Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Tähtsamad Kodanikud ja Poliitikud ja Ametnikud osapooled poliitikud ametnikud, ühiskondlikud huvigrupid Avalik halduse funktsioonid: Põhifunktsioonid Üldfunktsioonid Prognoosimine ja planeerimine Elluviimine Kontroll Erifunktsioonid Abistavad funktsioonid II teema: Riik Riik on legitiimne füüsilise jõu kasutamise monopol antud territooriumil. Suveräänsus on riigivõimust kõrgema või seda piirava võimu eitamine. Suveräänne võim on sõltumatu ja kõrgeim võim antud territooriumil. Territoorium on maa-ala, millel toimub riigivõim ning mis on suletud igasugusele muule võimukasutusele ilma riigivõimu selge loata Rahvas on riiki moodustavate inimeste kogum.
28.Mis oli Inglismaa peamine eesmärk? Tõusta maailmavõimuks 29.Mis oli Jaapani eesmärgiks? Saksamaa kolooniamaade üle võtmine Aasias 30.Mis meeleolusid kajastas Norman Angelli raamat „Suur illusioon“? sõda ei too kasu, rahvas ei… 31.Saksa kindral von Bernhard väitis aga, et sõda on…. Mis? Bioloogiline vajadus 32.Mida tähendab, et maailm hakkas globaliseeruma? üleilmastuma 33.Milline oli kõige mahajäänuma ühikonnakorraldusega suurriik? Venemaa 34.Mis on monopol? Kaubaartikli ainumüügi- või tootmisõigus 35.(Mis on Moulin Rouge?) Kabaree 36.(Millist sellest ajast rääkivat inglise seriaali näitab praegu ETV?)
a) Õige b) Vale 9. Monopolistliku konkurentsi korral on tänu toodete mitmekesisusele tarbijate heaolu alati suurem kui oligopoli korral. a) Õige b) Vale 10. Sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui piirkulu. Lähtudes sellest, on monopolistlikult konkureeriv ettevõte ebaefektiivsem, kui täielikult konkureeriv ettevõte. a) Õige b) Vale Monopol 1. Optimaalse tootmismahu juures toodab monopol vähem ja küsib kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga ettevõte. a) Õige b) Vale 2. Monopoli kasum on suurem kui tulem. a) Õige b) Vale 3. Monopol, olles ainukene pakkuja turul, on ühtlasi ka kõige efektiivsem tootja. a) Õige b) Vale 4. Monopol on turul ainukene pakkuja. Seega mõjutab monopoli tootmisotsus hinda, mille juures vastav kogus toodangut müüakse. a) Õige b) Vale 5
nimetatud teadlane katsetas mädapaisete vastast ravimit. Aspartaam lubati kuivainetes kasutusse 1981 ja süsihappegaasiga karastusjookides 1983. Ametlikult lubati aspartaam kuivainetesse lisandina kasutusse juba 26 juulil 1974, kuid arstide ja tarbijakaitse juristide vastuväited ning samuti G.D. Searle uuringupraktika läbiviimise puudulikkus sundisid USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) aspartaami kasutusloa väljaandmise peatama 5 detsembril 1974. 1985 aastal ostis kurikuulus Monsanto monopol G.D. Searle ja asutas Searle Pharmaceuticals ja The NutraSweet Company kahe eraldioleva üksusena. Aspartaam on turul olevatest toidule lisatavatest ainetest kõige ohtlikum. Aspartaami arvele on USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) poolt kantud ligemale 75% kõigist registreeritud tervisekahjustustest. Paljud neist kahjustustest on lõppenud surmaga, nagu nähtub 1994 aasta Tervise ja Inimeste Teenistuse Osakonna raportist.
