse otsekulud eraldi ja tootmise üldkulud, mis jaotatakse lähtudes valitud meetodist või jaotusbaasist.
T=TR-TC T=ettevõtte kasumTR=ettevõtte kogutuluTR=P*Qreal TP=koguproduktTC(kogukulu) TC=TVC+TFC ATP=keskmine koguprodukt(kogutoodan/selleks kulunud töö)ATP=TP/L L=tööjõudMP=piirprodukt(lisaprodukt) TFC=püsikulu(fikseeritud kulu)TVC=muutuvkulud(oleneb toodangust) A(kasumtooteühiku kohta)=P-ATC A=T/Q ATC(keskmine kogukulu)=üheToodanguühiku tootmiseks kuluv kulu)ATC=TC/TP AVC(keskmine muutuvkulu)=TVC/TPAFC(keskmine püsikulu)=TFC/TPMC(piirkulu, mis tehakse ühe täiendava toote valmistamiseks)=TC/TP ATR=keskmine kogutulu =TR/TP MR(piirtulu)= TR/ Qreal
Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud
Finantsanalüüs EkSAM Kasumiaruanne Püsikulud 61 miinus 17-18 1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loob...
... dividendi väljamaksekordajast ning .... varade käibekordajast +/+ EI OLE KINDEL +/- Positiivselt on pluss -/+ -/- negatiivselt on miinus 17. Ettevõtte rahalised püsikulud moodustavad 35ooo EUR, põhivara kulum 50000 EUR. Ettevõte valmistab ühte toodet, mida on võimalik müüa 80 tuh EUR tk. Millised peavadolema muutuvkulud ühe ühiku kohta, et ettevõttel oleks võimalik saavutada arvutuslik kasumiläve punkt 16000 ühiku kohta 25 EUR 58,13 EUR 55 EUR 61, 25 EUR 18. Ettevõtte puhasmarginaal (NI7S) moodustab 0,03 varade käibekordaja (S´jagat. A) 2,6 ning omakordisti (Ajagat.E) 2,25. Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE):
vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise
kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7. Kuluvoog on kulu, mis protsessi käigus läheb (arvestatakse) ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile 8. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. 9. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Samuti sõltub valmistatud tooteühikute arvust tükitasulise töölise töötasu. 10.Kulukandja on kulud, mis on seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. 11. Püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st.
Pannes neid tooteid piimaga ühte kotti, võib piima kilepakend puruneda. Grilltooted pakendada karpi või plastikämbrisse, soovikorral saab klient puidust vardad kaasa. Toote hinna kujunemine Raamatu hinda alandatakse 25%. Uus hind on 120 eurot. Mis oli raamatu esialgne hind? 120 EUR = 75% ? 100% 120 * 100/ 75 = 160 EUR Raamatu esialgne hinnd oli 160 eurot Hotelli püsikulud on 3000 eurot/kuus. Muutuvkulud (toitlustamine jmt) on 25 eurot/klient. Arvutada kogukulud (summaarsed kulud) ja kulud kliendi kohta 50, 75, 100, 125 ja 150 külastaja korral? Püsikulu Ühiku Klientide Summaarsed Summaarsed Summaarsed Muutuvkulud d ühiku kulud arv püsikulud muutuvkulud kogukulud ühiku kohta
(piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust.
Elektrikulu(segakulu) Teatud aja vahemikus loetakse kulusid püsikuludeks. Kasum on suurem, kui kliente on rohkem, sest püsikulud on samad alati. Kasum ei võrdu tuluga. Kasum võrdub tuluga siis kui kulusid ei ole. Kasum ei võrdu raha. Nt. kinnisvara maksis 50000eurot , aastate pärast maksab see 80000eurot. 30000 on tuli, milles saab plussiks kasumisse, kuid raha päriselt ei eksisteeri. Püsiv ja muutuvkulu ei saa konkreetselt arvutada. et jõuda kasumisse 0 = Tulud - Püsikulud - Muutuvkulud Kasum 0 = TULUxInimeste arv - püsikulud - muutuvkulud x inimeste arv AUDIITORIKONTROLL (Vara, tulu, inimeste arv) Auditeerimine on raamatupidamisaruande kotrollimine ja sellele hinnangu andmine, seadusest lähtudes. Kõik aktsiaseltsid on kohustatud? Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele jt. Auditeerimise kohustus : Kaks kolmest või üks väga kõrge Bilanss - on kindel päev
Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine. Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel.
