maal puuduvad keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused. Osoonkiht takistab UV kiirguse jõudmist Maale (UV kiirgus oli oluliseks energiaallikaks). Hapnik aga “põletaks” tekkinud lihtsad orgaanilised ühendid. Ja teiseks takistuseks on Maal elavad organismid, kes kasutaksid toiduks ära nii orgaanilised ained kui ka algelised organismid 10. Selgita pildi näitel keemilist evolutsiooni 1) bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2) bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3) polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 12. Kiiremini evolutsioneerub: see, mille liikmed paljunevad suguliselt Põhjendus: evolutsiooni aluseks on geneetilised muutused 13. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõtteks uute liikide tekkele, nimetatakse mikro -evolutsiooniks. 14
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi
SPORDIBIOKEEMIA EKSAMI PROGRAMM 2010 (Kontrolltöö I: punktid 1, 2, 3, 4, 5; kontrolltöö II: punktid 6, 7, 8, 9, 10; kontrolltöö III: punktid 11, 12) 1. Inimese organismi keemiline koostis. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel:
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõi...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
Orgaanilised ained Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad org. elutegevuse tulemusena Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad org. ainevahetust ja elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid.
Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, ami...
Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid keedetakse ja
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
ei lahustunud täielikult. Järelikult toimus valgu pöördumatu denaturatsioon. Põhjuseks võis olla see, et lisasin atsetooni liiga kiiresti ning tekkisid liiga kõrged lokaalsed kontsentratsioonid, mis põhjustasid valgu pöördumatu denaturatsiooni ning sade ei lahustunud enam täielikult. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud täidavad organismides olulist energeetilist funktsiooni, kuuluvad nukleiinhapete koostisse ning on oligo- ja polüsahhariidide "ehituskivideks". Monosahhariidid erinevad üksteisest stereostruktuurilt ja seetõttu on neil erinevad omadused. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid, polühüdroksüketoonid, tsüklilised poolatsetaadid või poolketaalid. Kõik monoosid omavad redutseerimisvõimet.
suures koguses ning tekitati solvenid lokaalne kõrge konsentratsioon, mis põhjustabki pöördumatut denaturatsiooni). Järelikult orgaanilised lahustid põhjustavad valkude pöörduvat dentaruratsiooni, kui ei tekitata orgaanilise lahusti liiga kõrget lokaalset konsentratsiooni. Süsivesikute reaktsioonid Organismis energeetiliste ja ehituslike ülesannetega samuti on nad ka energeetilised varuained. Struktuuri järgi jaotatakse süsivesikud mono-,oligo-ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, ühesuguste koostiste ,kuid erinevate struktuuridega ühendid (looduses enim levinud). Oligosahhariidide molekulid monosahhariidide jääkidest. Polüsahhariidi moodustab suur arv ühinenud lihtsuhkruid. Molischi test Süsivesikute olemasolul tekib nende segus alfa-naftooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust
· Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse kolme gruppi: 1) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos (nukleiinhapete koostis, riboos RNA ja desoksüriboos DNA). Kuuesüsinikuliseist on olulised glükoos(viinamarjasuhkur) ja fruktoos(puuviljasuhkur). 2) oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on tekkinud kahe-
ja soojendan katseklaase vesivannil. Punane sade tekib katseklaasis, millele lisasin soolhapet, sest HCl-i toimel sai sahharoosist invertsuhkur. Benedict'i reaktiiv tõestas, et selles lahuses on taandavad suhkrud. Teises katseklaasis ei ilmunud sadet, sest seal oli sahharoos, mis on mittetaandav suhkur ja ei anna reaktsiooni Benedict'i reagendiga. Barfoed' reaktsioon Sellega eristatakse taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga tekib punane Cu2O sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi, ühte lisan 1 ml monosahhariidi lahust (fruktoos) ja teise 1 ml taandava oligosahhariidi lahust (maltoos). Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segan ja panen kuumale vesivannile maksimaalselt viieks minutiks. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekis sade kahe minuti jooksul, maltoosi sademe tekkimist ma ära ei oodanud, kuid ka sinna
Vesi lahustab teisi aineid Vesi on fotosünteesi lähteaine Vesi transpordib aineid Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Vesi reguleerib soojust 9. Mis on süsivesikud, millest nad koosnevad ? - Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. 10. Mõisted: monosahhariidid, polüsahhariidid, oligosahhariidid, fruktoos, glükoos, laktoos, tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Monosahhariidid- Lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit Polüsahhariidid- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhrkust Oligosahhariidid- koosnevad 2-10 süsinikuaatomist , lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti ja
I- kilpnäärmehormoonide sünteesiks Cl- OH Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis 2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes Oligosahhariidid e madalamolekulaarsed org. Laktoos, sahharoos, maltoos. Ül. Energeetiline, kaitse. Leidumine piimas, roo-ja peedisuhkrus, idanevates seemnetes Polüsahhariidid e kõrgmolekulaarsed org. Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid
BIOLOOGIA Glükoos ehk viinamarjasuhkur (esmane energiaallikas) Monosahhariidid, mis kuuluvad disahhariidide ja laktoosi koostisesse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa-glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi kooseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem - C6H12O6. Sahhariidid ehk glütsiidid Traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid on
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
õõneselundeid mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest - kuulub antikehade koostisesse -on seotud vere hüübimisega *Reguleeriv funktsioon kiudained osalevad seedetrakti peristaltikas, kuna ärritavad mao ja soolestiku limaskesta *Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide spetsiifilisuse tagamises *Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline; Piima laktoos Valik normaalseks toitumiseks Klassifikatsioon 1. Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) glükoos, reguleerib vere osmootset rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos), imendub soolestikust aeglaselt magusaine diabeedi korral, ei tõsta veresuhkru taset, magusaim süsivesik; Galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist; Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) laguneb glükoosiks ja fruktoosiks; Laktoos (piimasuhkur); Maltoos(linnasesuhkur) 3
Valem C3(CH2)16COONa 2. Mõiste sahhariidid ehk süsivesikud. Valem. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Kogu eluslooduses esinevast süsinikust on 70% süsivesikute koostises. Nt tärklis, suhkur, tselluloos. Sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüdrühme või ketorühma. Valem - CnH2mOm 3. Sahhariidide klassifikatsioon SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD MONOSAHHARIIDID ehk monoosid POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid Aldoosid Ketoosid Oligosahhariid Kõrgmolekulaarsed polüsah. id Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis, tselluloos 4. Kus kasutatakse glükoosi? Selgita. Kondiitritööstuses sahharoosi asemel, sest pole nii magus kui tavaline suhkur. Meditsiinis rasketele haigetele energiarikka toitainena ja närvisüsteemi talitluse stimuleerimiseks.
Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 1g 38,9 kJso 9,3 kcal. SAHHARIIDID e. süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos OLIGOSAHHARIIDIDKoosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos. POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUDMonosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen. tähtsus
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded gl...
evolutsioonitõendiks?Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel. 12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid: 1 bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2 bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3 polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Arvatavad tingimused: *sagedased vulkaanipursked *Maal puudus mullakiht * Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega *atmosfääris puudus vaba hapnik *puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Oparini hüpotees: elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab ...
sahharoos fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll ga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Hüdrolüüsi protsessi nim inversiooniks , glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nim invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see
· Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim; erinev paaritumis käitumine: nt. lehelind) Ristumis barjäär nii suur muutus, et nad ei saa enam omavahel ristuda. PILET 2 1.Sahhariidide ehitus ja ülesanded. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Need jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks. 1. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on 3- 6. Nt. riboos, glükoos, fruktoos. 2.Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos glükoos + fruktoos Maltoos 2 glükoosijääki Laktoos glükoos + galaktoos 3.Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Ülesanded: · energia saamiseks
Sade tekkis ainult happega katseklaasi, kuna sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi ja sellepärast tekkis happega katseklaasi punakas sade. Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon vaskatsetaadi lahusega äädikhappes ( Barfoed' reaktiiv) võimaldab eristada mono- ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Kahte katseklaasi pipteeriti ühte 1 ml fruktoosi ja teise 1ml laktoosi. Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. Selivanoff'i reaktsioon
mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja II lahust soojendasin mõlemat katseklaasi. Tulemus: Peale kümne minutilist soojendamist tekkis sahharoos + HCl katseklaasis tumepunane sade, teine lahus jäi erksiniseks. Järeldus: Hape kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, tema produktid reageerisid vask(II)- tartraatkompleksiga. 5. Barfoed´ reaktsioon Reaktsiooni kasutatakse taandavate mono- ja disahhariidide eristamiseks, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Töö käik: pipeteerisin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi (monosahhariid) lahust, teise 1 ml maltoosi (taandavad disahhariid) lahust lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed´ reaktiivi Cu(CH3COO)2 kuumutasin keeval vesivannil 10 minutit. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis üsna kiiresti põhja erkpunane tugev sade, Mis ühend? (vaskoksiid) maltoosis mitte. Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornaziks.