mida kujutab endast korruptsioon- pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi ära kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostus. mis on nepotism- onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtade täitmisel. mis on kodanikuühiskond, miks on see vajalik/kasulik ühiskonnatüüp, kus kodanikele seadusega antud õigusi ka tegelikult aktiivselt kasutavad; Elu kodanikuühiskonnas tähendabki pidevat valikute tegemist oma õiguste piires. Vabas ja tugevas kodanikuühiskonnas ei ole köik valikud ainult omakasupüüdlikud. mis on kodanikualgatus, milliseid näiteid võib selle kohta tuua- on tavalise kodaniku algatus, et lööb kuskil kaasa, lahendab ja otsib probleemidele lahendusi, algatab midagi ise. Nt mingid allkirjastamised( teed künklikud-ise kaasa aidata parandamisel, nõuda riigilt ka seda.) Majandussüsteemid: iseloomusta käsumajandus- plaanimajanduse äärmuslik vorm, milles turgu ei arvestata. Riik otsustab...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
22.Miks puhkes USA kodusõda? Sisepoliitiline kriis, orjanduse lahkhelid. 23.Mis aastatel see toimus? 1861 1865. 25.Kes oli A.Lincoln? USA president, hinnatud kui aus&õiglane&orjusevastane. 26.Miks oli USA lõuna sõjas edukam? 27.Millised reformid viis läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus, jaosmaade seadus. 28.Miks USA tööstus arenes kiiresti? Maavarad, arvukas sisserännanud tööjõud. 29.Mis oli trust? Monopol ehk majandusühendus. Ühendatud oli tootmine, varustamine ja turustamine. Enamasti osanikud pangad. 30.Milliseid reforme viis läbi T.Roosevelt? tugevdati järelvalvet trustidel, raudteedel, toiduainetel, ravimitel. Arenes maaparandus, kaitsti loodusvarasid. 31.Millised olid USA välispoliitika eelistused? Hakati Aasiaga kauplema, osteti Alaska, kanali ehitamine Vaikse ja Atlandi vahele.
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
Hind on rahasumma, mille eest kaupa osta saab. See kujuneb nõudluse ja pakkujate arvu suurusest. Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutus väljendatuna rahas. Müügihind hind, mis on omahinnast alati suurem, et toodang annaks ka kasumit. Turuhind - selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. See oleneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast. 4. Kuidas kujuneb riiklikult reguleeritav hind? Valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa keelduda, kindla hinna. 5. Kuidas mõjutab kauba hinda kauba väärtus ja kasulikkus? Mida väärtuslikum ja kasulikum on kaup, seda enam on ta valmis maksma. 6. Kuidas mõjutab hind nõudlust? Mis on asenduskaup? Mis on ostujõuline nõudlus? Kui hind on liiga kõrge, leiab tarbija mõne teise toote, mida ta ostab kauba asemel, mille hind talle liiga kõrge oli. Seda nimetataksegi asenduskaubaks.
· Täiskonkurents ühetaoliste toodete turg paljude ostjate ja müüjatega, kellest keegi pole hinna mõjutaja ja kellel pole täielikku ülevaadet turuhindadest. Enamik poode. · Monopolistlik konkurents turg, kus paljud firmad müüvad sarnast toodet aga mitte täpselt sama moodi. Söögikohad. · Oligopol turg, kus domineerib vähe suuri firmasid. Mobiilside. · Monopol turg, kus on vaid üks müüja. Eesti gaas. 8. Rahva funktsioonid: makse vahend, riigis ühine makse viis ja raha väärtus on sama. 9. Eelarve koostamise 3 etappi: · Eesmärk säästa · Tulud · Kulud 10. Erinevad ettevõtluse vormid: AS, OÜ, FIE,(MTÜ, AS, UÜ) ainuomanikufirma, partnerettevõtte, 11. Ettevõtte horisontaal- ja vertikaalliitumine: · Horisontaalliitumine sama tegevusega ja ühel majandustasemel olevad firmad liituvad
" 3 Kaneeli mainivad ka Herodotos ja teised antiikkirjanikud. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr. 16.18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. Kaupmees Anton Fugger põletas 1530 Karl V võlatähti tolle silme ees kaneelikangide tules, demonstreerides nõnda oma rikkust." http://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel (25.09.2012) Alates 1580 oli kaneelikaubanduse monopol portugallaste käes, sest Tseiloni saar Sri Lankal oli nende ülemvõimu all ning nad nõudsid saarelt andamina 125 tonni kaneeli aastas. Tseiloni kuningas Kandy kutsus appi hollandlasedja nii läks kaneelimonopol hollandlaste kätte. Kultuurtaimena hakati Tseilonil esimest korda kaneeli kasvatama aastal 1765. Saar vallutati aga inglaste poolt aastal 1796 ja seega läks kaneelikaubanduse monopol nüüd nendele, kuni hollandlased hakkasid Indoneesiasse kaneeliistandusi rajama.
