Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides
elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud:
  • Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel)
  • Mikroelemendid -Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le)
  • Ioonid -Na,Ca,K,Mg,Cl

Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1) monosahhariidid -lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost -s.
Lisaks glükoos(C6H12O6- viinamarjasuhkur ,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga), fruktoos (e puuviljasuhkur,leidub puuviljades, mahlas ,mees). 2) Oligosahhariidid -e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos (tav lauasuh,leid suhkruroos ,suhkrupeedis), maltoos (linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos ( piimasuhkur ,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugulates ), tselluloos (glüksoosijääkidest,leid taimerakkude kestades ),kitiin(glükoosijääkidest,leid seente rakukestas),glükogeen(glükoosijääkidest,insuliini toimel muutub peale seedimist maksas glükogeeniks).ÜLESANDED:Energeetiline(kõige kiiremini kasutatav energiavaru),struktuurne(taimerakkude kestades olevad süsivesikud), varuaine (taimedes tärklis, loomades ja seentes glükogeen),transport(taimedes sahharoosi baasil,loomades glükoos), kaitse(nt glükoproteiinsed antikehad ).
Lipiidid -organismide energiaallikaks; ei lahustu vees ,jagunevad: lihtlipiidis, liitlipiidid , tsüklilised ehk steroidid .ÜLESANDED: energeetiline(annavad KÕIGE rohkem energiat), ehituslik(biomembr koostises),varuaineks,kaitse(kaitseb siseelundeid ja nahka),lahusti(rasvlahustuvatele vitamiinidele K A,D,E). Kui toit sis palju rasva ja suhkrut , tekib palju kolesterooli org-i,mis võivad koguneda arteriseintele ja põhj trombe.Ent on vajalik et veresooned ei muutuks hapraks.
Valgud -tekivad peptiidsideme abil, mis ühendab ühe aminhohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma abil. JOONIS
Valgud jagunevad: lihtvalgud (ainult aminohapete jäägid, nt munavalge),liitvalgud(valguline osa ja mittevalguline osa,nt valk+nuleiinhape=nukleoproteiin).Valkude struktuurid :
Esimest järku struktuurid hoiavad peptiidsidemeid,Teist järku strukt on keerdumine(stabiliseerivateks sidemeteks molekulisisesed H-sidemed,leidub juustest,küüntes),Kolmandat järku strukt on gloobul, Neljandat järku strukt tekib polüpeptiidi ühinemisel.
Valkude muutumine: denaturatsioon ,renaturatsioon,hüdrolüüs.
Valkude ÜLESANDED:ensümaatiline ül(valk lagundab tärklist), kaitseül, struktuurne ül(rakumemr ehitus), transport,regulatoorne,
liikumine,retseptorne.
Nukleiinhapped - n happer jagunevad RNA ja DNA, kõik nuklh koosnevad nukleotiididest. Nukleotiidid moodust pikki ahelaid. Joonis:
DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin , T-tümiin, C-tsütosiin,G- guaniin
Koplementaarsus printsiip:) ÜLESANDED:kromosoomide põhiline koostisosa (DNA ongi kromosoom),päriliku info säilitamineja selle täpne ülekanne tütarrrakkudesse
RNA ül on DNA informatsiooni kopeerimine ja realiseerimine .
3 erivormi:mRNA-info RNA,tRNA-transport RNA,rRNA-ribosoomi RNA.
Bioaktiivsed ained organismis
bioakt ained-ensüümid,hormoonid, vitamiinid .
1)ensüümid: biokatalüsaatorid,kiirendavad või pidurdavad keem reaktsioone. koosnevad:aktiivtsenter,üldvalguline osa. ensüüme on vaja: aktiivsus, spetsiifilised ,süntees allub geneetilisele kontrollile ,aktiivsus reguleeritav,toime kordineeritud.
2)vitamiinid:bioakt org ained mida inimene saab enamasti toiduga.
Jaot:veeslahust(C.H,B),rasvlahustuvateks(K,A,D,E).kokku umb 20.
Ülesanded:ensüümide akt,ainevahetuse mõjut,antoksüdandid. Tähtsus:ainevahetushäireid tekitavad üle- kui ka alatarbimine.
3)Hormoonid:bioakt ained,mis sünt sisesekretsiooninärmetes.
Jaotus:steroidhormoonid,valkhormoonid.Omadused:üliaktiivsed, lühike eluiga,septsiif toimega,toime läbi ensüümide.
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis #1 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor xtrinzux Õppematerjali autor
Keemilised elemendid organismis, Lipiidid,süsivesikud, valgud, DNA, RNA

Sarnased õppematerjalid

Eksamiks õppimise konspekt
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

Biokeemia
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

Biokeemia
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest:  valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;  see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.

Bioloogia
Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemi a

4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku: - O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%);K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor: I O-47%; II Si- 28%; III Al - 7,9% Inimese keha: I H-63; IIO O - 25,5%; III C - 9,5% 3. H,O, C, N kui peamised keemilsed elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik - osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik - Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija . Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni - aluselisuse/happelisuse Lämmastik - kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse.

Spordibiokeemia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis

Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid

Bioloogia
Biokeemia kordamine
29
doc

Biokeemia kordamine

1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. ­ mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad

Biokeemia
-Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester
42
docx

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

ORGANISMI tase – need koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia) – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR) Suhkrute lühiiseloomustus. SUHKRUD ehk SAHHARIIDID (sugars/ saccharides) – LIHT ja LIITSUHKRUD - Peamine toitaine/energia(varu)aine Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on:  5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse.  6-süsinikuga e heksoosid

Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia vastused
27
docx

Geenitehnoloogia vastused

Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid)

Geenitehnoloogia




Kommentaarid (1)

Eglep profiilipilt
Eglep: Üsnagi korralik, oli abiks :)
22:56 11-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun