· Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna
mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad meenutavad mõnevõrra lagedaid kuivi kõrbeid. Sigimine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Ohustatus ja kaitse Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga Kokkuvõtte Merihumurit leidub tavaliselt mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Ta õitseb juunis ja juulis. Ta õied on ühesugulised vahel sinaka või roosaka varjundiga. Ta on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja
Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus. Merikapsa lehed on täiesti sinakashallid. Huvitav on ka see, et üheltki merikapsa osalt ei leia me ühtegi karva, neid lihtsalt polegi seal. Merikapsas on väga kena nii mererannal kui ka peenras. Valged lõhnavad õied asuvad suurtes sarikjates õisikutes ning loovad tugevaid värvilaike. Dekoratiivsed on ka viljad ning suured sinaka kirmega kaetud lehed. · LEVIK JA ELUPAIK Levik : Levinud Läänemere, Musta mere ja Atlandi ookeani Euroopa rannikul kuni Kesk-Rootsini. Kuid ega merikapsas ka igal meie mererannal kasva .Eesti esineb kohati, peamiselt läänerannikul, ka saartel, Põhja-Eestist on teada vaid üksikuid leiukohti. Eelkõige on ta
närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi Ladinakeelne Urtica dioica L. nimi Rahvapärased nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja nimed
eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur:
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane, et selle maitset võis suuski tunda
sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid väikesaartel. Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus,
NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad jahi- ja loodusandide korjamine, mõned asulad tööriistade keraamika (savinõude ja paiknesid ka valmistamisoskused teiste asjad valmistamine mererannal või . ja kaunistamine) isegi väikesaartel PRONKSIAEG (1800 Pronksesemete Karjakasvatus, Eesti oli jagunenud – 500 eKr.) valmistamine, maaviljelus, kaheks regiooniks: ehete rannikupiirkonnaks valmistamine, ja sisemaaks.
Pilliroog soojustusmaterjalina Pilliroog Pilliroog on kõrreline, mis kasvab nii mererannal kui ka järvekaldal. Kõrred on väga vastupidavad niiskuse suhtes ja suure ränihappesisalduse tõttu ka raskesti süttivad. Kõrred punutakse traadi abil mattideks, mis sobivad hästi kasutamiseks krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid.
viha lõõtsuvas ajastikus, ( 1 : 121) tuleb puhtel Neitsi Maarja, et end meres pesta, sääl ta äkki komistab üle suure lesta. ( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti, kelle ema laia ilma ahastama jäeti. (1:347) Ent kui puhang vastaks jäine: Arupäine, (1:110) Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis, laineist lapse käsivarsi tõusvat näis. ( 1: 346) Laps võõra rajamaa kolgast, lainetust vägevast Volgast ( 1: 105) Kummassegi pihku valgem teistest täht! Nõnda palju heldust pole enne näht. (1: 347) Püüdmatult põgusa puudutatud, luuletaja, kahvahõbetoonis otsi pühendust! ( 1: 102) Kirjanduslikud allikad: 1. Eesti luule antoloogia I - Talinn 1998
suuremate ümarate lehtedega. Lehed pisikeste pehmete ogadega. Taimed on helerohelised, mahlased, lopsakad. Annab kergesti hübriide varretu, soo jt ohakatega, hübriidid on jäikade ogadega ja kollakate õisikutega · Õitseb juuli-oktoober · Kasvab niisketel niitudel, madalsoodes, soostunud metsades ja kallastel. Põldohakas Cirsium arvense · Perekond ohakas · 40-150 cm · Lehed üsna pehmed ja väikeste ogadega, vaid mererannal ja jäätmaal võib leida teravalt torkivaid taimi (nõelohakas), kellel on lehed pisut varrele laskuvad, mistõttu vars näib lehtede alusel tiivuline. Õisikud helelillad, lõhnavad mesimagusalt. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel · Õitseb juuli-september · Kasvab põldudel, jäätmaal, niitudel, metsaservadel, mererannal Arujumikas Centaurea jacea · Perekond jumikas · 20-90 cm · Lehed kuni 2 cm
Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõ...