Sade tekkis ainult happega katseklaasi, kuna sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi ja sellepärast tekkis happega katseklaasi punakas sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon vaskatsetaadi lahusega äädikhappes ( Barfoed' reaktiiv) võimaldab eristada mono- ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Kahte katseklaasi pipteeriti ühte 1 ml fruktoosi ja teise 1ml glükoosi. Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon
keskkonnaga. · Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. Orgaanilised ained 1.Süsivesikud ehk sahhariidid. - Sisaldavad alati süsinikke ( C ). - Tekivad organismides. - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. * on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. 1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur... - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist.
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
Organismide koostis 1. Peamised keemilised elemendid ja nende tähtsus O kõigis bimolekulides, kindlustab hingamise H biomolekulides, määrab pH, osaleb vesiniksidemete moodustamisel C tähtsaim element organismides, biomolekulides, CO2s, oluline taimedele, hingamise ja käärimise jääksaadus Ca luudes, hammastes, osaleb vere hüübimises, kindlustab lihaste töö Mg taimel klorofülli koostises, loomal seotud DNA/RNAga, kuulub luude koostisesse, osaleb lihastöös I kilpnäärmehormooni türoksiini süntees, mõjutab väikelaste kasvu, ainevahetust, vaimset arengut Fe vere punaliblede hemoglobiinis osaleb hapniku transpordis K ja Na osalevad närviimpulsside moodustamises ja edastamises, on veres, raku tsütoplasmas, osalevad ainete transpordis, raku veevahetus P rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, makroenergiliste ühendite koostises 2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesand...
Rakus: · Hea lahusti- Hüdroofilised ained- lahustuvad vees( glükoos, keedusool); Hüdrofoobsed ained-ei lahustu vees(rasvad, õlid) · Osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides · Tagab raku siserõhu olemasolu ehk turgori (nt kui taimed ei saa vett, siis nad närtsivad, inimestel tekivad kortsud) 3 Orgaaniline aine ehk biomolekulid( iseloomulikud elus organismidele) Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud- väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised · Pentoos- sahhariid, kus on 5 süsinikku: Riboos- nukleiinhapete koostises, RNA- geeni lõik, mis raeliseeribpärilikkuse ainet Desoksüriboos- nukleiinhapete koostises, DNA- pärilikkuse aine talletaja · Heksoos- sahhariidid, kus on 6 süsinikku : Glükoos- taimedes tekib see fotosünteesi käigus, see talletatakse tärklisena.
Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin Fruktoos puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades Glükoos viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees Maltoos linnasesuhkur Sahharoos peedisuhkur Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas
Järeldus: HCl lisamisel ja kuumutamisel toimus sahharoosi hüdrolüüs ja moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask, mis andis punast sademe. (vask taandus vaskoksiidiks) 1.2.5 Barfoed reaktsioon Suhkrute reaktsioon vaskatsetaadi lahusega äädikhappes ( Barfoed reaktiiv) võimaldab eristada mono- ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml monosahhariidi lahust (fruktoos), teise taandava oligosahhariidi (maltoos). Mõlemasse lisame 3ml Barfoed reaktiivi, segame ja hoiame kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga maltoosi lahuses ei ole. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid, mis taandavad vaske nõrgas happelises keskkonnas. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon
Sademe tekkimisel lahjendan katseklaasi sisu veega. Järeldus Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, mis näitab, et valk denatureerus. Vee lisamisel sade lahustus, mis tähendab, et tegemist oli pöörduva denaturatsiooniga (toimus renaturatsioon). 1.2.Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud koosnevad süsinikest, vesinikest ja hapnikutest. Struktuuriliselt jaotatakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist, aga polüsahhariidid on sajad või tuhanded lihtsuhkru molekuliahelad. Vastavat poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või puudumise järgi jaotatakse oligosahhariide redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Oligo- ja polüsahhariidi monomeerid on seotud O-glükosiidsidemega.
