Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon: Kristuse haudapanek; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil 4 allegoorilist figuuri: usu-, õiguse-, luule- ja filosoofiafiguurid; neile vastab 4 seina: dispuuta usu kangelased, ateena kool filosoofia ülistus, parnass muusad, õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza, õpilaste tehtud; suuremad tööd: Palazzo Vernesse tegi Galatea triumfi kuj. fresko; hinnatud portreist: autoportreed, Angelo Doni, Paavst Leo X ja Julius II portreed; Madonna pildid: Sixtuse Madonna!!, looriga naine donna Velata; viimane suurtöö: Kristuse taevaminek (Julio Romano lõpetas pärast Raffaeli surma); Bellini koolkond Veneetsias, isel
Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Thetis on kreeka mütoloogias kõige tähtsam nereiid ehk merenümf, Nereuse ja Dorise tütar ning Achilleuse surematu ema Hades (kreeka keeles ) on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi
Järsku vahetegemist meeste ja naiste repertuaari vahel on raske teha. Meeste kaheleul: kaks laulumeest istusid kõrvuti või vastakuti, parem käsi koos, lauldes hõljutasid kehaga, vahel haarasid vaba vasaku käega õllekapa. Üks laulik oli laulujuht, teine kaasalaulja, kes liitus eeslauljaga kolmandast värsijalast, kogu värsi kordas ta siis üksi. Meeste kahelaul oli juba XIX sajandi algul haruldane. Lauliku asend: muinaskreeklased arvasid laulul ja luulel olevat omad jumalannad e. muusad. * Homerose aja kutselisi eepiliste kangelaslaulude esitajaid, luuletajaid ja lauljaid nimetati aoidid'eks. * Keskaja kelti õuelaulikud ja luuletajad olid bardid. * Minstrelid olid XIII-XVI saj. aadlike teenistuses olevad laulikud, kes polnud rüütlipäritolu. * Kasahstani ning kirgiisi rahvalaulik-improvisaator kannab nimetust akõnn. * A1zerbaidzaanlastel, armeenlastel ja nende naaberrahvastel on poeedid-rahvalaulikud ning muusikamehed asuugid.
teemaja pidama, ehitas maja, kus avas 1904.a raamatukaupluse. Kirjutas ja lavastas näidendeid, oli aktiivne seltsitegelane, pani aluse kohalikule kirjandusrühmitusele, parnassile*. Sinna kuulusid eri aegadel peale tema P.Jakobson, J.Tamm, K.Krimm, O.Münther ja M.Kampmaa ning see tegutses 1882-1907. J.Liivil on ilmunud 10 luulekogu, 2 lugulaulu, 7 jutustust ja 4 näidendit, sh. Ebavere ainetel "Mäevaim". 1913.a siirdusJ.Liiv Rakverre. *Parnass- Kesk-Kreeka mäestik, kus olevat elanud muusad. Parnaslased-kirjandusliku voolu esindajad Prantsusmaal 19.saj. II poolel; vastuvooluna romantilisele lürismile taotlesid luules objektiivsust. Johan Pitka (19. veebr. 1872 - arvatavasti sept. lõpp 1944) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, kontradmiral. Osales Eesti rahvusväeosade, Omakaitse ja Kaitseliidu asutamises, juhtis mereväe moodustamist. Vabadussõja algul organiseeris soomusronge, dets. 1918 määrati merejõudude juhatajaks. Lahkus
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
Demeter Viljakus- ja põllutööjumalanna Kronose ja Rhea tütar Persephone oli tema tütar Eelkõige naiste jumalanna (naised tegelesid enamasti viljasaagiga) Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Persephone Hades röövis Persephone, et too saaks allilma kuningannaks. Hades varastas Persephone kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Demeter oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demetri oma noorimat poega hoidma. Demeter võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et a...
Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla. Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks.Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri. Ümber maa voolab Okeanos. Selle kaugeimal kaldal elasid õnnetud inimesed. Põhjas elasid muusad. Lõunas oli etiooplaste maa, kellega said jumalad hästi läbi. Müüte inimese tekkimise kohta on mitmeid.. Enne inimeste loomist oli Epimethus jaganud loomadele kõik paremad omadused ära, nii et inimestele midagi ei jäänud. Siis võttis Promet loomise ülesande enda peale ja tema andis inimestele uhkema kuju, pani nad püsti käima, tegi inimsoo jumalate sarnaseks; andis neile tule.// Jumalad lõid ise inimese. Esmalt kuldne tõug (surelikud, kuid muretud ja vaevadest priid)
oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
pidurdas ühtse kirjakeele väljakujunemist. Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste jm puhkudel hakkasid kirjutama luulehuvilised Tallinnaski. Kreeka, ladina jt keelte kõrval on luuleharrastajad mõnelgi juhul teadlikult kasutanud eesti keelt. Uusladina luule protestantlikul Saksamaal, eeskujuks rooma luule, teatraalne. Kaks suurt rühma: Akadeemiline luule Tartus, säilinud u 1000 luuletust, luulering Emajõe Muusad. Tallinna luule on isikupärasem, eeskujuks Horatius, oluline mängulisus, säilinud on epigramme, satiirilisi luuletusi. Saksa barokk viljakas, loodi keeleseltse, kirjanduses tähtis Opitz, kes tegi luules karmid reeglid. Parim saksa luuletaja sellest ajast on Paul Fleming, kes sattus Tallinna 1965. a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest,
jumalanna olevat Parmenidesele ütelnud. On tähelepanuväärne, et Parmenides on asetanud oma õpetuse jumalanna suhu – sellisena pretendeerib see enamale kehtivusele kui võiks omada mõtleja pelgalt isiklik arvamus. Luuleteoste niisugune ülesehitus oli tolle aja kreeklaste jaoks küllalt tavakohane. Ikka pöördus laulik oma teose alguses muusade poole ja palus neilt õpetust. Sellega pidi loodama kujutlus, nagu oleks järgnevalt mitte niivõrd laulik ise, vaid muusad need, kes tema suu kaudu kõnelevad. Selles avaldus tolleaegsete luuletajate eneseteadvus, mis ei käsitanud oma jutustust mitte isikliku saavutuse või veel vähem väljamõeldisena, vaid jumaliku annina. Veel ei olnud kujunenud uusasaegset ettekujutust autorist, kes kõige välise suhtes autonoomsena loob suveräänselt oma kujutlusmaailma. Eelkõige just uusi arusaamu, mis avasid seni aimamatuid mõtteteid, käsitati jumala häälena; ja mida enam keegi oli veendunud enda poolt
tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks. Gigandid saadeti Tartarosse. Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri (Vahemeri ja Must Meri). Ümber maa voolab Okeanos. Selle kaugeimal kaldal elasid kimmerlased, õnnetud inimesed. Põhjas elasid hüperboorlased õndsal maal. Seal läheduses elasid muusad. Lõunas oli etiooplaste maa, kellega said jumalad ülihästi läbi. Okeanose kaldal asus ka õndsate surnute eluase. 1. müüt ütleb, et jumalad läksid Prometheuse (ettemõtlemine) ja tema venna Epimetheuse (tagantjärele mõtlemine) juurde. Enne inimeste loomist oli Epim jaganud loomadele kõik paremad omadused ära, nii et inimestele midagi ei jäänud. Siis võttis Promet loomise ülesande enda peale ja tema andis inimestele uhkema kuju, pani nad püsti käima, tegi
Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks. Gigandid saadeti Tartarosse. Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri (Vahemeri ja Must Meri). Ümber maa voolab Okeanos. Selle kaugeimal kaldal elasid kimmerlased, õnnetud inimesed. Põhjas elasid hüperboorlased õndsal maal. Seal läheduses elasid muusad. Lõunas oli etiooplaste maa, kellega said jumalad ülihästi läbi. Okeanose kaldal asus ka õndsate surnute eluase. 1. müüt ütleb, et jumalad läksid Prometheuse (ettemõtlemine) ja tema venna Epimetheuse (tagantjärele mõtlemine) juurde. Enne inimeste loomist oli Epim jaganud loomadele kõik paremad omadused ära, nii et inimestele midagi ei jäänud. Siis võttis Promet loomise ülesande enda peale ja
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
individuaalse iseloomu, veresuhete, vanuse, soo, positsiooni paksud müürid, mida ta tavaliselt kindlustab, nüüd aga paljud üheks liidab. Kõrget kiitust võlgnen ma teile, suurepärased armastajad, kes te teete maailma mulle teoks uues, üllamas sügavuses ja avardate kõigi mu mõtete tähendust. Need on esimese Lauliku uued luuletused lakkamatu luule hümn, ood ja eepos, ikka veel voolav luule, mida ikka veel laulavad Apollon ja muusad. Kas ka need, või mõned neist, minust taas lahkuvad? Ma ei tea seda, ent ma ei karda: sest minu suhe nendega on nii puhas, et me püsime koos lihtsa hingesuguluse läbi, ja et mu elu geenius on seega ühiskondlik, mõjub selle hingesuguluse energia igaühele, kes on sama üllas kui need mehed ja naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu
->Peirithoos, Iapiitide kuningas; Antiope (Teeba kuninga Nykteuse tütar) ->Amphion ja Zethos, püstitasid Teeba müüri. Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö).