naaskleid jms. 2. Noorem kiviaeg Keraamika Küttimine, korilus, Asulad olid endiselt ehk neoliitikum kasutuselevõtt u 5000. a. kalastamine. Savist enamasti järvede, (u 5000-1800 Paiku eKr. nõude jõgede läheduses. eKr). Kammkeraamika valmistamine ja Mõned ka juba kultuur u 4000. a. eKr. nende mererannal ja Jahi- ja tööriistad tublisti kaunistamine. väikesaartel. arenenumad. Karjakasvatamise Koonusekujulised Nöörkeraamika kultuur algus. püstkojad ning postidele u 3000. a. eKr. Maaviljelusega tuginevad tegelemine neljakandilised hooned.
a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Kaalub 20...23 grammi. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke. Linavästriku sugulased, kes meie mail elavad, on alati seotud veega: lambahänilast ja haruldast jõgivästrikku veest eemal ei kohtagi. Linavästrik elab mererannal ning laidudel, jõe- ja järvekallastel, rabalaugaste ääres, kuid ka taluõuedel, külades ja linnadeski. Harva võib teda ka suurtes laantes pesitsemas leida, kuid siis peab seal olema raiesmik või vana talukoht. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka
täkete ridadega Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kuna selliselt kaunistatud nõud olid väga tüüpilised võeti kasutusele nimetus kammkeraamika kultuur Levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja ka Loode-Venemaa aladel Sidemed eri piirkondande vahel olid tihedad Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede-järvede ääres, mererannal või väieksaartel Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenud Surnud maeti asula territooriumile , vahel isegi elamu põranda alla Lahkunule pandi kaasa esemeid ( noad, ehted, kujukesed jne) Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi, loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur
Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust Nt "Põliskevad ,,Elujoon" Siia on koondatud tema loomingu tippsaavutused, tema enda valikul aastatest 1962- 1997 Sellele luulekogule on omaltpoolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke ,,Ilmavalgus" 1980 Järsku on kõik nagu kunagi,
tumepruunini · Nad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed Astelapaju · Põhjalahe saarte tuntuim taim · Oksad okkalised ja teravad · Valgusnõudlik · Kasvab kuival pinnasel · Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini Liiv-vareskaer · Kasvab kuni 1m kõrguseks · Õisik 30cm pikkune · Pikad kitsad lehed · Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel Merikapsas · Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette · 1m kõrgune põõsakujuline taim · Lehtedes palju B- vitamiini · Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur · Madal taim · Paksude lehtedega · Talub soolsust ja kuivsust Lõpp!
keraamika kasutuselevõtt. Savinõud valmistati savist. KAMMKERAA- Ümarapõhjaliste Küttimine, Enamasti jõgede Tähtsamaid surnuid MIKA 4000 eKr savinõude kalastamine, korilus. ja järvede ääres, sängitati asula välispind ilustatud, mõned territooriumile, peamine tööriistade mererannal, vahel elamu materjal kivi. väikesaartel. põranda alla. Pandi Elamud asetsesid kaasa noake, ridastikku kõõvits ja ehteid. ukseavaga veekogu poole.
kultuuri asula kohti ei ole Eesti aladelt veel leitud .Narva kultuuri alla kuuluvadki eesti vanimad keraamika leiud. Keraamika valmistamise oskus ja narva kultuuri tekkimine ei toimunud järsku. Arvatavasti levisid teadmised savinõude tegemise kohta aeglaselt mitme inimpõlve vältel, Eestis tõenäoliselt lõunast-põhja suunas. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali , Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud
Kalade koelmustele tungiv nafta ei võimalda vastsel areneda või tekib noorkaladel arenguhäired. Naftakahjustusi on täheldatud tursa- ja kilu maimudel. Rannamadalale triivinud naftalaikudes hävivad taimed ja loomad ning elu on neil aladel aastateks häiritud. Tanklaevadega veetav toornafta laguneb väga aeglaselt ja ka lained ei uhu seda kohe ära. Rannakaljudele sattunud nafta reostab need aastateks. Kivipragudesse ja maasse tunginud naftat on peaaegu võimatu eemaldada. Naftareostus võib mererannal säilida aastakümneid. 4 Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida 1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid
Luuletused on raskestimõistetavad ning meeleolu on sünge ja tõsine. Väga selgelt on tunda luuletaja arengut ning tema pilgu avardumist sotsiaalsete probleemide nägemiseks. Luulekogu räägibki isamaast ja selle muredest. Luuletused on täis vastupanu ja kriitikat. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." Luuletused räägivad lähemalt kommunistlikust terrorist, küüditamistest, ühiskonna venestamisest, dissidentide jälitamisest, kultuuri kaotusevalust: ,,Suur moejuht", ,,Sa igavene, hele märtsipäev", ,,Istume laua juures", ,,Majaraamat", ,,Viina voolab karahvini suust", ,,Täie jõuga ma rusikas hoidma pean käe". TÄIE JÕUGA MA RUSIKAS HOIDMA PEAN KÄE,
ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(Trifolium repens), kuldristikut(Trifolium agrarium) ja keskmist ristikut(Trifolium medium). Kuivadel kinkudel kasvab mägiritsik(trifolium montanum). Liivastel kinkudel on kassi-ristikheina(Trifolium arvense). Niisketel niitudel võime kohata pruun ristikut ehks põldhumalat(Trifolium spadiceum), mererannal randristikut(Trifolium fragiferum). Eestis on söödatamiedena suure tähtsusega põldristik, rootsi ja valge ristik. Ristikeinad annavad valgurikast sööta ja koguvad mügarbakterite kaudu õhust lämmasikku, aidates seega tõsta järgnevate taimede saake.põldristik on väga vana kultuurtaim. Euroopas levis ta kultuur 18. sajandi teisel poolel, Eestis aga 19. sajandi esimesel poolel. Kõrsviljakasvatusega kolmevälja-süsteemi asemele tekkis ristikheina abil otstarbekohasem viljadevaheldus.
Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad. Neist ühte - Käsmu küla - kutsutakse kaptenite külaks - sealt on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanidel seilanud. Juunis on muuseumi õuel otse mererannal toimumas Kaunite Kontserdite sari, augustis ootab külastajaid festival Viru Folk. Lahemaa rahvuspargison palju matkaradasid, üritused toimuvad . RMK Oandu looduskeskuses Rakvere linnus ja seal taaselustatud keskaegne elustik on põnevaks seikluseks nii suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega. Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava
tugev, ja kuna vanamehe pea oli magades rinnale vajunud, ei paistnud kaela kurrud eriti välja. Särki oli nagu purjegi palju kordi paigatud ja päike oli paigad eri varjunditesse pleegitanud. Vanamehe pea oli väga vana ja nüüd, kus silmad olid kinni, puudus näos elu. Käsivarre raskus hoidis õhtutuules lipendavat ajalehte põlvel. Vanamees oli paljajalu. «Kui mina sinuvanune olin, sõitsin jungana ühes raalaevas, mis käis Aafrikas, ja olin siis juba näinud lõvisid õhtul mererannal.» Kui ta maatuult haistma hakkas, ärkas ta tavaliselt ja pani enda riidesse ja läks poissi üles ajama. Lõvid hullasid kassipoegadena videvikus ja ta armastas neid, nagu ta armastas poissi. Poiss ei ilmunud kunagi tema unenägudesse. Juba pikka aega puudus tal söögiisu ja ta oli ammu loobunud toidupoolise kaasavõtmisest. Tal oli paadininas veepudel ja muud ta päevaks ei vajanudki. Ta armastas lendkalu, kes olid tema kõige suuremad sõbrad ookeanil. ..
