3.1 Diplomaatiline ei Elus on olukordi, kus keeldumine on möödapääsmatu. Esiteks juhul, kui see, mida mult küsitakse, on teile täiesti vastuvõtmatu või on äärmiselt ebamugav. Teiseks siis, kui soovin tulle välja olukorrast, mis mulle ei sobi või pole kunagi sobinud. Keelduma peab ka siis, kui ma ei või (ei taha) teise nõudmisi täita. Diplomaatilise keeldumise puhul on mul kolm võimalust: täiesti keelduda, osaliselt keelduda ja teha muudatuste ettepanek. Alati on õigus, isegi kohustus võtta aega mõtlemiseks, mida ma ütlen ja valmistan vastused ette. Kui seda harjutada, leian sõnad üha kiiremini, lihtsamalt ja loomulikult. 3.2 Täielik keeldumine Täieliku keeldumise korral eristatakse kolme etappi: 1) Esmalt näitan oma mõistmist ja empaatiat. 2) Teiseks väljendan oma keeldumist rahulikult ja kindlalt. 3) Kolmandaks esitan võimaluse korral põhjuse, samas tuleb meeles pidada, et
IAI ei ole terviklik näitaja inimeste arengust. See ei hõlma olulisi näitajad, näiteks soolist võrdõiguslikkust või ebavõrdset sissetulekut ega raskesti mõõdetavaid mõisteid nagu inimõigused ja poliitiline vabadus. See tagab laiendatud prisma, et vaadelda inimarengut ja keerukaid seoseid sissetulekute ja heaolu vahel. IAI komponentidest, vaid sissetulek ja haridus on mõnevõrra tundlikumad lühiajaliste poliitiliste muudatuste suhtes. Seetõttu on oluline uurida muutusi inimarengu indeksi kohta üle aastate. Aastast 2000 kuni 2007 kasvas Nigeri IAI 3,92% (0,258lt 0,340ni). IAI näitajad on aastate jooksul kõigis riikides järk-järgult tõusnud (Joonis 1), kuigi igal aastal on olnud perioode aeglase kasvu või isegi langusega. Joonis 1. Inimarengu indeksi näitajad kõigis riikides on aastate jooksul tõusnud. 6 Tänavune IAI, mis viitab 2007
tekkinud või tekkima hakkavatele probleemidele. Siin peab riik lähtuma parenduste tegemisel erinevatele asutustele pandud ülesannetest, mitte üritama ühte süsteemi rakendada kõikjal. 7 Suuremaks eesmärgiks võib pidada kulutuste vähendamist ja efektiivsuse suurendamist. Seda läbi asutuste ümberstruktureerumise, nii organisatsiooniväliste, kui ka -siseste muudatuste kaudu. Eeskuju on otstarbekas leida põhjanaabrite näidete põhjal, mis puudutavad peamiselt kohalike omavalitsuste tähtsuse suurendamist. Oluline ei ole reformide läbiviimisel vaid materiaalne kindlustatus, vaid demokraatliku süsteemi ühtne toimimine. Kasutatud kirjandus Bouckaert, G. (2009) “Public Sector Reform in Central and Eastern Europe”, Halduskultuur, 2009, vol 10, 94-106. Mäeltsemees, S
4. Koosoleku korrektne läbiviimine: alustatakse õigeaegselt - sissejuhatus - järgitakse päevakorda - välistatakse kõrvalised jutuajamised - koostatakse protokoll ( vastutaja+ tähtaeg) - protsessi juhtimine - lõpetatakse õigeaegselt Koosoleku läbiviijaks peaks olema keegi teine, mitte juht. Sellisel juhul saab juht ise kõrvalt vaadata. Juht õpetab välja tema äranägemise järgi tulevasi juhte. 41. Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. Muutus- planeeritud või planeerimatu vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org. vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Org. muutus on seotud 4 teguriga: - inimesed - struktuur - tehnoloogia
vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba. REEDE Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm. Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine. Reede sobis üksnes selliste tööde puhul, mille sihiks oli millegi kahjustamine, lõpetamine või kahandamine, nagu näiteks tüütute söödikute ja putukate tõrjumine (ehkki sedagi oli soodsam neljapäeviti, eriti vanakuu neljapäeviti alustada). Viie reedega kuud peeti õnnetuks
teemale. Vali juhendajaks inimene, kes on sinu uurimistöö teema osas spetsialist. Töö planeerimine Arvesta: töö valmimise tähtaega; esialgse kavandi valmimise tähtaega; igale töö osale kuluvat aega; materjali leidmiseks ja kogumiseks kuluvat aega; töö vormistamisele kuluvat aega; Töö planeerimine Arvesta parandusteks vajalikku aega. Ja arvesta ka ajareserv algselt planeeritus võimalike korrektiivide tegemiseks. Järgi plaani hoolikalt, muudatuste korral tehke vastavad parandused. Töö koostamise etapid Teema valik; Allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; Ajakava/plaani koostamine; Andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; Töö koostamise etapid Andmetöötlus; Töö teksti kirjutamine; Töö vormistamine ja korrektuur; Töö esitlus ja kaitsmine. Töö põhiosad I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö,
ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9
1. Info kättesaadavus 5 4 3 2 1 0 5 4 3 2 1 0 õppeainete kohta 2. Info kättesaadavus 5 4 3 2 1 0 5 4 3 2 1 0 muudatuste kohta 3. Hinnete teadasaamise 5 4 3 2 1 0 5 4 3 2 1 0 korraldus 4. Üldine õhkkond koolis 5 4 3 2 1 0 5 4 3 2 1 0 5. Paljundus-
Samuti, et vältida põlvkondade domineerimist valijate seas, peaks muutma mandaati jagamissüsteemi, igas ringkonnas peaks olema kindel arv mandaate, mis ei tohiks sõltuda hääleõiguslike kodanike arvust. Tuleks keelustada valet sisaldavad poliitilised reklaamid, mis sisaldavad tühje lubadusi, et valijal oleks kergem kandidaatide vahel valida. Valimisaktiivsuse tõstmiseks tuleks valimised muuta kohustuslikuks. Kuid kõigi nende muudatuste keskel peaks siiski jääma püsima proportsionaalne valimissüsteem, mille tunnuseid on lihtsalt muudetud.
3. Riigikogu struktuur. – Esimees, kaks abiesimeest, komsjonid ja fraktsioonid 4. Millised erakonna kuuluvad praegu koalitsiooni, millised opositsiooni? Koalitsiooni – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsiooni – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL 5. Kes võivad algatada seaduseelnõusid? - Parlament 6. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Eelnõude esimene lugemine – seaduse tutvustamine Teine lugemine – sätete arutelu, muudatuste selgitamine, suunatakse kolmandale lugemisele Kolmas lugemine – esitatakse lõpptekst, läbirääkimised fraktsioonide esindajatega, seaduseelnõu pannakse lõpphääletusele 7. Millal seadus jõustub? – Kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas 8. Nimetage presidendi ülesanded parlamentaarses ja presidentaalses riigis. Parlamentaarses – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht
IT-Süsteemide riistvara Arvutitehniku ametikoht ja töövahendid Arvutitehnik (ing.k - Computer Technician) on isik, kelle põhilisteks tööülesanneteks on arvutite, serverite, mobiilide, tarkvara, arvuti lisaseadmete (ing k - Peripheral) ning muude seadmete hooldamine ning remont. Paljud arvutitehnikud pakuvad ka kasutajatuge ning aitavad töökohal tehnikaga seotud muudatuste puhul inimestel kohanduda. Tegelikkuses varieeruvad arvutitehniku tööülesanded tohutult olenevalt kus ta töötab ning tema kogemustest ja kvalifikatsioonist. Heade kogemustega ja haridusega arvutitehnik võib olla täiesti näiteks ettevõttete tehnoloogiaosakonna nõustajaks. Arvestades põhilisi tööülesandeid, saab välja tuua arvutitehnikute üleüldise liigituse. Tuleb arvestada, et tegelikkuses võib antud ametikohal töötav inimene kokku puutuda neist kõigiga.
endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Murdeeas hakkab inimene otsima oma identiteeti ning ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma kaasasündinud iseloomujooni ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta leida oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus.Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis hirmu. Tähtsaks väljakutseks on otsuste tegemine. Seda on murdeealine enne ka teinud, aga nüüd on need tihtilugu olulisemad. Sellel segasel hetkel arvab
b. leping projekti meeskonna ja firma juhtkonna vahel c. tootearendusmeeskonna rakendamise kava d. projekti eelarve põhjalik lahtikirjutus Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal laisaks muutuda kuulub meeskonna rollides: Vali üks: a. Ideede Genereerijale b. Võimaluste Leidjale c. Teostajale d. Muudatuste Tekitajale Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suur on ajutine töö intensiivistamise korral nädalatundide otstarbekas piir? Vali üks: a. 50 tundi b. 70 tundi c. 60 tundi d. 80 tundi Küsimus 10 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas Nadler pani juhtimisteoorias aluse Vali üks: a. inimsuhete koolkonnale b. administratiivsele koolkonnale
Demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim (19,4%).On arvata, et see arv kasvab.Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku langus hoiab 0% juures, sest migrantide sissevool suurendab sündivust. Praegusel ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud nn „beebibuumiga” , mis võttis aset II Maailmasõja ja 60. aastate vahel. Nende demograafiliste muudatuste tagajärjed on omakorda tugevalt mõjutanud majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurialast konteksti. (Vikipeedia 02.11.2014) Tabel 1 Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31.detsember 2010)
Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või
keskastme juhid koosolekutel analüüse ja aruandeid tutvustades jne vaja on ainult interneti ühendust, et oma dokumendid igal pool avada ja teistega jagada. GoogleDocsis on võimalik: · ligipääsetavus oma dokumentidele kõikjalt internetist, · dokumentide veebis avaldamise võimalus, · grupitöö võimalused, · integratsioon Gmail `iga, · RSS-voogude tugi (eri võimalused, näit. grupitöö puhul kindla dokumendi muudatuste voog), · enamiku tähtsamate blogimootorite tugi, · muudatuste ajaloo salvestamine koos dokumendiga. Antud teema pole tavainimeste seas kuigi aktuaalne ja IT valdkonna inimestelt pärimiste tagajärjel tundub, et isegi mõned infotehnoloogiaga kursis olevad inimesed, ei paistnud teemaga üldse kursis olevat, millest on kahju, kuna Google Docs'i võlu ja väärtus seisneb teenuse/rakenduse kasutamise lihtsuses, kuid osa inimestest, pole sellest tarkvarast üldse teadlikud. Materjali oli küll olemas, kuid enamasti oli saadaval vaid võõrkeelne informatsioon
4)Töötajate motiveeritus 5)Töösooritus 11. Millised on tulemusjuhtimisega kaasnevad probleemid? Tulemusjuhtimise sisseviimise ajanappus Organisatsioonisiseste pingete suurenemine: pettumus otseses juhis Eesmärgid muutuvad asjadeks, mida soovitakse saavutada iga hinna eest. Mõõdetavate eesmärkide eelistamine, näiteks kvaliteedi nimel 12. Millised on juhi võimubaasid? Seaduslik võim Tasuvõim Sunnivõim Info võim Ametliku võimuga võim referentvõim 13.Kui peaksid sõnastama 5 reeglit muudatuste läbiviimiseks organisatsioonis, siis millised need oleksid? 1. Teadvustamine vajaduste järele ja visiooni loomine 2. Muutmisvajaduste möödapäästmatuse teadvustamine 3. Töötajate kaasamine ja koolitamine 4. Muudatuste kinnistamine organisatsiooni kultuuri 5. Eesvedamine 14. Miks tuleb tähelepanu pöörata juhi välisgrupile? Välisgrupile tuleb tähelepanu pöörata need võivad olla uued töötajad, kellel on alguses
ja püüdle täiuslikkuseni. Paljud harud on avastanud endale viisid, kuidas kulusäästlik mõtteviis just neile kõige kasulikum on Tähtis on, et mõtteviisi pooldaksid ja kasutaksid töötajad. Nemad tunnevad erinevaid osasid ettevõttes kõige paremini ja just neilt peavad tulema ideed kuidas muuta kogu protsessi edukamaks. Oluline osa on ka juhtidel, kes peavad olema kompetentsed töötajate julgustamisel ning muudatuste läbiviimisel. Ettevõtete puhul on kulusäästliku mõtteviisi rakendamisel kaks peamist eesmärki: kas vähendada kulusid ja seeläbi kasumit või viia lõpptarbija rahulolu maksimumini. Peamine eesmärk on aga kõigil sama- suurendada kvaliteeti, vähendada kulu, kiirendada kuluvat aega ja vähendada kogukulusid. 12 Kasutatud kirjandus Akinlawo, A. O. (kuupäev puudub). Thinking of Lean Manufacturing Systems.
