Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu
miljardeid nälga. Kui Eestis on olukord veel talutav, siis Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia vaesemates piirkondades on asi väga hull. Varasem vaesus on kümnekordistunud ning see jätab miljonid kõhud söögita. Eriti hull on olukord Põhja-Koreas, kus vaatamata soodsatele ilmastikuoludele, aastasadade pikkusele põllumajandustraditsioonidele ning välisabile on olukord kriitilisel piiril. Eriti suurt ohtu kujutab alatoitumus väikelastele, rasedatele ning vanuritele. Seetõttu jätab majanduskriis jälje laste tervisele veel pikkadeks aastasteks. Majanduskriis sunnib üha rohkemaid inimesi kuritegelikule teele astuma. Pidevalt on ajalehtedes uudised järjekordsetest kasiino- ja poeröövidest, kelmustest, pettustest ning vargustest. Inimesed jäävad tööta ja kuskilt leiba teenima ju peab ning meeleheitlikumad ei karda seda teha teiste kulul. Rohke kuritegevus, suur lahtutuste ja töötute arv ning üldine nukker meeleolu muudab inimesed nukraks ning üha enamatel tekib masendus
Filmi lühitutvustus: Kui ülemaailmne majanduselu on kokku varisemas, asub noor Wall Streeti maakler koos häbistatud endise Wall Streeti firmade ründaja Gordon Gekkoga kahele omavahel seotud missioonile: Teavitada majandusühiskonda lähenevast ohust ja avastada, kes mõrvas noore maakleri mentori... Kuidas mina sellest filmist aru sain: Film oli väga tähenduslik, kuna kajastab 2008 aasta finantskriisi algust. Meie kõigi elu puudutas maailma majanduskriis vähemal või suuremal määral. Aastaks 2008 oli osa ühiskonnast jõudnud teenida piisavalt palju, et neil polnud enam rahaga midagi peale hakata. Muidugi suurärimehed ei mõtle enam ammu ainult raha tasandil, vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast.
Tagasi aastas 1929 Aastal 2008 puhkenud ülemaailmne majanduskriis on nii ränk, et taasiseseisvunud Eesti pole midagi sarnast varem kogenud. Viimati koges Eesti omal nahal nii valusalt ülemaailmset majanduskriisi pärast 1929. aasta USA börsikrahhi. Ronald Reagan on öelnud:"Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma." Kuidas me oleme sattunud tagasi 1929. aastasse ning millieid ühiseid jooni võib tuua kahe majanduskriisi vahel?
mõtle enam ammu ainult raha tasandil, vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast. Selle põhjal saab järeldada, et liiga palju raha pole kunagi hea. Loo moraal: Liiga palju raha viib alati hauda. Kinoteoses oli suurepäraselt ära sõnastatud see, kuidas ja miks üldse majanduskriis tekkis. MORAALIRISK. Mina mõistsin seda nii, et mitte miski ei takista uuesti laenu (võlgu) küsimast, kui korra on juba küsitud. Ehk siis laenu andmine jääb korduma igavesti. Surnud ring, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Võtad laenu, et oma elu näiliselt paremaks muuta - osta maja, auto, tõukoer. Seejärel võetakse laenu, et maksta vanad võlad. Sama juhtus ka ju börsiturgudel. Mängiti olematu rahaga, võeti olematut laenu. Ma muidugi mõistan, et seisev raha ei teeni
läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a. Oktoobris saavutas vabadussõjalaste põhiseadus rahvahääletusel ülekaaluka võidu Tõnissoni valitsus astus tagasi Moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K. Pätsiga 1934. a. Jaanuaris jõustus uus põhiseadus Valimisvõitlus Majanduskriis oli taandumas. Seda tänu J. Tõnissoni valitsuse(1933) otsusele devalveerida krooni 35% võrra.