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsut...
Platonit huvitas algupärase loomingu allika küsimus, ka inspiratsiooni küsimus. Kas kunstimeisterlikkust on võimalik treenida. Kas on võimalik lahti lammutada ja õppida üksikuid tehnikaid. Jäljenduskunsti on tema arvates võimalik treenida paremini. Loovatest kunstnikest rääkides rääkis ta geniaalsusest, andest või inspiratsioonist, mis on jumalikku päritolu. See teatud inimestel peatuma jäänud. Olulist rolli mängisid ka muusad, kes kunstnikud puudutasid ja andsid inspiratsiooni. Nad olid vahendajad jumaliku ja inimliku vahel. Andsid jumalikku jõudu. Ilusad luuletused ei ole maised ega inimese loodud, vaid jumala poolt antud. Need on inspireeritud sellest jumalast, kes neid oma valduses hoiavad. Loominguline inspiratsioon on meelteväline. See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Hermione, Asine merelahtede ääred ja siis veel sääraseks nüüd tegi Zeus Agamemnoni, Atreuse võrse, Eionai, Troizen ning viinapuumaa Epidauros, nii üle tõstis ta teistest ja kangemaks sangareist ning keda võitlema siis Aigina saatis ja Mases, kõigist. juhtis ja käskis nüüd neid käsukarjuja suur Ütelge mulle nüüd, Muusad, kes tulnud Diomedes Olümpose hooneist, ning Kapaneuse kuulsa poeg, Sthenelos kes, jumalannad, te viibite kõikjal, kel teadagi vägivapper, kõik on, kolmandaks Euryalos, väejuht kuid kumu kuuleme meie vaid ning tõde mingit jumalatelevõrdne, ei tunne,
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
diskursust ja omama eelteadmisi). Õppimiseks ühte tehnikat vajame mingit muud tehnikat. Platon vastandab tehnikat ja kunsti ehk muusat. Kunst ei rajane teadmistel ja tehnikal. Kunst rajaneb maanial (hullus) ja entusiasmil (jumalast vaimustunud). Maaniaseisundis inimene unustab oma eelnevad teadmised ja tavad. Kunstnik ei ole tegevuses on tegevusest teadlik. Kunst on jumalate and inimestele. See on algselt loodud aga Jumalate endi lõbustamiseks ja valu vaigistamiseks. Muusad lasevad inimesel unustada oma kohustused. 12 5 7). Heidegger, Martin 1988 Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. Looming 8 (KÜSIMUS: Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika.) Platonist alanud filosoofiatraditisoon keskendub TÕE otsingutele. Seda võib lugeda kogu uusaegse mõtlemise aluseks
Näiteks: madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. aoidid Vana-Kreeka rahvalaulikud, kes olid ühtaegu nii laulu esitajad kui ka loojad. Aoidid saatsid end lüüral või mõnel muul keelpillil, nende esinemises oli tähtis koht improvisatsioonil. Aphrodite kreeka armastus- ja ilujumalanna. Aphrodite oli inimeste ja jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole
· Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn · Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele · Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi · Muusad kunstide ja teaduste kaitsejumalannad · Museioni keskuseks oli suur raamatukogu, mis hävis 7. saj pKr · See oli antiikaja suurim raamatukogu, u. 700 000 papüürusrulli · Museionis asusid ka observatoorium, botaanikaaed, loomaaed ja teadlaste eluruumid · Egiptuse kuningad võimaldasid kuulsatele teadlastele seal tasuta ülalpidamise · Seal on peatunud näiteks Eukleides, Archimedes ja palju kirjanikke · 3. saj alguses eKr rajati ka Pharose tuletorn