nöörkeraamika kivikirved · Kammkeraamika kultuur sai on nime arheoloogidelt · Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel · Merevaiku esineb kõikjal nii Läänemere kagurannikul kui Põhja-Soome kammkeraamika kultuuri asulates(tihedad sidemed) · Kiltkivist ja tulekivist valmistatud tööriistu kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes · Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres · Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad
mõeldamatu. Oma graafilistes töödes kasutas ta töödeldud ja monteeritud foto-ja filmikaadreid,mida ta paljundas sügavtrüki- ja ofsettehnikas.Graafika tema loomingus pole eraldiseisev vaid hoopis üks osa oma ideede ja mõttemaailma väljendamiseks,kuigi just see on tema puhul kõige laialdasem. J.Okas leiab tavalistes asjades huvitavaid vaatenurki ja tema objektid on põhiliselt ehitised. 1979a alustab ta maakunsti loomisega mererannal ning kasutades peamiselt liiva ja vett.Tema objektid on minimalistlikud näiteks ruut,ristkülik,rist,25 meetrit punast paela mis paikneb mööda mereranda jne.Materjalid mis pakkuvad talle huvi looduses pakkub talle huvi ka siseruumides nägu näiteks ,,Installatsioon 9" jne.Okase töödes on näha stiilipuhtust ja minimalismi kui ka konseptualismi. Ruut Kokkuvõte Kuigi alguses kujunes kunstnike leidmine raskeks muutus ülessanne hiljem
Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku laialiajamist kosilaste poolt läheb Telemchos mererannale.Athena Mentori kujul lubab talle hankida laeva.Telemachos hakkab reisi vastu valmistuma ja saab abi Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses. Telemachos jõuab Pylosesse ja leiab mererannal Nestori ohvripeol.Itaklased võetakse lahkelt vastu.Nestor jutustab ahhailaste kojusõidust.Ta jutustab ka Agamemnoni surmast ja soovitab külalisel sõita Spartasse Menelaose juurde.Telemachos jääb Nestori juurde ööbima.Järgmisel päeval tuuakse ohvreid.Siis sõidab Telemachos koos Nestori poja Peisistratosega Lakedaimoni poole. Telemachos Lakedaimonis. Noormehed jõuavad Spartasse,kus Menelaos peab oma poja ja tütre pulmi.Neid võetakse hästi vastu
nn. Kunda kultuur korilus, küttimine. elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, 2- 4 peret. Neoliitikum u.4000-3000 eKr, Küttimine jõgede/järvede Surnuid sängitati kammkeraamika kalastamine korilus ääres, mererannal asula kultuur territooriumile, lahkunule pandi kaasa mõni noake vms. Maahaud, laipmatus. (selili)
Metsasääski on meil kõige rohkem. Liike on 16. Metsasääsed on ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või rohule, kus need talvituvad. Kõik ülejäänud sääsed munevad otse vette või ka veepinnale. Metsasääsed ei mune munasid lihtsalt suvalisse paika, vaid madalamatesse kohtadesse, mis kevadise lumesulamisveega või ka vihmadega üle ujutatakse ning kuhu tekivad väiksed ajutised veekogud. Mõned liigid suudavad areneda ka soolases vees mererannal leiduvates loikudes ja happelistes rabajärvedes. Metsasääskede vereimemine toimub õhtutundidel ja varastel hommikutundidel. Öösel on liiga külm, päeval jälle liiga kuiv ja tuuline. Niiskemas metsavilus aga tüütavad nad terve päeva. Laulusääsed Laulusääski elab Eestis kolm liiki. Laulusääsed armastavad sooja, seega elavad nad ka inimeste
Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale" I Vabadusvõitlus-1030 vallutas Kiievi-Vene Kagu-Eesti ja rajas tartu kohale Jurjevi linnuse.1060 maksustas Kiievi-Vene ära sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga 1061 Jurjevi tagasi võtsid ja venelased Pihkvasse ajasid Sigtuna ründamine-1187. aastal vallutasid ja põletasid Läänemeremaade idakalda paganad Rootsi pealinna Sigtuna, arvatavasti oli tegu Läänemere idakalda rahvaste ühendväega, peale seda tõusis
lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni Leiud Tuleasemed, kirved, Savinõud, kujukesed, kirved söetükid, loomatükid kirved Asulad/elamud Veekogude läheduses Jõgede, järvede ääres, Asulad piirkondades, elati 15-30 liikmeliste mererannal ise kus oli rohumaad kogukondadena väikesaartel loomadele ja mullakihti Hütid ümmargused Elamud ridastikku, maaviljeluseks, suured ukseava veekogu poole kogukonnad võisid olla jaganenud
käsutuses on väiksem ala, mis asub isase territooriumil. Saarmas on suhteliselt mänguhimuline loom. Talvel meeldib talle mööda lumiseid nõlvu alla liuelda. Suvel on talle meelepärane tuua veepõhjast kivikesi välja või mütata mõne puunotiga vees. Saarma põhitoiduks on kalad. Ta sööb põhiliselt kergesti kättesaadavaid kalu. Eriti meeldivad talle angerjad. Kuid saarmas sööb ka vähke, veeputukaid, linde, konni ja võimaluse korral ka jänesepoegi. Saarmad, kes elutsevad mererannal, toituvad ka krabidest ja kaladest. Saarmas saab vees väga osavalt liikuda. Saarmas peab kaladele jahti nii, et ajab nad kusagile pimedasse nurka. Seal haarab ta kala oma hammaste vahele. Saagi söömiseks tuleb ta veest välja. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümnenädalastena, kui neile on kasvanud selga esimene mitte märjaks saav karvkate. Algul peavad nad jahti kõikidele liikuvatele loomadele ja putukatele. Aga varsti õpivad nad eristama head saaki halvast.
TERVIS SPA HOTELL ASUKOHT Tervis ja Tervise Paradiis on mereäärsed SPA hotellid. Eesti suurimas ja tuntuimas kuurortlinnas Pärnus asuv sanatoorium Tervis tegutseb Pärnu rannas juba neljandat aastakümmet. Suvel ootavad hotellikülalisi päikeselised jalutuskäigud Pärnu rannarajoonis. Talvel saatb nautida võrratut lumesadu ning valge vaibaga kaetud armsat mereäärset linnakest. 2004. aastal avas uksed Tervise tütarettevõte Tervise Paradiis, sanatooriumi Tervis kliendile kehtib veepargis soodushind. 20-minutiline jalutuskäik mööda Ranna puiesteed viib teid Tervisest Tervise Paradiisi. Tervise Paradiis on sanatoorium. TINGIMUSED Sanatoorium Tervis koosneb seitsmest omavahel klaasgaleriidega ühendatud hoonest. Hotellis on 500 voodikohta, kõigi mugavustega numbritubade rõdult avaneb maaliline vaade. Hotelli vahetus läheduses on Jahisadam ning ajalooline Pärnu muul. Hommikusöögile, -võimlemisse ja teistele protseduuridele saab jalutada mööda ho...
Samuti kasutati nõusid ka toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks. Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega- neid tehtid kammi meenutava esemega. Levis Lõuna- Lätist Põhja- Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres ning ka mererannal ja väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamine oli rohkem arenenud . Matmiskombed: maeti asula territooriumile mõned isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, ehteid, merevaiku- eluks teises ilmas. Suhteliselt kõrge kunstitase-vooliti erinevaid kujusid. Palju oli õpitud tundma kalapüügi saladusi. Nöörkeraamika kultuur /venekirveskultuur: (3000 ekr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teine tunnus, et venet ehk paati meenutava, hoolikalt
Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Mui...
Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 aasta. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust. Söödaks kasutatakse värskelt, heinana, heinajahuna ja silona koos teiste taimedega. Kuivatatud
eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur:
rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja
Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim. Eestis ainult kitsad ribad mererannal. Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine. küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta
vaid kõik oluline toimub korraga. Siiski on küllaltki palju selliseid paare, kes registreerivad ennast näiteks vaikselt talvel ainult kahekesi või lähedaste sõprade ja sugulaste ringis ning laulatus ja suur pulmapidu toimuvad suvel. Ka abielu registreerimist ei pea toimetama enam tingimata perekonnaseisuaktide büroos, vaid täpselt seal, kus meeldib. Ametnik tuleb teatud tasu eest kohale sinna, kuhu ainult soovitakse. Nii on hakatud pidama nn teemapulmi, näiteks kusagil mererannal või soosaarel. Terve pulmakülaliste seltskond pannakse matkama ja sihtpunktis toimub abielu sõlmimine ja pulmapidu. Populaarsust on võitmas vabaõhupulmad. Sellega taotletakse looduslähedust, aga näiteks maausuliste puhul on tegu ka usuliste veendumuste järgimistega. Pulmad lageda taeva all annavad suurema vabaduse peo läbiviimisel. Sellise peo organiseerimine on aga kindlasti üsna keeruline. Aina populaarsemaks on muutunud noorpaari kohene siirdumine pulmareisile. Sel
Pullist noorem) Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr) Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid jõgede ja järvede enamasti jõgede ja kaugemal suurtest ääres. Elati järvede ääres, mõned veekogudest. Majad koonusekujulistes ka mererannal, olid neljakandilised ja püstkodades. väikesaarel. Elamud tuginesid postidel. tavaliselt ridastikku Ilmselt elati taludes. ukseavaga veekogu poole. Lisaks koonusjatele elamutele
Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Soitsjärv jpt), glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti Neeruti, Paunküla) Orujärved (Viljandi järv) Rannajärved (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais, Sutlepa mõjutanud: meri), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere · maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); nime. Rabajärved (Endla järv, Männikjärv) Lammi- ja soodijärved (Emajõe rohked vanajõed) · küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); Karstijärved (Lemmküla järv) Meteoriidijärv (Kaali järv) Tehisjärved (Narva, Paunküla, Soodla veehoidla) · nõuk. piiritsooni moodustamine; 33
Ruumiline planeerimine 2008 Seminar nr 1: Eesti planeerimissüsteem; tihe ja hajaasustus Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel. Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on plan...