Fransisco Franco- Hispaania diktaator Adolf Hitler- Saksamaa peaminister Stalin- NSV Liidu liider patsifism- sõjavastasus. Kes nimetatud poliitikutest mõjutas sinu arvates kõige rohkem kahe maailmasõja vahelist maailma? Põhjenda oma arvamust! Adolf Hitler, sest tema juhtis maha surutud Saksamaad. 4. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahelisel ajal. Lõpeta skeem. Millised olid peamised probleemid? Töötus, raha väärtuste järsud langused, vaesus, ületootmine, majanduskriis. Millest probleemid tulenesid? Majanduslangus, pangad andsid liiga kergekäeliselt laene, ületootmine, börsikrahh. Kuidas neid probleeme lahendada püüti? Riik võttis kogu juhtimise enda kätte, reformidega, diktaktuuri kehtestamine.
kõrvaltegevusalasid, milleks on naaritsa ja rebase karusnahakasvatud ning turismitalundus. Teatud kohtades korraldatakse ratsaretki loodusesse. Muu tööstuse osa moodustavad väiksemad väetiste-, tsemendi- ja mineraalveetootjad. Islandis tegutseb mitmeid eraettevõtteid, mis toodavad kunsti- ja käsitööesemeid. Seda peamiselt turistidele müügiks. Üks soosituim ettevõte on Atlantic Leather, kes töötleb lõhe nahka riidetööstuse tarbeks. 4.5 MAJANDUSKRIIS Islandi majandus varises kokku 2008.aasta sügisel ülemaailmse krediidikriisi tõttu. Valitsus oli sunnitud oma kontrolli alla võtma riigi kolm suurimat panka. Nende majandus läks III kvartalis 3.4 protsendiga langusesse, võrreldes 4,7 protsendilise tõusuga II kvartalis. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes 2007.aastaga võrreldes 0.8 protsenti. Islandi majanduslik langus sellel aastal on 7% ja järgmisel aastal ilmselt juba puudub. 2010
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendami...
Ühendriikides otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele, kuid inimesed ei loobunud alkoholist Salaalkoholi tootmisel rikastus maffia => kuiv seadus tõi kaasa kuritegevuse kasvu Kuiva seaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad näiteks prostitutsioon ja narkokaubandus Al Capone üks kuulsamaid mafioososid MAJANDUSKRIIS 1929. aastal algas Ühendriikides majanduskriis Sellega kaasnes massiline vaesumine 1932. aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja viia Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust,
töötajatele Table 1. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil 2007-2013 Antud tabelis on ära toodud Eesti SKP muutused aastatel 2007-2013. Peamisteks valdkonnad, mis moodustavad suure osa SKP-st, valisin välja palga, tööandja sotsiaalmaksed ning hüvitised töötajatele. Aastad 2007-2013 olid Eesti majanduses väga muutlikud. Pärast 2000. aastate suurt buumiaega jõudis aastal 2009 Eestisse tõsine majanduskriis, mis oli majanduslanguse kõige madalam punkt. Majandus hakkas uuesti kasvama 2010. aastal ning paari aastane majanduskriis hakkas lõppema. Aastaks 2011 olime tagasi 2007. aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad, tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama. Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal
Riigid Erinevused Sarnasused USA · Osales Külmas sõjas · Heaoluühiskonna teke · Hea majanduslik · Demokraatia areng areng · Kõrgtehnoloogilised · Majanduskriis USA- suurtööstused sse ei jõudnud · Narko levik · Võidurelvastumine · Vabaturumajandus · Rassism levis · Marshalli plaan · Algatas Vietnami Sõja · Majanduse areng · Ei vajanud välisabi · Välisabi Inglismaa · Pariisi kokkuleppe · 1970. Aastate keskpaigal sõlmimine 1954. majanduskriis
· 2.02 Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure · 21.01 lõppeb Pariisi rahukonverents · 15.06 Asutav kogu võttis vastu EV esimese põhiseaduse, loodi Eestimaa Kommunistlik Partei · Eesti osales esmakordselt oma võistkonnaga Amsterdami OM. 1921 · EV sai Antaadilt tunnuse de jure · EV võeti vastu Rahvasteliitu 1922 · 30.12 moodustati Nõukogude Liit 1923 · Suur majanduskriis Saksamaal, hüperinflatsioon 1924 · NL sõlmis diplomaatilised suhted Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaaliaga · 21.01 suri V.I.Lenin-Uljanov 1926 · Ilmus A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa. · Tööd alustas Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija) 1928 · Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp) 1929 · 24.10 ,,must neljapäev" New Yorgi börsil, algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 1933 · 30
rahvas sai endale rohkem õigusi 2)Eestlased said endale maad ja talud, nende olukord muutus paremaks, tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. MAJANDUSTÕUS 20. AASTATE ALGUL PÕHJUSED MILLES SEISNES? MILLAL JA KUIDAS LÕPPES? 1)Maareformi elluviimine 1)Eestlased said maad jatekkis 1923. a tabas Eestit 2)Tööstuse kiire areng hulgaliselt talusid majanduskriis. Riigis puhkes 3)Sobivate turgude leidmine 2)Rajati uusi tehaseid, pandi alus inflatsioon, eksport vähenes. põlevkivitööstusele Venemaa katkestas Eestiga 3)Tööliste arv kolmekordistus majanduslikud sidemed. 1924. a 4)Algas laialdane ehitustegevus alustas rahaandusminister Otto
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduste alused" MS.0142 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Birgit Maasing lektor Helis Luik Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tulen...
Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega. Põhjus Ületootmine Näide Kaupa toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Põhjus: Vale majandamine Näide: Riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Põhjus: Valitsuse vead kriisi ajal Näide: Kõrgete tollimaksude kehtestamine ja loobumine vabakaubanduse põhimõtetest. 15
traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin Roosevelt 1932 1. Toetas uute töökohtate loomist 2. Tõstis makse 3. Organiseeris hädaabitöid 4. Kehtestas miinimum töötasu 5. Suurendas riigivõlga · Väilspoliitiliselt ajasid ühendriigid isolatsioonipoliitikat PRANTSUSMAA · Arenes võimsaks tööstusriigiks · Sõjajärgne majanduslik areng oluliselt kiire teistest suurriikidest · Politiiliselt ebastabiilne
Me võime kaduda oma murredega euroopa katlassde, kuid teisealt mida rohkem me suudam ise panustada ja olla aktiivsed, seda enam saame ka ise euroopa abi. Üheks heaks näiteks on siinkohal Eurroopa Sotsiaalfondide ressursid, mdia eesti saanb kasutada kuni 2013 aastani summas 53, 4 miljardit krooni, mis aitab meie sotsiaalpoliitikat kujundada ja meie riigi majandust ja teadust arendada. Enamus riike maailmas on praeguseks juba mõjutanud ülemaailmne majanduskriis. Kõige rohkem võib seda näha küll meie naaberriigis Lätis, kus on probleeme valitsusel olnud juba tükk aega, et hoida tasakaalus oma riigieelarve. Samad probleemid on ka Eestis ja teistel maailma riiklidel. Ma arvan, et suurem probleem on aga meil veel ees, kuna arvatakse, et majanduskriis saab läbi alles aastaks 2011. Majanduskriis on mõjutanud suuresti töötust mis on kasvanud Eestis juba viiekümne nelja tuhandeni ehk tööealisest elanikkonnast ligi 8,2 protsendini. Kõige suurem
USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner.
Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflatsioon,raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Tööpuudus ja inflatsioon mujalgi Euroopas. Sotsiaalsed probleemid. Äärmusliikumiste tugevnemine.Komintern
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke
Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas
Seda kutsuti nii,kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik.Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Nõrkused-Suhtumine Versailles´i rahulepingusse:nõuti monarhia taastamist,revolutsiooni tulemuste revideerimist ning Versailles´i lepingu mittetäitmist,seda nimetati ,,katastroofide poliitikaks".Võitlusmeetodina kasutati terrorit. 8. Mille poolest erines 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis varasematest majanduskriisidest? Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses.1930-tehniline revolutsioon,tööliste asemele võeti masinad. 1929.aastal 24.oktoobril oli börsil järsk aktsiahindade langus. Ületootmine ja halb majandamine. 9. Milliseid poliitilisi tagajärgi tõi endaga kaasa majanduskriis? Suur tööpuudus,jõukust kogunud keskklass vaesus,nälg ja rahulolematus,elutaseme langus.Usuti,et kui riiki valitseb tugev juht,lahenevad probleemid päevapealt. 10
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga Adolf Hitler- Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juht,kes tuli 1933. saksamaal
vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga Adolf Hitler- Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juht,kes tuli 1933. saksamaal
riigikogu sajaliikmeline. eelisarendamine, loodeti iseseisvaks. seadus. valdadeks. 1920. Esimene Täidesaatev võim, valitus Vene turule ja toorainele Vastuvõtmine Rahvuskultuuri õitseng. põhiseadus eesotsas riigivanemaga. 1923 majanduskriis Rahvasteliitu.1921 Kohustuslik kooli haridus Väga demokraatlik, sest Paljudel erakondadel Vene turu ja tooraine allikate puudus riigipea ametikoht. Tunnustuse saamine 1921- alguses 4.kl pärast kadumine. demokraatlikud vabadused. 1924
Eesti majandus aastatel 19301940 Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõju Eestile 19301933 1929.aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine.
Rahvarinne- Organisatsioon, mis loodi sotsialistide, kommuniste ja teiste pahempoolsete erakondade poolt diktatuuriohuga võitlemiseks. Sufrazettid- naisõiguslased Keeluseadus- Seadus mis keelas alkoholi valmistamist, müüki ja sissevedu ja väljavedu. Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem. 1920- algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Tööerakond saavutas kahel korral parlamendivalimistel võidu ning juhtisid valitsust. Majanduses valitses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud Välispoliitika- 1.Omas dominioone. 2.Oldi hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega. 3. Suurbritannia ja temast sõltuvad riigid moodustasid Briti Impeeriumi. Prantsusmaa Riigikord- Alates 1870 vabariik. Demokraatlik kord. 1934 taheti kehtestada diktatuur. Keskmiselt kaks valitsust aastas.
· I MS tulemused rahuldasid väheseid, suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud nõus Versailles' rahulepingu tulemustega ning sellega, et sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen. 2. Ülemaailmne majanduskriis · Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud. · Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa neid suuta ei maksnud algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõuti
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel ; kodanikuvabadused ; mitmeparteisüsteem ○ Vanad demokraatlikud riigid olid võrreldes uutega teatud kui ülekaalus pahempoolsete jõudude mõju poolest, poliitilise stabiilsuse, elujärje paranemise ja majanduskriisist demokraatlikuna väljumise poolest. 6. Majanduskriisid ja nende mõju demokraatiale 1923-1924 ○ 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (levis riigist riiki). ○ Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti. Seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. ○ Kriisi põhjused: a
Maailm aastal 2008 Aasta 2008 on olnud maailma jaoks sündmuste rohke aasta nii majanduses, poliitikas kui ka tavaelus. Maailm oli 2008. aasta lõpuks tundmatuseni muutunud ja inimeste elu oli läinud raskemaks kui kunagi varem. Aastal 2008 on toimunud maailmas mitmeid märkimisväärseid sündmusi, mis on mõjutanud iga inimest, näiteks majanduskriis, Barack Obama valimine USA presidendiks, Venemaa-Gruusia sõda, nafta hinna kõikumine, Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine, India ja Pakistani suhete teravnemine, piraatide tegevus Adeni lahes, orkaanid, maavärinad jne. Halva kõrvale mahtus ka palju head, sealhulgas olümpiamängud, kus Gerd Kanter võitis Eestile kettaheites kulla, ja Ingrid Betancourti ja teiste pantvangide vabastamine.
Itaalia. Mõlemas riigis tekkis sobiv keskkond diktaatorite võimuletulekuks. Sobiv aeg oli ka sellepärast, et laiendati valimisõigust, mis kaasas poliitilisse ellu uusi rahvakihte, kellega oli lihtne manipuleerida. Lisaks polnud demokraatia end ära tasunud. Loodeti, et demokraatia toob riigi õitsengu, kuid kuna demokraatia püsimiseks on vaja nii tugevat rahvast kui ka tugevaid juhte, ei jõutud seda õitsengut ära oodata. 29. oktoobril 1929. aastal Ameerika Ühendriikidest alanud majanduskriis mõjutas paljusid riike. Ennekõike aitas see totalitaarset võimu ihkavate Hitleril ja Mussolinil rahvamasse enda poole võita. Kuna rahval on kergem süüdistada midagi lähedalolevat, arvati, et riigi valitsus on majanduskriisis süüdi. Tulevased diktaatorid oskasid seda aga osavalt ära kasutada ja lubasid rahvale paremat, majanduslikult kindlustatud tulevikku. Diktatuuride sisepoliitika teravnemine oli paljuski seotud majandus- ja demokraatia kriisiga
Niisiis arutlengi nende probleemide üle. Esiteks julgen öelda, et nn kindla käe loosungid on vägagi levinud meil, eriti lähevad nendega kaasa pensionärid ja väga vähe poliitikaga kursis olevad inimesed. Valitavad pakuvad suuri võimalusi ning kõike head ja paremat, kui neid valida. Tegelikult enamus lubadusi isegi ei täideta, mis toob kaasa rahva rahulolematuse. Majanduskriisi oht, kuid mitte enam oht vaid tegelikkus. Majanduskriis on meil olnud juba mitu aastat. Selle põhjustas rahaga valesti arveldamine. Kasutati raha, mida tegelikult ei olnudki. Samuti on tagajärjeks rahva rahulolematus. Konfliktid naaberriikidega, eesotsas Venemaaga. Venemaa ja Eesti vahelised konfliktid on olnud aastatuhandeid. Kuigi Eesti saavutas oma iseseisvuse, jäi siiski Eestisse palju venelasi. Lahkhelid kahe erineva rahvuse vahel ühisel maal, tekitab probleeme ka kahe riigi vahel