oktoobris toimusid Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, kus nõuti vastase opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Meeleavaldused suruti maha, kuid oldi sunnitud tegema ka järeleandmisi. Ametist lahkus parteijuht Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9.nov. 1989. tungisid kümned tuhanded meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja asusid seda lammutama. Võimud ei julgenud sekkuda nin rahvas murdis sellest läbi. Järgnes opositsiooni legaliseerimine, kommunismi monopol kaotati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. saksamaa taasühinemine Müüri langemisega kuulutati välja vabad valimised, võitis 1990 märtsis Saksamaa Liit, kes pooldas Saksa ühinemist. Kommunistid said lüüa. Läbirääkimiste tulemusel loodi majandus, sots ja valuutaliit 1. juulil 1990. Hakkas kehtima Saksa mark. Suurbritannia, USA, nsvl ja Prants leppisid kokku, et enne lahendagu sakslased enda probleemid, siis kooskõlastagu see 2. MS võitjatega
Suurenev globaliseerumine ehk üleilmastumine kiirendas kaupade, kapitali ja inimeste liikumist. Vaba turg soodustas konkurentsi ning elavdas kaubandust. Turge kaitsti kõrgete tollidega. Tööstuse koondumine suurtesse monopolidesse. Tehnika mõju – sõjatehnika areng, sidetehnika areng Kiire infolevik – kättesaadavam maailm. Reisimine kiirenes, kuna laevad ja sadamad arenesid. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit. Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärk on laiendada oma võimupiire. Monopol – kaubaartikli ainumüügi- või ainutootmisõigus. Antant – kokkulepe, liit. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vahel 1907. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel 18822. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Esimene maailmasõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane:
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
konsensus üksmeel, konservatiivne alalhoidlik, korruptsioon - ametiisiku teene tegemine kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal väljaostmisel, majandus asjade ja teenuste tootmine, pakkumine ja müük, meedia nimetus ajakirjanduse, raadio ja tv kohta, minister juhib riigi halduse ala, valitsuse liige, monopol kaubaartikli ainumüügi või ainutootmis õigus, moraal käitumisnormid, mis määravad suhtumise inimestesse, nepotism onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtadele, notar - notaritoiminguid täitev isik, omavalitsus kohalike võimuorganite süsteem, opositsioon vastuseisjad, pakt rahvusvaheline leping, pank krediidiasutus, parlament riigi või omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu, peaminister valitsusjuht,
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmisteg...
Ajalugu KT 1 JOONAS SILD KÜS 1-4 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul...
Rüütlikultuuris olid tähtsal kohal veel truudus, vaprus, au, head kombed, hea söök, vein ja meelelahutus. 8. Gild – Ühingud, millesse kaupmehed kogunesid. Kaitses oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Tsunft - Ühingus, millesse koondusid käsitöölised. Igaühel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, tööaega jm. Ülesandeks oli säilitada piiratud arvu meistrite monopol turu üle. Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad.
sajandil hakati merkatilismi kritiseerima. Vabakaubanduse pooldajad väitsid, et vastatikuse kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. Kujunes arusaam rahvusvahelisest tööjaotusest. Kaubakompaniid Varauusaja majandusele andsid tohutu tõuke maadeavastused ja sellega kaasnenud kolooniaimpeeriumite loomine. Esimesed kolooniad tehti Hispaanias ja Portugalis. 17. sajand võtsid juhtrolli Inglismaa ja Holland. Kaubandust ei organiseerinud riik vaid kaubakompaniid. Kompaniidele anti kauplemise monopol vastavas piirkonnas. Igal kompaniil oli oma sõjavägi ja laevastik. Hollandi Ida-India kompaniil oli võimsaim laevastik. Inglismaa Ida-India kompanii rajas tugipunkte Indiasse, sõdis vürstidega ja 18.sajandiks oli neil vallutatud suurem osa Indiast. 1776 aastaks oli põhja-ameerikas 2,6 miljonit Euroopast põgenenud valget kolonisti. Euroopa tööstuse areng Kolooniakaubandus muutis kogu maailma kaubandust. Kolooniatest sai hiigelsuur turg Euroopa majandusele
5 2 200 200 400 33,3 40 40 80 9 3 200 300 500 25 22,2 33,3 55,5 12 4 200 400 600 33,3 16,67 33,3 50 14 5 200 500 700 50 14,29 35,71 50 15 6 200 600 800 100 13,33 40 53,3 Firma kulud: TC, VC, FC, ATC, AVC, AFC, MC Turustruktuuride võrdlustabel Turustruktu Täielik Monopolistlik Oligopol Monopol ur konkurents konkurents Info levik Info levib Info levik on Info ei ole Info ei ole täielik, hästi, info on hea. Info ei ole täielik sest hind ei näita täielik (odav, täielik. viimase ühiku kättesaadav ja tootmiskulusid sümmeetriline (p>MC).