html. 11 Eensalu, M. jt. Personalijuhtimise käsiraamat. 2. täiendatud trükk. Eesti Personalitöö Arendamise Ühing. lk 291. 12 Sama. 13 Sama. 14 Sama. PERSONALITÖÖTAJA ROLL TULEVIKUS Tulevikus peab personalitöötaja kandama hoolt tööjõu arengu eest kõigis aspektides. Personalitöötaja vastutus laieneb ka karjääriplaneerimisele ja arendamisele, organisatsiooni arendamisele, sotsiaalse õigluse tagamisele. Personalitöötajalt eeldatakse muudatuste läbiviija rolli võtmist organisatsiooni keskkonna kaardistamise ja planeerimise osas, nad peavad pühendama aega muudatuste propageerimisele selle asemel, et säilitada hetkeolukord.15 Personalitöö funktsiooniks saab keskendumine kuluteadlikkusele ja kasumile orienteeritus. Personaliosakond peab tulevikus lisaks tavapärastele ülesannetele keskenduma ka organisatsiooni kasumi suurendamise võimaluste otsimisele. Järjest suurema tähtsusega
47. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Kaasav juhtimine lähtub põhimõttest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku. Näiteks: Ettevõttel seisab ees periood, kus tuleb välja selgitada jätkusuutlikkuse põhimõtted, et edukas olla ka pikas perspektiivis. Juhil ei ole ühest nägemust selles osas ning kuna see küsimus puudutab kogu kollektiivi, siis luuakse keskkond, kus saavad kaasa rääkida kõik töötajad. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. V: 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“ - paigaloleku tasakaalu rikkumine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? V: Muudatuste läbiviimiseks on vaja nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2. Tšempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3
47. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Kaasav juhtimine lähtub põhimõttest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku. Näiteks: Ettevõttel seisab ees periood, kus tuleb välja selgitada jätkusuutlikkuse põhimõtted, et edukas olla ka pikas perspektiivis. Juhil ei ole ühest nägemust selles osas ning kuna see küsimus puudutab kogu kollektiivi, siis luuakse keskkond, kus saavad kaasa rääkida kõik töötajad. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. V: 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“ - paigaloleku tasakaalu rikkumine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? V: Muudatuste läbiviimiseks on vaja nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2. Tšempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3
47. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Kaasav juhtimine lähtub põhimõttest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku. Näiteks: Ettevõttel seisab ees periood, kus tuleb välja selgitada jätkusuutlikkuse põhimõtted, et edukas olla ka pikas perspektiivis. Juhil ei ole ühest nägemust selles osas ning kuna see küsimus puudutab kogu kollektiivi, siis luuakse keskkond, kus saavad kaasa rääkida kõik töötajad. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. V: 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“ - paigaloleku tasakaalu rikkumine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? V: Muudatuste läbiviimiseks on vaja nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2. Tšempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3
võimalikud põhjused Tegelikult saavutatud tulemuste loetelu Projekti eesmärk suudeti täita, etteantud ajaks valmis Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi allsüsteem "Pensioniõiguslik staaz". Eesmärki aitasid täita järgnevad tulemused: · täiendatud andmebaas; · funktsioneeriv kasutajaliides; · projekteerimise dokument, mis sisaldab funktsionaalsuse, mittefunktisionaalsete omaduste, andmebaasi muudatuste ja testimise kirjeldust. Suudeti täita kõik planeeritud tulemused, kõrvalekaldeid ei esinenud. 4 3. Kokkuvõte projekti ajagraafiku kohta ja kõrvalekallete võimalikud põhjused Plaanilisest ajagraafikust nihkunud tööde loetelu ja kõrvalekaldumise suurus ja võimaliku(ud) põhjus(ed) Plaanitud ajagraafikust nihkusid andmebaasi disaini loomine ja projekti lõpetamise tähtaeg.
Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlik...