graafiline näide. Võib-olla kõige tuntuima suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Jaapanis on suuri tsunaamisi olnud kõige rohkem, nimelt on üles tähendatud 68 suuremat katastroofi läbi aegade, meie ajaarvamise aegadest saadik. Eelmine sajand oli suuremaid õnnetusi 6. Kolmas märts 1933 Sanriku kandis oli laine
saaks kreeklased oma karistuse selle eest, et võtsid ära tema pojalt imeilusa Briseisi ja andsid selle Agamemnonile.Zeusile ei meeldinud Thethise palve. Kuid oma naiseliku kavalusega sai ta siiski Zeusi nõusse ja kreeklasi hakkas saatma ebaõnn. Troojalaste juht Hektor, kuningas Priamose poeg ja Parise vend lõi ahhailaste väed põgenema, jõudis nende laevade juurde. Seda oli Hektoril kerge teha, sest kreeklaste kõige vapram ja haavamatum Achilleus tusatses oma telgis või jalutas niisama mererannal, nuttes taga oma armast Briseisi. Vana kuningas Priamos ja Ilus Helena asuvad linnamüürile ja troojalased avavad väravad ning ründavad ahhailasi. Võitlusse otsustab astuda ka Paris, et otsustada sõja ja Helena saatus kahevõitluses Menelaosega. Algab vihane võitlus. Mõlemad võitlevad täie raevuga, ilusa ja armsa Helena pärast. Paris on noor, tugev ja kiire. Menelaos, aga kogenud võitleja. Siiski õnnestub Parisel Menelaos relvituks teha ja Paris võiks ta tappa
Võeti kasutusele keraamika. Kammkeraamikas aga olid nooled teritatud näiteks ühtlaselt. Hakati tegelema algelise maaviljelusega. 2 näidet, et nöörkeraamika kultuur oli kõrgemal tasemel kui kammkeraamika kultuur. Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima. Lk 14-17 Kammkeraamika Nöörkeraamika Asustus Jõgede/järvede ääres, Rohumaade läheduses, asustus kaugenes mererannal või merest ja suurest veekogudest. väikesaartel Peamised elatusalad Küttimine, kalastamine ja Loomakasvatus, maaviljelus, aletamine, korilus kalastamine, jahtimine Küla Aastaringsed külad Ei elatud ühes kohasa pikemalt vaid otsiti uusi paiku karjale ja põlluharimise
Pablo Picasso Elu ja looming Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja eraelu.....................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................7 Sinine periood.........................................................................................................................7 Roosa periood ........................................................................................................................7 Kubism....................................................................................................................................
(Talvoja et al. 2005) Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks tuleb meelde jätta konkreetsed pidepunktid, mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui peaks märkama looduses toimunud muutusi, mida pole kaartidele jõutud kanda, tuleb teha nende kohta märkused oma kaardile. Laagripaiga valikul looduses tuleb jälgida ilmakaari: arvestada, et päikese tõustes temperatuur telgis tõuseb kiiresti, tugeva hoovihma tõttu võivad lohukohtadesse tekkida lombid või veetase jões tõusta, mererannal võib tõusta tormituul jne. (Talvoja et al. 2005) 7 3 MATKAVARUSTUS Lühimatkadele peaks kindlasti kaasa võtma seljakoti sobivate riietega, esmaabipaki, mütsi, kindad, vett, võileibu ning kui piirkonda ei tunta hästi, siis kaardi ja kompassi. Kui on oodata vihma, siis peaks kaasa võtma kerge vihmakeebi. Taskutes tuleks kaasa võtta
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