1. Monoodia Esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas Sooloesitaja laulis, saates end lüüral Lühem, lihtsama struktuuriga, isiklikum Esitaja/autori kohalik dialekt Autoreid: Alkaios U 630 pärast 580 eKr, k Poliitiline luule: türannide vastu (,,ilma värsimõõduta oleks Alkaiose luule poliitiline kõne") Kodusõjast kurnatud polise allegooriline kirjeldus tormis vaevleva laevana Sümposion, vein, muusad, poistearmastus Säilinud u 400 fragmenti Eeskujuks Horatiusele Sappho U 630 pärast 590 eKr Erinevad tõlgendused: esimene lesbiline luuletaja, ,,püha Sappho", tütarlastekooli range õpetajanna, Aphrodite preestrinna.. Esimene teadaolev ja säilinud naisluuletaja Inspiratsioon paljudele (sh Roomas Catullus) Teemad: armastus, naiste ja tütarlaste elu ja tunded, pulmalaulud Säilinud üle 200 fragmendi
siiski lavale. Tegevustik viidi Verdi pahameelest hoolimata Rootsist PõhjaAmeerikasse, Gustav III asemel sai peategelaseks Bostoni kuberner Richard Warwick jne. 17.II 1859 "Apollos" publiku ette tulnud ooperi ettekanne oli hiilgav, menu samaväärne ning helitöö popu- laarsus levis üle kogu Euroopa. "Maskiballi" järgseil aastail Verdi loominguline aktiivsus vaibus. Rahvusliku vabastusliikumise sündmused tõusid helilooja elus esikohale ning tõrjusid muusad ajutiselt kõrvale. Sõja puhkemine 1859. a. aprillis tõi Austria ülemvalitsuse all olevasse Bussetosse ärevaid päevi, mis ka Verdit õige lähedalt puudutasid. Kuna tema sidemed Itaalia progressiivsete ringkondadega polnud kellelegi saladuseks, muutus helilooja olukord hädaohtlikuks. Anonüümne hoiatus võimalikust läbiotsimisest sundis valvsusele, Verdi sorteeris kogu öö pabereid ja kõik "kompromiteerivad" dokumendid ning sõpraderevolutsionääridega aastaid
Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi Ka kreeka templeid toestasid sambad Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt Pilet nr. 6- Vana-Kreeka eluolu Vana Kreeka muusika : Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigi sotsiaalsete sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati
Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid abistas Herakles (Zeusi poeg). Inimolendeid veel ei olnud. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas kahte võrdsesse ossa meri. Ümber maa pidi voolama suur jõgi Okeanos. Okeanose kaugemal kaldal elasid salapärased inimesed e. kimmerlased, kelle üle valitses öö. Kõik teised, kes elasid Okeanose teisel kaldal, olid õnnelikud. Kõige kaugemal põhjas asus õnnis maa, kus elasid hüperborealased.. Üksnes muusad elasid selle paiga läheduses. Lõunas asus etiooplaste maa. Okeanose kaldal asus õndsate surnute eluase. Kõik oli viimaks valmis inimsoo ilmumiseks. Valmis olid isegi need paigad, kuhu head ja halvad pärast surma pidid minema. 1. legend jumalad pöördusid titaan Prometheuse (väga tark) ja tema venna Epimetheuse (tuulepea) poole. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused, nii et inimese jaoks polnud
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
džässilugude sõnu plaatidelt maha kuulmise järgi, foneetiliselt, sageli mõistmata, millest jutt käib, sest keeleoskus oli vilets. Neid lauldi kõikjal kaasa. Ka Valter Ojakäär meenutab, et kirjutas tol ajal raadiost üles terve kaustikutäie laulude sõnu (Ojakäär 2003: 172). Suur osa oli siin kindlasti Ameerika filmidel, kus kõlanud palad ka meil tavaliselt kiiresti lööklaulude staatuse saavutasid. 152 I. Tomberg “Kui muusad pidid vaikima”, Tallinn 1977; A. Vahter “Kapellmeistri päevik”, Tallinn 1990; K. Toom “Kunstiansamblite päevilt”, Tallinn 1981; V. Ojakäär “Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia”, Teater. Muusika. Kino. 1993, 1, 20–31; E. Avarsoo “Eesti Laskurkorpuse džässorkester Tallinnas”, Rahva Hääl 1984, 13.12. 153 Estonia Valgest saalist toimusid tantsumuusika ülekanded igal laupäeval (Mutsu 1991: 37). 154 Intervjuu siinkirjutajale 12.07
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