Sellel ajal võivad kergelt tekkida väiksed takistused sinu ootuste ja plaanide teostamisel. KUU LOOMINE Sellel ajal on hea alustada uute plaanide, tegevuste, ettevõtmistega. Kuna see periood ei kesta pikalt, siis tuleb seda aega juba varakult planeerima hakata Inimesed on sellel perioodil väga entusiastlikult meelestatud Soola lahustis KUUFAASID NING NENDE MÕJUD INIMESTELE Täiskuu Suurepärane aeg alustada oma elus kõikvõimalike muudatuste tegemist Kui tahad oma elustiili muuta, siis see on parim aeg. Selle ajal otsivad inimesed teistelt rohkem abi ja otsivad erinevaid võimalusi oma teadmiste suurendamiseks. Kuu faasid Pääv 1 katse 2 katse 3 katse Täis Kuu 14 veebruar Poolkuu (viimane 7 veebruar veerand) Poolkuu (esimene 27 veebruar veerand) Kuu loomine 21 veebruar Pildd töö käigus Meie saime teada: 1.Kuidas kasvatada krstalle 2.kuidas lahustada sooleid 3
kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti
Sest parlament koosenes paljudest seadiku rühmadest,mistõttu otsustas otsus keeruliseks valitsuse moodustamise üksmeelele jõudmine,esitatud Vapside poolt. 10)Kes võttis 1933a. Vastu põhiseaduse muudatused? Need võttis vastu Riigikogu.11)Millised muudatused viidi läbi 1933a. Põhiseaduse jõustumist? Konstantin Päts sai Peaministriks.Uue põhiseaduse järgi oleks tulnud uus Riigikogu ja riigivanem valida 100 päeva jooksul pärast põhiseaduse muudatuste jõustumist.12)Kas Eesti teine põhiseadus(1938) sätestas parlamentaalse või presidentaalse valimiskorra? Sätestas parlamentaalse.13) enda arvamus! 14)Millal ja kus algas ``Vaikiv ajastu``? 1934a septembris alanud Riigikogu istungjärgul kritiseeriti riigivanemat ja leiti et kaitseseisukorda ja valimise edasilükkamist polnud tarvis.15) Millised olid ``Vaikiva Ajastu`` tunnused Eestis
Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartur Akadeemiline Gümnaasium, mille ta palus 1631. aastal muuta ülikooliks. Tänu sellele palvele avati 15. oktoobril 1632. aastal Tartu Ülikool. Sellel ajal küll eestlastest üliõpilasi veel polnud aga õppuriteks olid sakslased ja rootslased ja vähemalmääral ka soomlased. See on ka iseenesest mõistetav, sest Eestis ei olnud haridus veel ju laialt levinud, aga see muutus ajajooksul väga palju. Peale kõige nende usuliste muudatuste ning hariduse levikule uuendati ka kohtuvõimu ning haldusjaotust, mis püsisid väga pikka aega. Minu jutupõhjal tundub, et Rootsi ajal toimus ainult head ja kasulikku, aga kunagi ei ole ju head ilma halvata. Näiteks toimus mõisade reduktsioon. See tähendas seda, et riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Samuti suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus, sest koos mõisapõldude
kool saab koostöös koduga teha väga head tööd, mitte sinna, kus neid on rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse. Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut. Soov kiiremate muudatuste järele on haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis
kool saab koostöös koduga teha väga head tööd, mitte sinna, kus neid on rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse. Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut. Soov kiiremate muudatuste järele on haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis
- Ralph Goings: "Blue table Cloth", "McDonald's Pickup", "Flowered Table Top" - Robert Cottingham: "Lynn's portale", "One Way", "American Alphabet" - Chuck Close: "Self-portriat", "Leslie", "Mark" 10. Mida tähendab maakunst ja nimeta kuulsamad tegijad? - Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Tuntuimad esindajad Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. 11. Mida tähendab tegevusmaal? Kes on tuntuim tegevusmaalija
edukust. Meetodid: 1. Avalik konkurss (meedia) 2. Sihtotsing 3. Otsepakkumine 4. Andmebaasiotsing 5. Tööjõurent 6. Professionaalsed värbamisfirmad 7. Soovitajate kasutamine 59. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Kaasav juhtimine on sellise keskkonna loomine, kus LAHENDUSTE LEIDMISEKS tuuakse inimesed kokku ja nad hakkavad koos tegutsema, võttes vastutuse ja pühendudes tööle viivad soovitud ideed ellu. 60. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. Muutus- planeeritud või planeerimatu vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org. vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Org. muutus on seotud 4 teguriga: - inimesed - struktuur
muudetud. Näiteks on äriseadustikku muudetud ligi 100 korda. Teatud üksikküsimustes on esialgselt tehtud valikuid sisuliselt muudetud. Lisaks on kõrvaldatud algsetes tekstides sisaldunud vastuolulisi regulatsioone ja muudetud seaduste teksti õigusselgemaks. Tihti on sellega aga kaasnenud ka oluliselt detailsemad normid võrreldes algse regulatsiooniga. Oluline osa äriseadustiku muudatustest on tulenenud EL ühinguõiguses toimunud muudatuste ülevõtmisest Eesti õigusesse. Üks suuremaid äriseadustiku moderniseerimisi viidi läbi 2006. aastal.83 Siiski on muudatused olnud pigem detailides, seaduse väljatöötamisel tehtud põhimõttelisi valikuid ei ole reeglina muudetud.84 Korduvate ja vahel ka kiirkorras tehtud muudatuste tulemusel on ühinguõigust reguleerivad seadused kaotanud osa oma esialgsest süsteemsusest. Alati ei ole vaadatud tervikpilti, vaid tehtud on üksikuid muudatusi, jättes muudetavate sätetega