4.4.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 7 4.4.3. Juhtimisstruktuur 7 4.5. SWOT ANALÜÜS 7 5. FINANTSPLANEERIMINE 8 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 8 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 8 5.3. KULUDE ARVESTUS 8 5.3.1. Muutuvkulud 8 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. KASUMIPLAAN 9 5.5. RAHAKÄIBE PROGNOOS 9 5.6. KAVANDATAVAD BILANSID 10 5.7. ÄRIPROJEKTI LOGI JA VORMIRIIETUS 11 Märkus: Äriplaanis sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne Ettevõtte nimetus: FC JAAGUAR Aadress:
Kahjumi minimeerimine lühiperioodil · Seni eeldasime, et turuhind on kõrgem omahinnast ehk keskmisest kogukulust. Tabelist näeme, et mitte ükski tootmismaht ei võimalda ettevõttel kasumi teenimist. Siis on ettevõttel kaks võimalust. 1) tootmine peatada(kasvõi ajutiselt) 2) tootmine lõpetada · Ettevõtte peab oma tegevusega katma nii muutuv- kui püsikulud. Kahjumi saamise tingimustes tuleb leida nullist erinev tootmismaht mille korral on kaetud kõik muutuvkulud ja mingi osa püsikuludest ehk kaetud peavad olema materjali- ja tööjõu kulud täies mahus. · Tabelist näeme, et tootes 10 ühikut on ettevõtte kogukulu 40, millest 25 on muutuvkulud. Kogu tulu seejuures on 30, mis katab ära muutuvkulud( 100%) ning peale muutuvkulude katmist jääb alles 5 püsikulude katteks ehk mingi osa püsikuludest saab samuti kaetud, antud juhul 1/3. Raha Raha tekkimine 1. Motiiv raha tekkimiseks.
vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine:
Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskm...
mehhaaniku palk x x x juhi palk x x kontoriruumide k. x x muu üldhaldus x x raamatupidamine x x keskkonna saast. x x Tootmislik omahind Osakuluarvestus müügitulu 51000 muutuvkulud 5400 jääktulu 45600 tootmise püsikulud 17800 Turundus ja üldhaldus 20500 Ärikasum 7300 mittetootm üldhaldus iskulud kulud 1000 3000 1800 2400 600 9000 x x 7500 x x 1000 x x 6000
müügijuht 8,000 € aastas sekretär 6,000 € aastas raamatupidaja 7,000 € aastas kontoriruum 1,000 € kuus muudüldhaldus kulud 500 € kuus juhtimistasu 1,000 € aastas kaubamärk 1,000 € aastas tegevusmaht 10,000 müügihind 95 € muutuvkulud püsikulud kaudsed otsesed tootmis hoone x x x seade 1 x x x seade 2 x x x põhimat x x x lisamat x x x töötasu x x x
piisav täpsus, ühtne. Ettevõtte üldkulud- kulud, mis tehakse seoses ettevõtte üldjuhtimisega. Valmistatud toodangu kulu- koondab kulutusi, mis on tehtud toodete valmistamiseks perioodi jooksul. Müüdud toodangu kulu- aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus. VALEMID: Materjalivarude jääk perioodi lõpus= (materjali hind perioodi alguses + soetatud materjalivarud) toodangu valmistamise kulu Müügitulu= toodangu arv * hind Jääktulu= müügitulu muutuvkulud Ärikasum= 1) Müügitulu= toodangu arv * hind 2) Muutuvkulud=toodangu arv*muutuvkulud 3) Jääktulu= müügitulu muutuvkulud 4) Ärikasum=Jääktulu-püsivkulud Jääktulu tooteühiku kohta= jääktulu/toodangu arv Ühiku müügitulu= müügitulu/toodangu arv Ühiku muutuvad kulud= muutuvkulud/toodangu arv Ühiku jääktulu= ühiku müügitulu ühiku muutuvad kulud Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud)= (materjalikulu + tööjõukulu)/toodangu arv
d) suuruse järgi ! 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed ! 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi ! 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 ! 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus ! 11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud aastas 200000 kr ja muutuvkulud 800 kr ühiku kohta a) 1000 ! 12. Märkige Eestis ettevõtte hulgas enam levinud õiguslik vorm b) osaühing ! 13. Üldreeglina püsivkulude kogusummale tootmismahu vähenemine a) mõju ei avalda ! 14. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 500 tuh krooni müük kasumilävi punktis aga 400 tuh krooni, seega planeeritav ohutusvaru on c) 20% ! 15. Käibevarahulka kuuluvad a) raha ja pangakontod ! 16. ettevõtte võimet tasuda lühi ja pikaajalisi kohustusi d) kapitali strukturi suhtarv ! 17
võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus toodangu kogus ühe töötaja võrra vähem puhul. 16.Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud : 3 töötajat. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 22. TC = FC + VC * .. ühikut 23
Reisikalkulatsioon Ühe 7 päevase pakettreisi eelarve näide 1. Leping lennukompaniiga (60 kohase lennuki hind 155 000 krooni), 2584 krooni inimese kohta, kui kõik kohad välja müüa. 90% täituvuse puhul 2870. 2. Lennujaamamaksud ja muud lisakulud kokku 550 krooni. 3. Hotellilepingu järgi kahese toa hind 140 eurot. (üks inimene 70 eurot) x 7 = 490 eurot e. 7668.5 krooni. 4. Transfeerikulud 525 eurot. (90% täituvuse puhul/54 reisijat 152 krooni in. kohta) 5. 2 reisisaatjat (3000 krooni x 7 x 2 = 42 000, ühe in. kohta 778 krooni. Buss 500 Eurot Reisisaatja-giid 100 eurot Grupis 30 reisijat. Arvututa müügihind Tegevuskulude kate 5% (igapäevatöö, turundus, kataloog, broneerimissüsteemid, tagatisrahad, valuutakursikõikumised, hindade kallinemised, kompensatsioon reisijatele jne.) Reisibüroode vahendustasud 10% Kasum 10% See tuleb otsestele kuludele lisada 25% Arvestuskäik 2780 + 5...
tulemusena, võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. Kahaneva piirtootlikkuse või kahanevate tulude seadus- kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Püsikulud (FC)- kulud mille suurus ei muutu kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC) on kulud mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub Kogukulu= püsikulud + muutuvkulud Keskmine kogukulu = kogukulu / koguprodukt Keskmine püsikulu = püsikulu / koguprodukt Keskmine muutuvkulu = muutuvkulu / koguprodukt Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb.
kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust
Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS iselt 5,5% intressimäära alusel, võlakordajaks (D/A) on 60% ning koguvara suuruseks on 300 000 määraks 20% (tegemist ei ole Eesti ettevõttega). Muutuvkulud moodustavad 62,50% laekumist. järgmise aasta EPS-iks 40 eurosenti müügimaht selle tagab? Koguvara 300,000
Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete kü...
Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul, kuidas nad muutuvad, millises stiilis muutumine on. 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. – defineerida, märkida
(tüüpilised toidukaubad) · Tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad (väheväärtuslikud kaubad kartul, leib). NÕUDLUSE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES · Maksimaalne võimalik hind · Hind kui kvaliteedi indikaator · Tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid KULUD: Teatavasti jaotatakse juhtimisarvestuses kulud kolme lähenemise alusel: 1. käitumuslikust aspektist lähtuvalt muutuvkulud ja püsikulud, 2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt otsekulud ja kaudsed kulud, 3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu,
1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)põhivarade hulk ja klvaliteet- uute seadmete, riistade, trantspordivahenditega saavad töölised tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sidepidamismeetodid. 12. Mis on TQM? Terviklik kavliteedijuhtimine 13. Mis on püsivkulud? Kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata tootmismahu muutumisele. 14. Mis on muutuvkulud ? Kulud, mis muutuvad koos tootmismahu suurenemisega. 15. Mida ütleb kahaneva tootlikkuse seadus? Kui püsivatele tootmisressursidele lisada pidevalt juurde muutuvaid tootmisressursse siis hakkab oma hind suurenema. 16. Miks hakkab see toimima ? Muutuvate tootmisressursidele lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. 17. Mis on mastaabisääst? Keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel. 18. Miks see tekib ?
Tootmine · Tootmist mõjutavad tegurid: · Töötajate teadmised ja oskused kvalifitseeritud tööjõud · Tootmisvahendite kvaliteet ja hulk investeeringud · Tehnoloogia ajakohasus, innovatiivsus · Juhtimine kaasaegsed juhtimisvõtted, management vs leadership · Keskkond ressursside saadavus, keskkonnakaitse · Poliitika seadused, kulud Tootmine Tootlikkus ja kulud · Kulud jagunevad suures piires kaheks: · Püsikulud masinad, seadmed, hooned · Muutuvkulud tööjõukulud, tenuste sisseostmise kulud, materjalikulud · Tootmistegevus ei genereeri ostsest tulu, vaid väärtust. Tootmise väljundväärtust mõõdetakse toote või ühiku omahinnas (COGS) · Cost of goods sold sisaldab: toormaterjalide hinda ja kogu ülejäänud kulu. Ülejäänud kulu jaguneb: · Tööjõu kulud Tootmine · Miks on Eestis toit kallim võrreldes Läti ja Leeduga? · Miks maksab taksoga sõitmine rohkem kui bussiga?
Otsesed kulud - on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud - mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi- ja muutuvkulud: Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP
DOLQ = , DOLS = , TMTI = Q * ( P -V ) - F S -VC - F 1 - LI - LITJ - LIT EBIT / EBIT DOL = , kus EBIT = Q ( P -V ) - F EBIT = Q ( P -V ) - F Q / Q EBIT intresside- ja maksueelne kasum, V ühiku muutuvkulud, P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes, mi/kahjumi piiril) S müük rahas, F püsikulud, DOL kasum > müük DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 - esialgne ärikasum
• Tootmisprotsessi masinad o erimasinad- täidavad kindlaid tööoperatsioone (kombain) o üldkasutatavad masinad • Masinakulude leidmise meetodid o traktoritel leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta) o haagitavatele põllumasinatele,kombainidele ja erimasinatele leitakse maksumus hektari kohta • Masintöökulud (püsiv ja muutuvkulude summa annab masinaga tehtava töö maksumuse kas töötunni v ha koht) o Muutuvkulud • kulud kütuse ja määrdeõlidele, sõltuvad kütuse hinnast ja erikulust • korrashoiukulud, mis sõltuvad masina liigist, vanusest,tüübist • traktori või kombaini juhti töötasu o Püsivkulud • masina amortisatsioonikulud • hoiukulud • kindlustuskulud • ettevõtte üldkulud
Samuti on soovitav uurida konkurentide juhtimiskontrolli süsteemide edusamme (ja läbipõrumisi) nii meil kui mujal. KMK ANALÜÜS.põhieesmärgiks on leida müügihinna,müügimahu,muutuvkulude ja püsivkulude kõige sobivam kombinatsioon.analüüsi teostamiseks on 3 lähenemisviisi:1)matemaatiline:kasum=kogutulu-muutuvkulud-püsivkulud. Kasum=kogutulu- kogukulu. Näide: Väikefirma toodab söögitoa toole. Muutuvkulud on 400 krooni ühe tooli kohta, püsivkulud 30000 krooni kuus. Firma müüb toole hinnaga 700 krooni tükk. Kuu jooksul müüakse 200 tooli. Milline oleks ühe kuu ärikasum? Kasum = 200 x 700 - 200 x 400 - 30000 = 30000 krooni. Reeglina tunneb firma huvi, mitu tooli tuleks müüa, või kui suur peaks olema müügikäive, et kõik kulud oleksid tuludega kaetud. Selgitamiseks arvutatakse tasakaalupunkt ehk kasumilävi. Viimane
ettevõtte allüksustele. Näide Oletame, et hotellil on 3 müügiosakonda · Majutus. · Toitlustus. · Kasiino. Palgakulu on hästi jaotatav osakondade peale, aga mitte üldised ruumide ülalpidamiskulud. Peab looma süsteemi. Töötada tuleb välja süsteem, et kaudsed kulud osakondade peale kanda. Tabelis on välja toodud skeem, mille alusel toimub kaudsete kulude jaotamine osakondade peale. 30. Püsikulud ja muutuvkulud (sh nende käitumine) Kulude käitumise analüüsis eristatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid. Muutuvad kulud on defineeritud kui kulud, mis muutuvad proportsionaalselt seoses müügikäibe muutumisega. Samas on nad püsivad ühiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu (tükipalk), põhimaterjalid, transpordikulu jne. Püsikulud ei sõltu otseselt müügikogusest, aga samas on nad muutuvad ühiku peale. Loomulikult on püsikulud püsivad
I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S S PÜSIKULUD, E KODUKULUD e. üür, küte, elekter, T vesi, laenukohustus U L SISSETULEK e. E töötasu, toetus, K e kingitused, laenud ö MUUTUVKULUD ö ELAMISKULUD e. toit, rõivad, telefon, transport, remont, reisimine, vaba aeg jms. a s u Mõisted finantsteenused · Sajandeid on inimtegevuse valdkonnadeks olnud rahandus ja pangandus. Esimesed ajaloolised teated pankadest on pärit umbes 4,000 aastat tagasi. Juba sellised iidsed tsivilisatsioonid nagu Rooma, Kreeka, Babülon, Hiina ja Egiptus kasutasid ja said kasu pankade olemasolust. Nendel kaugetel aegadel oli pankade · põhilisteks funktsioonideks rahaliste
Ettevõtlus Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Eelised Puudused Sõltumatus, uhkus saavutatu üle Ebakindlus, vähema oma vaba aega Otsusevabadus,eneserealiseerimine Mitmekesiste omaduste vajadus Suurema sissetuleku võimalus Bürokraatia Ühiskonna tuntust Läbikukumine, pankrotistumine Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, milles on:eesmärk, risk mitte saavutada eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust, vajadus kaasata erinevaid ressursse (raha, aeg, jne.) Ettevõtlus keskkonnatüübid: Poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne keskkond. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või ...