tootmisvõimsuseks. PIKK PERIOOD Pikal perioodil ei ole mitte mingisuguseid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel, et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi. Täielik konkurents TURUSTRUKTUURID Tuntakse 4 turustruktuuri: 1) täielik konkurents 2) monopol 3) monopolistlik konkurents 4) oligopol Täieliku konkurentsi turul tegutseb suur hulk väikesi iseseisvaid firmasid, mis toodavat standardset toodangut. Ükski neist ei suuda üksinda turuhinda muuta. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Vajalikud tingimused:
Konkurents 1. Tarbija kasu: Tänu konkurentsile hinnad langevad; toodete mitmekesisus (pinnale jäävad parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda. -Monopolistlik konkurents -...
· Riigi de jure tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine,mille puhul ei seata mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. · Konföderatsioon e ...
põllumaj.pööre seoses maa müügiga eraomandisse;kadus orjus;põllumaj. tehnika arenes;maaelanikkond vähenes;kapitali allikas oli kaubandus;kuna vanades tööstusharudes valitses jäik monopol,siis vaba ettevõtlus levis eelkõige uutes tööstusharudes 3.linnastumine;rakendati nais- ja lapstööjõudu 4.linnastumine;uus
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
- müüjate võime mõjutada hinda. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad kasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. Eristatakse nelja liiki konkurentsivorme: 1. täielik konkurents; 2. monopolistlik konkurents; 3. oligopol; 4. monopol. Täielik konkurents Täielik konkurents on turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib väljakujunenud hinnaga ega tõsta ning langeta hindu omal käel. Täielikule konkurentsile lähedane olukord on põllumajandus ja kalandus. Täieliku konkurentsiga turul on iseloomulik see, et hind on võimalikult madal.
Näiteks erinevad karastusjoogid, autod ja arvutid. Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused. Erinevad konkurentsitüübid: Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva kohvikud) ja oligopol (üksteisest üsna tugevalt sõltuvad ettevõtted, kes pidevalt nt sõdivad omavahel. Nt toidupoodide ketid, autofirmad, arvutifirmad jms). o Tootmistegurite turg Monopolistlik konkurents
jaeturg, kus on palju müüjaid, sarnaseid tooteid, toimub suur hinna konkurents. · Üldised konkurendid võistluses osalevad kõik müüjad, kes pakuvad midagi ning seda sama eesmärgiga (kasum, turuosa) · Liigi konkurents ühe kauba liigid konkureerivad mõõdu, võimsuse, tüübi jne alusel. · Oligopolistlik konkurents turul vähe pakkujaid, toode homogeenne, turule sisenemine raskendatud. Toimub suurte ettevõtete vahel. · Monopol toode on unikaalne, üks pakkuja, konkurents puudub. · Täielik konkurents palju homogeense kaubaga kauplevaid müüjaid. · Konkurentsieelis e. parem: o Hind o Kvaliteet o Disain, pakend o Turundus o Lisateenused o Kasutuse lihtsus Pikemaajaliselt tagab konkurentsieelise omadus, mida konkurentidel on raske, tülikas, riskantne järele teha. 3
turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud tarbimise mõju kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis mille tarbimisel
turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel
5. 1905.a revolutsioon Venemaal ja Eestis. Õpik lk 50. 6. Mõisted: Rahvuslik liikumine - rahvuslike rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega monopol - 1. Ainuõigus 2. kapitalistlik suurettevõtte Imperialism - suurrriikde püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas 7. ... tegevus ärkamis ajal. vt õp lk 45 8. Kes on? Aleksander I ja II Vene keisrid Napoleon III Prantsuse keiser Victoria - Inglismaa kuningas Otto von Bismarck Saksamaa valitsusjuht, poliitik.
tõstmise/langetamise probleem. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks indiviid ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda regu...
