ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus
õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundrataimed on madalakasvulised ning maadligi kasvavad. Niimoodi hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. Loomastik: Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest,
reastatakse ilmumisaastate kronoloogiat arvestades. 6. Illustratsioonid, tabelid ja joonised Graafilised materjalid peavad olema informatiivse tähendusega. Juhul, kui infot on võimalik edastada sõnades selgemini ja mõistetavamalt, tuleb eelistada teksti. Vt ka E. Uuspõld "Üliõpilastööde vormistamise juhend" Trt 2004 Lisa: tiitellehe näidis TARTU VEERIKU KOOL TÄNAPÄEVA EESTI KEEL Uurimustöö Madis Murakas Juhendaja Virve Vali Tartu 200....
noormehesse mitte noormehe rahasse. Mõtteid teosest ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa Peategelased Andres Paas - Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver
Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära, andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi, kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et
Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused. Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp- villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid. Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas. Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" Juhendaja:Anne Rand ,,Tõde ja Õigus" 1 Andres ja tema naine saabuvad hobustega vargamäel. Kohale jõudes ei meeldinud naisele see koht, see koht oli eelmiste omanike poolt väga halvasti hooltatud ja unaruses, see paistis kohetselt silma. Soose oli kinni jäänud üks lehm, Andres läks aitas ta välja. Andresel oli väga palju lennukaid ideid mida selle kohaga teha.Ideedest ainult ei aidanud, peremees pidi kohe alustama nende realiseerimisega, väga palju asju oli juba alustadud aga pooleli jäänud. Esimeseks asjaks oli rajada kuivendus kraav, et üleliigne vesi krundilt ära juhtida. Ta läks selle ideega naabri juurde, et kokku leppida kust täpselt kraav kulgeb. Naabri mehega sai kokkulepitud, et kraav kulgeb keset naabri maad....
Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. 4.Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on
..7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelistlehte. Õied on ühesugulised, 4...6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Õitseb mais ja juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, vähem ka seemnetega. Tolmeldajateks on putukad, seemneid levitavad linnud. Seemned idanevad hästi, kuid ei pruugi pinnaseni jõuda. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakas maitseb teiste hulgas sookurele ja karule, kelle seedekulgla läbinuna on ka seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda. Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5...25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on algul kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ning muutub pehmeks. Vili valmib juulis-augustis. Saak on aastati väga erinev; viljumine on
,,Tõde ja õigus" Andres ja Pearu Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus" on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud. Tema elumõtteks oligi saada endale kogu Vargamäe ja teha sellest soisest ja märjast maast endale ja oma järglastele vääriline kodu. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!". Andres oli
ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi jääks alati nende suguvõssa. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Pearu Murakas - Pearu oli nagu "mina ja maailm" enad tahtmise saamiseks ei hoidnud teda miskit. Talle meeldis ennast kujutada ägeda mehena ja elas tihtipeale üle oma võimete. Kasutas valet ja pettust. Temas oli ka head poolt, ta oli tõeliselt visa hingega ja raskuste eest peitu ei pugenud. sauna Mari - Mari sai Mäe talu uueks perenaiseks ja kasvatas üles hulga lapsi. Ta oli hoolas ja tark naine. Enne Jussi surma oli ta elurõõmus ja laulis tihti, aga hiljem kurb ja kannatas palju
Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli, saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA: 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30. sajab 100mm suvel. Mullad: nõrgalt arenenud tundra mullad, igikelts, kirsmaa. Taimestik: paju, vaevakask, villpea, murakas, sinikad, kukemari, lumikäokõrv, islandi samblik, drüüas. Loomad: põhjapõder e. poro, polaarrebane, lemming, valge jänku, lumekakk, lumepüü, hahk, lagled, änn, alk, kaljukits, lemm, muskusveis. Inimesed: hõre asustus, põhjapõder, karjandus, kalapüük, veeimetajate püük, nafta, gaas, turism, loodusrahvad. Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