Samas peaks kogu müügitulu katma kulud ja võimaldama ettevõttel kasumit teenida. Hind konkreetsele tootele määratakse siiski lähtuvalt turunduseesmärkidest, mitte kuludest. Turupõhise hinna, kus arvestatakse nii konkurente kui ka tarbijaid, määratlemise aluseks on kulupõhine hinnakujundus. Ettevõtte kulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulude summa sõltub sellest, kui suures koguses toodet toodetakse. Üldjuhul peaks muutuvkulud tooteühiku kohta jääma samaks. Muutuvkulude hulka arvatakse kulud toormaterjalile, pakendile, lisanditele ning ka tööjõule, kui töötaja töötasu on otseselt sellega seotud, kui palju ta toodet toodab. Püsikulud on need, mille suurus ei sõltu oluliselt toodangumahust. Kuid kui toodangu maht kasvab kordades, siis suurenevad ka püsikulud. Püsikulude hulka arvatakse tavaliselt ettevõtte juhtimise kulud, turunduskulud, transpordikulud
- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 200.- külalise kohta. Leida: 1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud. Kogu Ühiku Kogu Ühiku Kogukulu Ühiku
Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud ? Püsivkulud tekivad üldjuhul privaatlaos, muutuvkulud tekivad avaliku ja lepingulise lao kasutamisel. 5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ? Avalike ladude pidajad on üldjuhul suuremad logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid). 6. Milline on avaliku või lepingulise laopidaja vastutus kliendi kaupade eest ? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise.
finantsprognooside tulemused! Kasumiprognoosi koostamine Kasumiprognoos on müügiprognoosist järgmine finantprognoosi tabel, mis annab teada, kas meie idee hakkab tooma kasumit või kahjumit. Selleks võetakse siin prognoosimisel arvesse ainult põhitegevusest laekuvad tulud ja põhitegevusega seotud kulud. Kommentaarid meie ülesande kasumiprognoosi koostamise kohta: Käive tuleneb müügiprognoosis arvutatud käibe summadest. Muutuvkulud on kulud, mis on seotud toodangu mahuga näit. materjali kulu, töötajate tükitöötasu jms. Meie näites on arvestatud selle hulka peamiselt toodangu materjali kulu ja kudujate töötasu (töö on tükitöö alusel). Muutuvkulu on soovitav eraldi tabelina välja arvutada siis on selgelt näha, kui palju materjali, töötasu jm. toodangu valmistamiseks kulub. Kui muutuvkulu on keeruline arvutada, võib muutuvkulu arvestada ka keskmise arvestusliku %-na prognoositud käibest.
Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2)
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmisteg...
Võimendussuhtarvud Omandikordisti näitab mitu korda ületab kogukapital omakapitali. Mitme kordseks on firma ennast võimendanud. Maksimaalseks võiks olla 3x ehk 300%. Passiva kokku 1. Omandikordisti = ------------------------------------- Omakapital Müügikäive – muutuvkulud (=piirkasum) 2.Tegevusvõimenduse aste = ---------------------------------------------------------- ärikasum kasum enne intressikulu ja tulumaksu 3. Finantsvõimenduse aste= ------------------------------------------------------- kasum enne tulumaksu 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