1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil
v õ im co-worker K o h v.t u subordinate) v õ im ning klõpsata kastil millega uus osa peaks olema ühenduses. Joonis 14. Skeemi stiili valik 4) Boxes menüüst valige skeemikastikestele sobiv värv ja raamistiil 5) Muudatuste tegemiseks skeemil, mis on sisestatud mõne teise programmi (Word, Excel, Powerpoint) faili, tehke sellel topeltklõps- seejärel avaneb MS Organizational Chart menüü. Muudatuste salvestamiseks valige File menüüst Update. Skeemi edasiseks kasutamiseks on otstarbekas see salvestada ka iseseisva failina (File menüüst Save Copy as) sobivasse kausta (folder). Joonis 15. Skeemi näidis Algusesse
organisatsioonikultuur. Klientidest hoolimise tase töötajatest hoolimise tase Parim kui mõlemad kõrged. Personalijuhtimise valdkonnad: personali planeerimine, töö analüüs, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali koolitus ja arendamine, töötasu ja palgapoliitika, töökohtade hindamine, organisatsiooni arendamine, töösuhted. 6. Personalijuhi võtmerollid Juhtkonna huve esindav äriinimene; muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele; organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele; firma strateegia ja äri planeerija; talentide leidja ja juhtija; personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija; inimeste ja organsatsiooni ettevalmistaja muudatusteks. Lisaks: Töötajate isiklike vajadustega arvestamine ja neile vastutulek. Juhtide abistamine otsuste vastuvõtmisel vastavuses firma personali oskuste ja firma missiooniga. Õigusaktide tundmine
Kuressaare Gümnaasium SISUJUHT Uurimistöö koostamisest 3) Styles menüüst saate valida skeemile sobiva kuju, struktuuri osade lisamiseks tuleb valida vastav osa (manager, assistant, co-worker v. subordinate) ning klõpsata kastil millega uus osa peaks olema ühenduses. Joonis 14. Skeemi stiili valik 4) Boxes menüüst valige skeemikastikestele sobiv värv ja raamistiil 5) Muudatuste tegemiseks skeemil, mis on sisestatud mõne teise programmi (Word, Excel, Powerpoint) faili, tehke sellel topeltklõps- seejärel avaneb MS Organizational Chart menüü. Muudatuste salvestamiseks valige File menüüst Update. Skeemi edasiseks kasu- tamiseks on otstarbekas see salvestada ka iseseisva failina (File menüüst Save Copy as) sobivasse kausta (folder). Poliitiline võim
........................................................................... 34 1.7.4 Jadadiagrammid....................................................................................................... 34 1.7.5 III iteratsiooni registrimudel.................................................................................... 35 1.7.6 Täpsustatud kasutusjuhtude mudel.......................................................................... 35 4. Muudatuste ajalugu............................................................................................................... 36 4 Joonised Joonis 1: Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm......................................................................10 Joonis 2: Üldine äriprotsesside struktuuri diagramm................................................
võitlejad ning naised peavad mehi julgustama ning olema ka ise tugevad. Feminiinsetes riikides (Skandinaavia-Norra, Rootsi, Taani, Soome) on oluline sugude võrdsus, võrdsed võimalused, koostöö, kompromiss, hoolimine. 13 4) Ebamäärasuse vältimine Näitab, millisel määral püütakse hoiduda ebamäärastest olukordadest. Ebakindluse vältimine kõrge (Kreeka, Portugal): umbusk muudatuste suhtes, ranged reeglid paigas, ebakindlus tekitab stressi. Oluline on kindlustunne.Neil on karmid reeglid ja rituaalid (nt religioonis, toitumises). Ebakindluse vältimine madal (Rootsi, Taani, Singapur): Inimpüramiid kindlad reeglid, tegevuste korrapära formaalsete reeglite abil, juhtimine ülalt alla (Venemaa, Prantsusmaa), Õlitatud masinavärk juhtkonna piiratud sekkumine; hästi piiritletud reeglid ja rollid korraldavad org igapäevaelu (Saksamaa, Austria),
4)Õigused 19 april 1940 lõpetati presidendi otsusega riiguvolikogu ja riiginõukogu I koosseisu 6 istungjärk. 16 juuni 1940 esitas NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov NSVL valituse nimel Eesti saadikute Moskvas A.Reile ulitmaatiumi: 1) Eesti peab koheselt moodustama valitsuse kes on võimeline ellu viima pakti. 2)Viivitamatult kindlustada takistamata ja vaba läbipääs Nõukogude sõjavägedele. 1988.a kuni 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. 1988 kevad-suvel esitati NSVL konstitutsiooni muudatuste ja täiendus eelnõu 16 november 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu rea akte millel vastuvõtmise ajal rahva enamuse toetus . Kokkuvõvalt 1) kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitele seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim. 2) NSVL ülemnõukogude Presidendile tehti ettepanek sõlmida liiduleping. 3) deklareeriti, et NSV Liidu seadused kehtivad juhul kui Eesti neid tunnustab. 4) Maa ja tähtsamad maavarad kuulutati Eesti omandiks.