Saksamaa. Saksamaal tekkis diktatuur sellepärast, et ta sai lüüa I ms-s ning sellega kaasnes rahulolematus Pariisi rahukonverentsi tulemustega,eriti Versailles' lepinguga, mille kohaselt pidi Saks maksma kõrgeid reparatsioone, teda alandati, võeti maid ära jne. 1920-ndate alguses kujunes Saks Natsionaalsotsialistlik Partei, mille juhiks sai Adolf Hitler. Esialgu ebaõnnestus tal riigipöördekatse, aga natsid said väga populaarseks, kui saabus majanduskriis, sest lubasid nt inimestele tööd, ning nad said riigipäeva valimistel võidu. Kuna ka Itaalia sai I ms-s lüüa, tekkis riigis madalseis ja nö alaväärsuskompleks, mida kasutasid osavalt ära võimuihkajad, kelle jaoks soosis olukorda ka kaotajariikide suured inimkaotused ja võlad. Itaalias kerkiski esile Mussolini, kes rõhutas rahvale nende tähtsust ning sisendas, et it peab hakkama saama iseseisvalt ning olema sõltumatu teistest riikidest
mõnes mõttes moraalset kahju kõige toimunu üle. Uute võimukate ja paremat elu lubavate juhtide tekkimisel tundis saksa rahvas võimalust taas oma au päästa ja näidata mida väärt ollakse. Järelikult oli uus sõda saksa rahvale justkui pääsemine häbist ja alandusest, mis eelmise ilmasõja kaotus endaga kaasa tõi. Saksamaa pidi vastavalt Versailles rahule maksma võitjatele ka reparatsioone. See seadis riigi majanduse niigi kehva seisu ja 1929. aastal alanud majanduskriis suurendas seda veelgi. Inimesed olid väsinud vaesusest ja olid valmis haarama igast päästekõrrest, mis neid viletsusest välja aidata oleks saanud. Seega võis sõda vaesunud riigile tunduda hädavajalik, et rahvast näljasurmast päästa. Versailles rahu territoriaalsete sätetega võeti Saksamaalt ära 13% tema aladest. Koos maaga lahutati ka rahvas ning inimesed ei leppinud nii lihtsalt kodumaast äralõikamisega. Igatseti taas kuuluda ühte vabasse ja õiglasesse riiki
Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas maailmas osalevad ja ennast hästi tunnevad, toodab see protsess stabiilsust ja rahvusvahelist korda, kõige olulisemad siduvad tegurid on nn ühtsed väärtused. Eesti rahvuse peamised ohud on sisemised: madal sündimus, vähene lõimumine, väljaränne ja väheste soov naasta, sest üks olulisemaid põhjuseid, miks inimesed ei taha eestisse naasta, on peale palgaerinevuste just eestile suletus- meie suhtumine erinevustesse. Aga ka praegune majanduskriis on vallandunud suure hulga erinevaid emotsionaalseid reaktsioone. Üleilmne majanduskriis on tulnud rahvusvahelise korra vägivaldse kujundajana sõdade asemel, siiani on eestlane suutnud end küllalt hästi vaos hoida, kuigi on ka juba märgata eestlaste seas argresiivsuse märke. Usa politoloogi Samuel P. Huntingtoni väide kokkupõrgetest erinevate kultuuride vahel ja ususõdade ajastu on pälvinud heakskiitu, kui ka tugevat kriitikat. Pärast 11.septembril
Loomulik monopol- kohustus tekkis siis kui tootmise alustamine nõuab liiga suuri investeeringuid ja selle tegemine ei ole otstarbekas. Monopoolse konkurentsi tunnused on: · mõned ettevõtted on suuremad kui teised, ettevõtted on ebavõrdses olukorras · alati ei ole kate turule toomine vabalt teostav, seda piiravad litsensid, patendid, tegevusload jne. · Mõne toote puhul puudub üldse konkurents, ongi monopol. Turutõrked on tootmine on mingil põhjusel takisttud n: majanduskriis, poliitiline kriis Turutõrge põhjused: · majanduskriis · poliitiline kriis · looduskatastroofid