Seejärel lahjendada katseklaasi sisu veega. Tulemus: Orgaanilise solvendi lisades tekkis sade, kuid veega lahjendades see ei lahustunud. Toimus pöördumatu denaturatsioon. See võis olla tingitud orgaanilise solvendi lisamises liiga suures koguses. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele, et monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse, on nad ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidide molekulid erinevad stereostruktuurilt ja seetõttu võivad nende omadused oluliselt erineda. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist(sahharoos,
sade ei tekkinud. See tähendab, et pH väärtus tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerinud valk lahusest välja ei sadestuda. Teises katseklaasis, kus oli munavalk, tekkis valge sade. See tähendab, et valk denatureeris. 1.2. SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse nad: Monosahhariidid ehk monoosid (nimetatakse ka lihtsuhkruteks) nad täidavad organismides energeetilist rolli ja kuuluvad koeensüümide ning nukleiinapete koostisse. Lisaks sellele on nad oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid, poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet.
c. vesi transpordib aineid (hapnik, toitained) d. vesi tagab raku siserõhu e. vesi reguleerib soojust (palavik, jahutab) f. vesi on vajalik organismide paljunemiseks g. vesi on fotosünteesi lähteaine 9. Mis on süsivesikud, millest nad koosnevad ? Süsivesikud ehk sahhariidid on süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. 10. Mõisted a. monosahhariidid - lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit. b. polüsahhariidid - süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. c. oligosahhariidid - ehk disahhariidid - on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (210) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid. d. fruktoos ehk puuviljasuhkur - paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. e
võimalikkust Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused: Puudus vaba hapnik ja osadeks lähteaineteks olid: vesinik, lämmastik, vesiniktsüaniidhape, metaan, väävelhape, ammoniaak... Osooni kihi puudumine. UV kiirgus pääses maale. Päike energiaallikana. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni etapid: Bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmasikalused, monosahhariidid, nukleotiidid). Bioloogiliste polümeeride teke (polünukleotiidid, polüpeptiidid...) Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Eksperimendid, mis tõestavad biomolekulide abiootilise tekke võimalikkust: Inspireerituna Oparini ideedest korraldas ameeriklane Stanly Miller 1953. a. katse aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta
b) Lahusti c) Tekstiilitööstuses kangaste värvimisel d) konserveerimisel 33. Estrite füüsikalised omadused. · Meeldiva lõhnaga · Narkootilise toimega · Vedelad või tahked · Veest kergemad 34. Rasvade leidumine. Rasvu leidub peaaegu kõikides taim- ja loomaorganismides. Kindlaks saab teha filtripaberiga. Juur ja puuviljades on ~1%. Pähklites, lihas, vorstis ~50%. 35. Sahhariidid. Sahhariidid monosahhariidid polüsahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass ja inimesele elutähtsad. Glükoos Tärklis Sahharoos Tselluloos Fruktoos 36. Nukleofiilne asendusreaktsioon, nukleofiilid ja elektrofiilid. 37. Rasvad. Rasvhapete ja glütserooli estrid. Puhtad on värvusetu, lõhnata ja maitseta. Vees ei lahustu, lahustuvad benseenis, eetrites, alkoholis
evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa iseärasused. Selles pidi puuduma vaba hapnik, osoonikiht puudus, ürgookean. Atmosfäri läbid ultraviolettkiirgus, radioaktiivsus. Atmosfäär koosnes gaasidest nagu vesinik, lämmastik, ammoniaak, vesiniktsüaniid, metaan, süsinikoksiidid, vesiniksulfiidid ja veeaur. Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste: bioloogiliste monomeeride teke(aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste: polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele. Milleri katse- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. Katsesüsteemis kuumutatud vesi ja gaasisegu vesinik, metaal ja ammoniaak ning veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi-välke. Saagiseks oli 4 erinevat aminohapet
Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. MONOSAHHARIIDID Riboos RNA koostises Desoksüriboos DNA koostises Glükoos C6H12O6 (energiaallikana) 2. OLIGOSAHHARIIDID ( 2-3 monosahariidi on liitunud) Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes. SAHHARIIDIDE ÜLESANDED
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
hormoone, veredepoo ja veedepoo, energia allikas, laguproduktide ekskretsioon) Kui palju toodetakse ööpäevas sappi? 8001200ml 21. Sapipõis lad. k. Bile maht 4060ml Milles seisneb sapipõie funktsioon? Hoiustada sapivedelikku Milliste toitainete seedimisel osaleb sapp? Lipiidid 22. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud toitained Valgud aminohapped Rasvad lipiidid Süsivesikud monosahhariidid Vee ioonidena Vitamiinid vitamiinidega Mineraalained ioonidena 23. Nimetage, millised toitained imenduvad peensoolest Kõik toitained imenduvad peensoolest. 3 24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1. umbsool7cm, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 7cm 2
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