· Energia kallinemine · Klientide harjumus käia ise poes 8 S W Tugevused Nõrkused Kuna me teeme koostööd tunnustatud Rahvastiku ostuvõime kasv suurendab firmaga on meie sisenemine uuele turule võimalusi vajalike muudatuste Võimalused O lihtsam ja see muudab meid tegemiseks. Reklaamiga meelitame usaldusväärsemaks. Tehes arukaid ja kliente, mis tõstab nõudlust ja tänu mõõdukaid kulutusi leidub sellele tõstame oma tuntust turul. finantskapitali vajalike muudatuste jaoks. Ettevõtte logistiline lahendus muudab Suurendades oma tuntust turul,
kaaskirjad (sooviavaldus, motivatsioonikiri) intervjuu koostöö ülesanded, grupitöö individuaalsed tööd testid käitumisülesanded taustauuring 46. Selgitage kaasava juhtimise pohimotet. Kaasav juhtimine lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ja viivad soovitud ideed ellu. 47. Selgitage muudatuste labiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Organisatsiooni ülessulatamine- paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise meetodid: mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine kahe meetodi kombineerimine 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit 3. "Taaskülmutamine"- et ei taastuks endine olukord 48
Neil protsessidel on suur mõju, hoolimata faktist, et organisatsiooni siht on toota kaupu või teenuseid, mitte aga luua areene, kus inimesed võiksid omavahel võidelda. Üks peamisi põhjuseid, miks poliitilised võitlused organisatsiooni ellu ilmuvad, on see, et organisatsioonid koosnevad indiviididest, kel on oma unistused, lootused, vastuolulised huvid ja hirmud. Võimu koolkond rõhutab poliitilise dimensiooni tähtsust organisatsioonides, tõstes esile poliitika tähtsuse strateegiliste muudatuste läbiviimise toetamisel. Tema puudusteks on oht kalduda politikaanlusse ja sageli ka ebaefektiivsus. Kultuuri koolkond (The Cultural School) Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse. Kultuur toodi strateegilise juhtimise vaatevälja seoses Jaapani korporatsioonide edule. Põhiseisukohtadeks saab lugeda: Strateegia kujundamine on sotsiaalse koostoime protsess,
kronoloogiline, keeleline eripära · kogu struktuur (collection arrangement) kogu vormiline ja sisuline ülesehitus kogu arvestus · kogude arvestus kogude suuruse ja koostise statistika Arvestus · Arvestus raamatukogu tegevuse kvantiteeti näitavate andmete (teavikud, lugejad, laenutused) pidev registreerimine, statistilise aruandluse alus. · Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise, rahalise väärtuse, selles tehtud muudatuste kohta. Arvestuse tüübid · Summaarne arvestus annab ülevaate kogust tervikuna, aga ka üksikute parameetrite lõikes. Arvestus 3 osas: saabumine, väljalangemine, liikumine. Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise, rahalise väärtuse ja sells tehtud muudatuste kohta hulgiarvestuses, mille andmed peavad olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. Summaararvestus toimub teavikute saadetiste kaupa summaararvestusraamatus.
Kadrioru Saksa Gümnaasium ARTELLIST AKTSIASELTSINI Ülevaade uurimistööst Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 Minu poolt retsenseeritavaks tööks oli Kadrina Keskkooli 12.a klassi õpilase Riin Olveti töö Artellist Aktsiaseltsini. Töö koostaja uuris Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu. Uurimustöö oli ülesse ehitatud kolmeosaliselt. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustasid ühe suure töö osa. Teise osa moodustas üldosa kus oli kirjeldatud tarbekeemia tootmiskoondise ajalugu, majandust, meediakajastust, juhatuste koosseise ja pilte tootmisest, auhindadest, meedjakajastusest ja hoonetest. Kolmanda töö suure osa moodustas "Floora endised ja praegused töötajad", selles osas oli tegemist intervjuudega mille töö autor viis läbi kõigi kolme tänase Flora tegevjuhiga: E. Kruusma, E. Kautsi ja R. Kull...
tehtud, kuid sealjuures ei arvestata ohtudega ja ei mõelda asju läbi. Siinkohal laskub kivi töödejuhataja või siis firma ülemusele, kes peaks kas ise juures olema ja asjad üle vaatama või töölistele valitsevaid riske tutvustama ja neid varustama vajalike kaitsevahenditega. Tuleks ka sisendada neisse üldist korraarmastust , ettevaatlikkust ning ettenägelikkust. Antud pildil valitseb hetkel olukord, mida ei tohiks sellise töö puhul tekkida, kuid seda kõike annaks väikeste muudatuste abil juba märgatavalt pöörata, kuid selleks tuleb oma tööülesanne hoolikalt läbi mõelda ning rakendada vajalikke abinõusid.
05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTO-ga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused; · järgida teavitamiskohustust, st seadusandluse ja selle muudatuste kohta edastada infot vastavalt WTO lepingutes sätestatule (näiteks kodumaine toetus põllumajanduses, päritolureeglid, tolliväärtuse määramine); · mitte rakendada kvantitatiivseid piiranguid impordile või muid analoogset mõju omavaid mittetariifseid meetmeid (näiteks litsentsid, kvoodid vms), mis ei ole kooskõlas WTO sätetega. Täiendavalt kohustus Eesti ühinema WTO raames sõlmitud kahe mitmepoolse kaubanduslepinguga - Riigihankeleping ja Tsiviilõhusõidukikaubanduse leping.
11.2013 a. Tööandja, AS Merano, registrikood, aadress Mustamäe tee 91, tegevdirektor hr. Madis Mets ja Töötaja, pr. Anne Aabits isikukood 47504154296, elukoht Võidu 13 Rakvere, sõlmisid töölepingu (edasipidi Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. Mõisted 1.1. Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Leping tähendab käesolevat töölepingut koos kõikide lisadega ning kõikide Lepingule tehtavate kirjalike muudatuste ja täiendustega, mis on käesoleva Lepingu lahutamatuteks osadeks. 1.2. Lepingu Pooled on Tööandja ja Töötaja. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Töötaja asub tööle alates 02.12.2013 a. 2.2. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. 2.3. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestuseks on neli (2) kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 02.02.2014 a. 3. Töö sisu 3.1
Töötajaid ei motiveerita. Ebapiisav töötajate koolitamine pärsib kvaliteetsete toodete valmimisi ja suurendab puudulike toodete tootmist. Kvaliteet langeb. Töötajate ettepanekuid ega soove ei arvestata. Töötajatel puuduvad osaliselt töövahendid. Töötajatel ei ole nende kasvule ja kasvu omapärasusele vastavaid töölaudu. ROOSA STSENAARIUM Ettevõte arendab oma töötajaid vastavalt koolitusstrateegiale ning pidevalt analüüsib vajadusi ja on paindlik muudatuste suhtes. Arvestab töötajate huvide ja soovidega. Motiveerib töötajaid osalema ühisüritustel, koolitustel, mis suurendab tööalaseid teadmisi ning meeskonnatööd.. Töötaja tunneb end meeskonnaliikmena ning soovib anda oma panuse ettevõtte arengusse. Töötajatel on tagatud kõik töövahendid ja nende kasutamisvajadus ja -oskused on koolituste käigus omandatud. Ettevõte kompenseerib töötajale osalist sõidukompensatsiooni ja osalist spordikompensatsiooni.
viia oli keeruline. 90ndate algul koos senise suurturu Nõukogude Liidu varisemisega alanud majanduslangus oli Soomele raske ja murrangulisel hetkel majanduspilti elavdavate, sh kapitali liikumist soodustavate seaduste vastuvõtt aitas oluliselt kaasa järgnenud majanduskasvule. (Liigub raha..:2000) Helsingi börsi turukapitalisatsioon on alates 1993. a lõpust suurenenud ligi 15 korda ja börsiindeks on tõusnud ligi 9 korda. Kui Soome poleks läinud muudatuste teele, oleks Nokia maailma mastaabis ilmselt suhteliselt tundmatu firma. (Liigub raha..:2000) Ka on valitsus kaasajal Soome valitsus toonud börsile vaid positiivseid emotsioone. Soome peaminister Matti Vanhanen teatas pühapäeval 12. oktoobril, et Soome annab garantii pankade vahelistele laenudele. Soome börs reageeris finantskriisi leevendamiseks vastuvõetud positiivselt ning OMXH indeks kerkis järgmise päeva hommikul 5,44 protsenti 6115 punktile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