kehvu maid, mis olid ammu sööti jäetud või mida ei oldud kunagi varem haritud. I maailmasõja järel majanduse arenedes suurenesid ka inimeste palgad ning elatustase. Kahjuks ei kestnud see edu aga lõpmatuseni. Ameerika minevikus on ka negatiivseid mälestusi. Nimelt "Mustal teisipäeval" kukkus New Yorki Aktsiabörs 11.7% ning seda krahhi 1929. aastal 29. oktoobril peetakse Suure depressiooni alguseks ja sümboliks. Nimelt algas Ameerikas majanduskriis, mille põhjusteks oli inimeste kiire soov rikkaks saada, mis põhjustas USA väärtpaberituru kokkuvarisemise. Lisaks muutus populaarseks masstootmine, kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Ka pangad aitasid sellele kaasa, andes liigseid pangalaenu. Majanduskriis tõi riigis kaasa totaalse kaose: toodangute maht vähenes poole võrra, palgad langesid, ettevõtted läksid
aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma põhiseadust ümber ning see näitas sisepoliitika nõrkust. 20ne aasta jooksul muudeti põhiseadust 3 korda ümber. Mil moel mõjutas Eesti majanduskriis ühiskonda ja majandust? Kriisiaastal vähenes toodangu koguväärtus põllumjanduses 45% ja tööstuses 20%. Milles seisnes 1930. aastate sisepoliitiline ja põhiseaduse kriis? 1930. algusaastate Eesti põhiseaduskriisi taga oli kolm suuremat põhjust: 20. sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929
Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi). - Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. - Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõi eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. - Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga (kaup jäi ladudesse seisma;
Tartu Ülikool Riigiteaduste instituut Reet Pärgma KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS Uurimistöö Juhendaja: Andro Kitus Tartu 2014 Sissejuhatus Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka
" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüpoteegi kriisi. Pangad jagasid raha välja peaaegu kõigile midagi kontrollimata üle terve maailma ja siis langes järsku inimeste laenu tagatiseks antud kinnisvara väärtus
Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks. Paljudes maailma riikides halvenes järsult peaaegu kõigi elanike olukord. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et on saabunud püsiva majandusliku õitsengu aeg, siis pärast majanduskriisi puhkemist valdas inimesi masendus ja hirm homse päeva ees. 1930. aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu
Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks. Paljudes maailma riikides halvenes järsult peaaegu kõigi elanike olukord. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et on saabunud püsiva majandusliku õitsengu aeg, siis pärast majanduskriisi puhkemist valdas inimesi masendus ja hirm homse päeva ees. 1930. aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid...............................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...................................................................................................
Inimesed aga ei loobunud alkoholist ja selle levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Siiski tundus Ameerika olema tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut toetas 1920.aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Selle mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast üheks Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see
100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi . Saksamaale tundus alandav , et ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja , et ta pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjatele sõjakuulutused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete ( Saksamaa 132 milj. kuldmarka kohustus) , kiire inflatsiooni (paberraha väärtuste langemise ) või tooraineallikate kadumisega (Saksamaa kaotab tööstuspiirkonna Elsass-Lotring). 1929 . aastal alanud pikajaline sügav majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. USA's ületootmise tõttu tekkis majanduskriis , Saksamaa oli tihedalt seotud USA'ga , seega varises kiiresti ka nende majandus kokku.Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud , kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid , et kui nad võimule pääsevad , läheb elu kiiresti paremaks , ning rahavas uskus neid. Eestis aktiviseerub hapside liikumine , ning Päts teostab riigipöörde 1934 a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
