Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011 (0)

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitus instituut
Geomaatika osakond
Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011
Iseseisev töö õppeaines „Majandusteaduste alused“
MS.0142
Koostas : Anton Makarjev
Juhendas: lektor Birgit Maasing
lektor Helis Luik
Tartu 2012

Sissejuhatus

Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina , Poola jt.) naabruses , millest tuleneb, et arengupotentsiaal Eesti väliskaubanduses on tunduvalt suurem kui tööstuses. Ka olemasoleva tööstuse potentsiaal on suurem kui Eesti siseturu vajadus. Ekspordi ja impordi (kaubakäive) mahu juurdekasv on viimastel aastatel tunduvalt suurem kui töötleva tööstuse mahu kasv.
Väliskaubanduse ülesanne on soosida Eestis konkurentsivõimelise tööstuse ja põllumajanduse arengut, silmas pidades uue keskkonnasõbraliku tehnoloogia juurutamist uute ekspordikaupade tootmiseks ja olemasoleva ressursi maksimaalset ja ratsionaalset kasutamist. Väliskaubandus peab lähtuma rahvusvahelisest tööjaotusest, kuid eelkõige kaupade tootmisvõimalusest Eestis ja alles seejärel võimalusest puudujäävate ja sortimenti rikastavate kaupade impordist. Seoses kodumaise nõudluse kiire kasvuga on viimastel aastatel import kasvanud tunduvalt kiiremini kui eksport . Arvestades eeltoodut on praegu eelkõige vajalik stimuleerida säästmist nii era- kui ka avalikus sektoris.

Väliskaubanduse mahtu muutus aastatel 2004-2011

Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei olnud siis enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele.
Graafik 1. 2004. aasta impordi ja ekspordi muutus. Bilanss.
Selle graafiku järgi on näha, et 2004. aasta alguses impordi maht oli natuke suurem ekpordist. Kuni aprillini ekspordi ja impordi kasv oli sujuv , kuid aprillis hakkas import kahekordselt kasvama võrreldes ekspordiga. Seotud see oli, minu arvates, sellega, at 2. aprillil 2004. aastal oli Eesti liitunud NATO -ga ning paljud ettevõtted hakkasid rohkem kaupu ja teenusi pakkuda meie riiki. Üheks põhjuseks oli ka see, et sama aasta 1. mail Eesti liitus Euroopa Liiduga. See avas turu teiste EL riikide jaoks, mis tähendas, et on vähem takistusi Eestiga äri tegemiseks. Aprillist oli selle aasta kõige suurim impordinäitaja. Praegu eurodesse ümberarvutamisel impordi maht võrdles 703,2 miljonit eurot, kui eksport võrdles vaid 360,2 milj. eurot. Arvatavasti, mai kuus enamus, mida varem peeti väliskaubanduseks hakkas arvestama nüüd Euroopa siseturu kaubanduseks. Seetõttu, mai kuus toimus selline suur langus, kuid loogika järgi seoses selliste poliitiliste muutustega peaks see ikka kasvama.
Samuti võiks see olla seotud sellega, et Eesti elanikud kartsid suurt inflatsiooni EL astudes, ning soetasid varudeks kõikvõimalikuid esmatarbekaupu. Näiteks, oli tol aastal üleliigse suhkruvarude eest Euroopa Komisjoni poolt määratud suhkrutrahv summas liigakudu 712 miljonit krooni, mida Eesti pidi maksma 2009. aastaks.
Peale seda Eesti väliskaubandus kasvas sujuvalt . Eesti impordi mahu tipp tuli aastale 2007, kuid peale Pronksööd impordi ja transiidi seisukord läks halvemaks. Ekspordi kasv sel ajal ikkagi kasvas, ning hakkas langema just, kui algas finantskriis ja selle järgi ka majanduskriis . Vastavalt graafikule (Graafik 2.) on arusaadav kogu väliskaubanduse näitajate progress.
Graafik 2. Eesti väliskaubanduse mahtude näitajad.
Väliskaubanduse kaupade ekspordi ja impordi kasv aeglustus 2007. aastal varasema aastaga võrreldes ning oli Euroopa Liiduga liitumise järgse aja väikseim. 2007. aastal oli kaupade eksport 125,5 miljardit krooni ja import 177,1 miljardit krooni. Eksport kasvas varasema aastaga võrreldes 4% ja import 6%, mis on viimase nelja aasta väikseim kasv. Osaliselt on kasvu aeglustumine põhjustatud ekspordi ja impordi väga kiirest kasvutempost 2006. aastal (vastavalt 24% ja 30%).
Oktoobris 2008 suurenes kaupade eksport 13% ja import vähenes 3% võrreldes 2007. aasta oktoobriga, teatab Statistikaamet .
Kaupade eksport oli jooksevhindades 13,2 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas eksport 1,5 miljardi krooni võrra. Ekspordi kasvu mõjutas mineraalsete toodete taasväljaveo suurenemine ligi ühe miljardi krooni võrra.
Kaupade import oli oktoobris 15,7 miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta oktoobriga vähenes sissevedu 0,4 miljardi krooni võrra. Impordi langust põhjustas sisenõudluse vähenemine mitmes tootegrupis. Kõige enam vähenes transpordivahendite ning masinate ja seadmete sissevedu.
Impordi ja ekspordi madalaimad näitajad tulid 2009. aastale. Novembris vähenes Eesti kogueksport 2008. aasta sama kuuga võrreldes 8% (0,8 miljardit krooni) ning koguimport 21% (2,7 miljardit krooni). Nii ekspordi kui ka impordi vähenemine aeglustus, kuna 2008. aasta novembri võrdlusbaas oli majanduskriisist tingituna madalam kui eelmistel kuudel. Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 1,2 miljardit krooni (2008. aasta novembris 3 miljardit krooni).
Alates 2009. aastast, kui Eesti oli majanduskasvu eeldusel , kasvas nii eksport kui ka import võrdselt. Seda saaks ka kajastada nende bilanssi graafikuna (Graafik 3.) 2008 aastal bilanss oli tegelikult väga suur, kui järmistel aastatel see on peaaegu sama. See tähendab, et kasvasid mõlemad näitajad.
Graafik 3. Ekspordi ja impordi bilanss aastatel 2008-2011.
Eksport
Import
Bilanss
2009
6486,9
7269,9
-783
2010
8744,9
9252,4
-507,6
2011
12021,8
12631,4
-609,6
Tabel 1. Espordi ja impordi näitajad aastatel 2009-2011.
Tabeli 1 järgi oli minuga arvutatud, et 2010 aasta ekspordi kasv eelmise aastaga võrreldes oli ca 34,8% ning impordi kasv 27%. 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes ekspordi kasv oli 2,6% suurem, ning võrdles 37,4%, samuti impordi kasv oli juba 36,5%.
Eesti müüb välismaale kõige rohkem masinaid ja mehaanilisi seadmeid. Samuti on malju mineraalseid tooteid ja metalle . Imporditakse kõige rohkem masinaid ja mehaanilisi seadmeid, mineraalseid tooteid, metalle ja sõiduke.

väliskaubanduse seos inflatsiooni ja tarbijahinnaindeksiga

Mina ei saa eitada seda, et meie import ja eksport kasvavad iga aasta. Kuid, minu arvates, need näitajad on natuke suurendatud , sest selles statistikas ei ole kajastatud reaalsed inflatsiooni, mis teeb seda,et meie kaubanduse summad kasvavad kiirelt, kuid reaalselt impordi ja ekspordi kasv ei olnud eriti suur.
Kuna Statistikaameti andmebaasis puuduvad andmed inflatsiooni kohta, siis ma kasutan peaaegu võrdset näitajat – tarbijahinnaindeksit. Kui meie vaatame graafikule 4, siis tarbijahinnaindeksi muutus on peaaegu sarnane väliskaubanduse näitajate muutustega.
Graafik 4. Tarbijahinnaindeksi muutus %-des.
Ja kui me ühendame kaks graafiku kokku, siis saame sellist pilti, kus need protsessid on omavahelt tihedalt seotud, isegi kui muutused toimusid ühe aasta viivitusega (Graafik 5.).