on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvalitedil, reklaamil, uurimis- ja arndustööl. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, totomismahtude määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kollusioon on teatud müüjate katsed piirata konkurntsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaosasid(levinuim tüüp, kartell). Vaikiv kollusioon on firmade salajane kokkulepe. Loomulik monopol esineb harus kus mastaabisääst on nii suur, etminimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada. Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
Kui vaatleme tootmisfunkt, mis näitab seost kasutatava tööjõu ja toodangu mahu vahel, siis eeldame ??? Kui ettevõte kasutab tootmisisendina ainult tööjõudu, siis tootmisfunk joone tõusu tõlgendatakse kui töö piirtoodet MPl. Keskmine tootmismaht töötaja kohta APl tootmismahu kasvades võib nii tõusta kui langeda. MPl on arvutatav kui lisatoodang jagatuna lisandunud töötajate arvu kasvuga. TURUD JA KONKURENTS: täiuslik konkurents ja monopol Tasakaaluseisund-tarbijad ja tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Majapidamiste kasulikkuse maksimeerimine etteantud kitsenduste korral viib hüviste nõudlusfunktsioonideni. Ettevõtete otsustuse omakorda kujundavad hüviste pakkumisfunktsioonid. Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustada turu vahendusel. Tootmisharu turustruktuur sõltub sellest, kui palju ettevõtteid konkureerib antud tegevusharus.
võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Oligopol – turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata. Oligopson - sel juhul on vähe ostjaid ja nad võivad mõjutada turuhinda, igal ostjal tuleb arvestada, mida teine pakub. Võib olla ka turgusid, kus üks ostja sooritab tehingu ühe müüjaga. See on kahepoolne monopol. Tava- ehk traditsiooniline majandus - majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda majandamisviisi sõna naturaalmajapidamine. Majanduse põhiküsimused lahendab perekond või hõim.Tegeldakse tavaliselt algelise põllumajanduse ja käsitööga. Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve. Käsu- ehk plaanimajandus - põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid
* Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (Thomson), betoonivalamine (Edison), tank (Burstyn). 3. Maailmamajanduse areng. Monopol. Agraarühiskond lagunes, toimus linnastumine, loodi monopole. SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele.
Euroopa investeeris Ameerika majandusse, see hõlpsustas USA kaupade väljavedu. Perefarmid arenesid, põlljumajandus saatuste kokkuost ja tööltemine paranes, Pahandussüsteemid uuenesid, turustusvõimalused laienesid, kaupade eksport suurenes. Rahvaarv tõusis. Probleemideks: vastuolud tööliste ja tööandjate vahel, eelkõige tööliste eluolu üle, mustanahaliste halvasti suhtumine, Euroopas ja Aasiast tulnud immigrantide vahel probleemid. Tööstusturistid ja pankade idee luua isiklik monopol. Tööstusliikumis esindas ametiühin. Ameerika Tööstuskonföderatsioon, kuhu kuulusid ainult kvalifitseeritud töölised. 1905. loodi Maailma Tööstustöölised, kuhu kuuluasid ka vaesemad töölised. 20. sajandil hakkas USA maailmamajandus poliitikas areenile tõusma. Presidendiks Roosvelt, kes valiti üldvalimistel mitte parlamendi poolt. Wilson kehtestas ,,uue vabaduse" ehk andis sotiaalsed tagatised vaestele ja pooldas USA aktiivsemat sekkumist maailmapoliitikasse.
1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad. 2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5
Nime sai Ameerika aga Amerigo Vespucci järgi, kes jõudis Brasiilia rannikule ning uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal reisis Vespucci uuesti Ameerikasse teades, et tegu oma seniavastamata mandriga. Ihaldatud idapoolse meretee Indiasse leidis 1498. aastal portugallane Vasco da Gama. Peale seda hakkasid portugallased suunduma Indoneesiasse. Indiast ning Indoneesiast saadud vürtside tõttu teeniti tohuteid kasumeid. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Esimese ümbermaailmareisi tegi portugali aadlik Fernando de Magallanes, kes seega tõestas, et maakera on ümmargune. 16. sajandi keskpaigaks olid portugallased jõudnud juba Jaapanisse ning hollandlased Austraaliasse. Avastatud maid hakati koloniseerima. Sellega kaasnes kohalike rahvaste äärmiselt vägivaldne orjastamine ja hävitamine. Kõige silmapaistvam oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonide - asteekide impeeriumi ja inkade domiooni hävitamine.
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori olul...
Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia Kolmikliit/Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms)
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