Soovi korral aitavad Fra Mare Thalasso SPA giidid broneerida aja tennise mängimiseks linna tennisehallis ja väliväljakutel. Väljaspool hotelli on võimalik osaleda erinevatel kontsertidel ja kultuuriüritustel Haapsalu linnas ja väljasõitudel Läänemaa erinevatesse paikadesse. Teie koolituse maksumus Fra Mare Thalasso Spa hotellis: Summa kokku koos majutuse, seminari ja toitlustusega: 6180€ Lisateenused kokku grupisoodustusega: 350€ Lugupidamisega Mari Murakas Administraator 01.02.2015 LISA 1 MAJUTUS Nimetus Hind € / öö Kogus Maksumus € Ühenetuba Standard 70€ 60 4200€ 14.02, 15.02, 16.02 Juunior sviit kahele 95€ 60 5700€ 14.02. 15.02, 16.02 LISA 2 KOOLITUS Nimetus Hind € / öö Kogus Maksumus € Seminaripakett 13€ 60 780€
Kärt Poom Personalispetsialist Põhipuhkus 28 põhipuhkus 21 Põhipuhkus 7 Sven Triip Koolitusjuht Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 7 Lissi Murakas Personaliassistent Põhipuhkus 28 Põhipuhkus 21 Põhipuhkus 14 Ruta Hein Tööohutusinsener Põhipuhkus 21+28 Põhipuhkus 35 Põhipuhkus 28
VANA- VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOL Angela Vodolastzenko Lõputöö Kahe käiguline pidulik lõuna aruanne Vana- Vigala 2011 1 SISUKORD 1. MENÜÜ.................................................................................................3 2. MENÜÜ PÕHJENDUS..........................................................................4 3. Kirjastiil Times New Roman......................................................5 4. Pealkirjad joonda vasakule küljele...............................................6 5. Pealkirjad nummerdada (v.a Sisukord)..........................................7 6. Pea meeles, et iga peatükk algab uuelt lehelt (k.a menüü põhjendus).......8 2 1. MENÜÜ ...
kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal, palderjan, nurmenukk, pune VALUVAIGISTI-meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan RAVIMTAIMED: HARILIK PUNE
ümber. Raamatus on toodud välja erinevad taimed ja taime osad (õis, vars, leht, juur). Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole
SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus) rabamurakas (Rubus chamaemorus) PEREKOND: maarjalepp (Agrimonia) harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) PEREKOND: pihlakas (Sorbus) harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) PEREKOND:lutsern (Medicago) sirplutsern (Medicago falcata) harilik lutsern (Medicago sativa) PEREKOND: mesikas (Melilotus) valge mesikas (Melilotus albus) PEREKOND: koldrohi (Anthyllis)
Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Ruth Murakas Uurimis- ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüs Juhendaja: Ülle Ernits Tallinn 2018 Artikli analüüsimise skeem Uurimis ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüsi eesmärgiks on analüüsida ühte rahvusvahelises õendusteaduse ajakirjas avaldatud artiklit või uurimistöö raportit, mis ei tohi olla vanem kui kolm aastat.
õnnelikuks (Krõõt sureb, Mari kannatab, Andres aga vaikib, muutub karmiks, kinniseks ja raskemeelseks peremeheks, kes ei salli naeru ega kergemeelsust, kes nuhtleb naist ja kelle eest hoiavad kõrvale lapse). Pearu kõrval unustab ta peagi tõe, ajades taga vaid oma õigust, oma kasu, nii et põhiküsimuseks saab see, kas peale jääb Andres või Pearu, mitte see, mis on tõde või õigus. Piiblistki ei otsi Andres mitte lohutust, vaid õigustust oma tegudele. Pearu Murakas – psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Tema loomuse ulatus on väga lai. Teda valdab pinnatuse tunne, kaduvikuhirm, seetõttu võtab ta elu nagu mängu, millel polegi mingit väärtust peale mängimise enese – võrdleb Vargamäed kaardilauaga. Mõneti mängib Pearu Andrese kõrval triksteri rolli (on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomisest)
Vargamäe naistel ei olnud kummalgil kerge, isegi Pearu naine, Lambasihver, kannatas Pearu tegude pärast, kuna Pearu peksis, karjus tema peale, tegi oma vägitegusid kodus ja üleüldse pummeldas pärast kõrtsist tulekut kodus. Samuti kannatas Andres Vargamäele tulles, kuna ta sai aimu, et ta oli teinud lepingu elu ja surma peale. Nähes et tööd on sellest talus surmani, mõistis ta milliseks kujuneb tema elu selles talus. Lisa kannatusi tekitas Eesperele nende naabrimees Pearu Murakas, kes tahtis olla alati parem oma naabritest, napsates siis Andrese ideed ja need esimestena täide viimast, kuid Andres ei lasknud ennast sellest häirida, kuna talus oli suuremaidki probleeme. Suuri hingelisi kannatusi tõi Krõõdale tema laste sünd, tüdrukute sünd, kuna talusse oli vaja töölisi ja abimehi, ennekõike oli vaja ju talule pärijaid , kuna tüdrukud lähevad niikuinii kodust ära mehele, kuid kes siis Vargamäe eest hakkaks hoolitsema
SISU · rumalus haritus K. Ristikivi "Rohtaed" - Juulius Kilimit J. Kross "Wikmani poisid" Tammsaare "Tõde ja õigus"- eelkõige II osa Indrek, aga ka Hundipalu Tiit ja külarahvas A. Kivirähk "Rehepapp"- rehepapp ja sulane Jaan rehepapp ja külarahvas A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes)
Esimeses, Mäe talus sureb perenaine. Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. 3 Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada
luiged ja teised. lepp, Puhmastest: vaevakask. tööstusasulate Marjadest: mustikas, pohl, rajamine paneb murakas, sinikas. Laiadel ohtu looduse. aladel sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail.
servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL · ühe- või kahekojalised liigniiskete alade ja soode samblad Sphagnum L. · elusa varreosa pikkus on 2...50 cm · värvus säravrohelisest tumepunaseni, enamasti kumab läbi valkjas toon · kasvavad hõre- kuni tihemurusalt · teatud liikide abil saab anda hinnangut kasvukoha pinnase kvaliteedile MURAKAS Rubus L. · roosõieliste sugukonda kuuluv · 10-20 cm · õied on valged ja ühekaupa varre otsas · mesikollase värvusega, mee maitsega · õitseb mai lõpus juuni alguses · vili valmib juuli keskel ÜMARLEHELINE HUULHEIN Drosera rotundifolia · putukapüüdja · kuulub sugukonda huulheinalised, perekonda huulhein · mitmeaastane ühekojaline rohttaim juurmise lehekodariku ja kuni 10 (15) cm kõrguse õisikuvarvaga
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus
Otsest vastunäidustust kellelegi pole. Otepää linn on meist 10km kaugusel ja ka seal on puudus näo- ja kehahoolitsusest. Minu andmetel pakutakse seda Pühajärve Spas, kuid sealne hinnakiri on turistidele vastavalt tehtud, seega tavainimesele liialt kallis. On veel Ele ilusalong, kus ka näohooldust pakutakse, kuid maniküür, pediküür on eraldi. Enamasti tahab inimene ka pediküüri ja maniküüri lisaks saada. See oleks minu eelis. Otepääl on minu vastu huvi tundnud hotell Murakas, kuhu saan ka oma teeneid pakkuda. Nende kahe koha vahel on Cantervilla loss, kus ka iluteenused täitsa puuduvad. Praktika ajal said inimesed minu juures protseduuridel käia ja avaldasid soovi siin kandis selliste teenuste ostmisele. Mitmed kliendid olidki Otepäält, kes väga soovisid hoopis minu juurde käia. Ka meil, maapiirkonnas on maksejõulised ja iluteenuseid tarbivad inimesed, kes sellest puudust tunnevad. Ümberkaudsetele inimestele on meie Roosisalong kõige lähem ja
Andres mõtlev uuesti noore Andrese sõnade üle (öösel) ning uuesti magama minnes näeb, et ka Mari on nutnud. Andres Paas-töötegemisvõimeline, kiire sammuga, ostis Väljamäe (metsakandi), suur kavatseja ja plaanitseja, tugev, Pearust sitkem, umbes 30a, eespere peremees; 20a hiljem(444) Krõõt - soov hullata, laulda, umbes 20a, ilus hele hääl 3 Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda
Kõrvenõges nõges nõgeselised roosilaadsed Harilik mustikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Kanarbik kanarbik kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik jõhvikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Põhja-kukemari kukemari kanarbikulised kanarbikulaadsed Hanevits hanevits kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik vaarikas murakas roosiõielised roosilaadsed Koer-kibuvits kibuvits roosiõielised roosilaadsed Harilik kukerpuu kukerpuu kukerpuulised tulikalaadsed Punane leeder leeder kuslapuulised uniohakalaadsed Harilik lodjapuu lodjapuu muskuslillelised uniohakalaadsed Harilik kikkapuu kikkapuu kikkapuulised kikkapuulaadsed Harilik pärn pärn pärnalised kassinaerilaadsed
Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb Andrese Vargamäelt välja nagu eelmise peremehegi. Andres kuuleb jutte naabrimehe kiuslikkuse kohta, kuid esialgu ei usu neid. Andrese esimeseks plaaniks Vargamäel on kaevata kraav oma maadelt joke, et maid kuivendada ja viljakamaks muuta. Kuid kraavi jõuaks jõkke läbi Pearu maa, kuid kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. Sellest tekibki naabrite esimene tüli. Pearu nõustub asjaga ainult siis, kui kraav
Tallinna Rahumäe Põhikool Kuninganna Victoria Referaat Koostaja: Karmen Kõiv Klass: 5.C Juhendaja: Merili Murakas Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Kuninganna Victoria................................................................................................... 4 1.1 Victoria üldiselt..................................................................................................... 4 1.2 Victoria lapsepõlv.......................................................
terase ja rauaga. Kui reisiplaanide tegemiseks läheb, et kodumaja ja -aia kujundamisel inspiratsiooni ammutada, tasuks sihiks võtta Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Süüria, Korea, Uruguay, lähematest riikidest trollide kodupaik Norra. Ambur ei põlga ära vana head nelki Aastaid põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda
AUTOR - On kirja sisu eest otseselt vastutav organisatsioon või isik. Elemendi eesmärgiks on kirja saatja kindlakstegemine ja on kohustuslik. · Organisatsioon AS PÄIKE · Organisatsiooni allüksus AS Kuu Personali osakond · Ametiisik Notar Kaie Õigus · Füüsiline isik Maie Murakas Autor esitatakse nimetavas käändes. Organisatsiooni ja tema allüksuse nimetused esitatakse asutamisdokumentides märgitud kujul. Allüksuse nimetus märgitakse alati koos organisatsiooni nimega. Isiku ees- ja perekonnanimi peavad vastama isikutunnistuses märgitud nimele. Asukoht: kirjapeaväljal. LOGO/VAPP - Logo on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. Asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana
rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel
kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres
Kõik koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. vahe ees 30p Tartus, „…“ ………………. 2017. a Mart Murakas vahe ees 54p Kaitsmisele lubatud: „…“ ………………. 2017. a Juhendaja Peeter Puravik
Tuhkpuu Cotoneaster kõrgusega põõsad või väikesed puud. Võrsed peened, ruljad. Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened, Ebaküdoonia Chaenomeles enamasti lühikeste asteldega. Heitlehised, harva igihaljad, püstised või Vaarikas, murakas Rubus roomavad põõsad. Võrsetel sageli väikesed ogad. Suvehaljad, harvem igihaljad ogaliste võrsete ja okstega põõsad, harvem vääntaimed. Kibuvits Rosa Võrsetel sirged või alla poole kõverdunud ogad.
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki...
Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus) - Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna) - Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid) Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306) Somaatiline sõnavara: - Jalg, käsi, veri, hing (kehaosad) - Ilm, jää, maa, talv, öö (loodus) - Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom) - Kask, pohl, tüvi, pihlakas (taimed)
Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese tüli algeks sai kraav, mille Andres lasi Sauna Madisel Oru krundile kaevata, makstes ühe poole ise ning teise poole Pearu.
RIIGID on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. Taimed Loomad Seened Bakterid Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND Katteseemnetaimed Paljasseemnetaimed Sõnajalgtaimed Sammaltaimed SUGUKOND Roosõielised Liblikõielised Ristõielised Kanarbikulised KLASS 2- idulehelised 1-idulehelised PEREKOND Toomingas Õunapuu Pirnipuu Murakas Loomariik HÕIMKOND Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomariik HÕIMKOND: keelikloomad KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb ...
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik,
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmista...
Turba tüsedus üle 30 cm ja võib ulatuda kuni mitme meetrini. Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Toitumine vaid sademeteveest ja sademetest moodustunud põhjavesi võib ulatuda maapinnale. Kuna turvas on toitainetevaene ja halvasti lagunenud, ei paranda kuivendamine ilma väetamiseta tüseda turbaga rabamuldade puhul oluliselt puude kasvu. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 9.10 K õ d u s o o m e t s a d Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui
(5) Ida- ja Lääne-Sahhalini ahelikku ning lõunaosa mäeahelikke katavad okasmetsad, kivikasehõrendikud ja kääbusseedermännitihnikud. Soojema kliimaga (aug-i keskmine temperatuur 18°C) edelaosas on liigirikkad segametsad, nõlvul bambusepadrikud, orgudes lopsakas kõrgrohustu. Mäestikevahelisel Tõmi-Poronai madalikul laiuvad niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. (7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni.
Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
