Peale tõusu tuleb alati langus (0)

Peale tõusu tuleb alati langus
Palju on räägitud ülemaailmsest majanduskriisist. See on loomulik järg eelnenud majanduse õitsengule, sest on teada-tuntud tõde, et peale tõusu tuleb alati langus. Senine laialdane priiskamine on asendunud krampliku kokkuhoiuga ning varasemalt miljoneid kroone maksnud kinnisvara ostnud inimesed on hakanud seda maha müüma.
Majanduskriis on viinud sadu tuhandeid ärisid pankrotti, jätnud miljoneid inimesi tööta ning miljardeid nälga. Kui Eestis on olukord veel talutav, siis Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia vaesemates piirkondades on asi väga hull. Varasem vaesus on kümnekordistunud ning see jätab miljonid kõhud söögita. Eriti hull on olukord Põhja- Koreas , kus vaatamata soodsatele ilmastikuoludele, aastasadade pikkusele põllumajandustraditsioonidele ning välisabile on olukord kriitilisel piiril . Eriti suurt ohtu kujutab alatoitumus väikelastele, rasedatele ning vanuritele. Seetõttu jätab majanduskriis jälje laste tervisele veel pikkadeks aastasteks.
Majanduskriis sunnib üha rohkemaid inimesi kuritegelikule teele astuma. Pidevalt on ajalehtedes uudised järjekordsetest kasiino - ja poeröövidest, kelmustest, pettustest ning vargustest. Inimesed jäävad tööta ja kuskilt leiba teenima ju peab ning meeleheitlikumad ei karda seda teha teiste kulul.
Rohke kuritegevus , suur lahtutuste ja töötute arv ning üldine nukker meeleolu muudab inimesed nukraks ning üha enamatel tekib masendus . Tänapäeva teaduse arengu juures, kus on rohtu pea iga haiguse vastu, on võimalik ka depressiooni vastu tablette saada. Kas need ka tegelikult olukorda paremaks teevad, on omaette küsimus. Pigem muudavad kõik need valuvaigistid , antidepressandid, alkohol ning kõik muu saast , mida inimesed iga päev meeletutes kogustes sisse ajavad, aju mannatera suuruseks ning pole ime, et Eesti on täis selliseid geeniusi, kes arvavad , et purjus peaga rooli istudes teevad nad oma rahakotile taksoraha arvelt teene. Reaalsus on aga vastupidine – õnnetusse sattudes tuleb katta kümneid kordi suuremaid kulusid , kui paarisajakroonine taksoarve. Rääkimata inimelu hinnast .
Milles seisneb tantsusaate populaarsus? Kogu see hirmus reaalsus paneb inimesed põgenema oma igapäevaelust ning nautima midagi jumalikku, glamuurset, kättesaamatut. Selles osas ongi appi tulnud kavalad telemehed, kes on välja mõelnud lihtinimese jaoks kättesaamatu tantsusaate. Tekib küsimus, et miks ei ole teatrite , muuseumide, kontsertide ning kinode tulud lakke tõusnud? Miks minna filmi kinno vaatama, kui seda saab praktiliselt tasuta internetist alla laadida ? Inimesed tahavad meelelahutust, kuid võimalikult madala hinnaga. Pea igal inimesel on telekas ning selle vaatamise kulud on minimaalsed. Selles peitubki tantsusaate võlu – saab põgeneda pooleteiseks tunniks reaalsusest glamuursesse tantsumaailma, kus kõik tundub nii perfektne . Kellelgi ei tundu olevat muret homse ees. Ainuke mure tundub olevat esitada oma tants ilusates kostüümides hästi, saada võimalikult palju punkte ning lahkuda saatest võitjana. Ei mingit muret selle üle, kuidas homme leiba hamba alla saada. Ühelt poolt on selline enda imedemaailma ära unustamine rahustav, teisalt trotsi tekitav. Miks mina ei võiks seal teleekraanil särada? Miks see just temaga juhtus? Mille poolest mina halvem olen?
Ükskõik, kui raske ka ei oleks, alati on kellelgi raskem. Üks tarkuski kõlas, et sul on niikaua kahju kingadeta mehest, kuni näed jalgadeta meest. Pealegi on praegu jõuluaeg ning tuleks aidata neid, kes end ise aidata ei saa. Tuleb meeles pidada, et peale langust tuleb alati tõus.