ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
4. Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 1 VI kursus Kokkuvõte Vastastikmõju nimetus Mõjutatavad kehad Mõju avaldumine Suhteline tugevus Mõjuraadius (m) Gravitatsiooniline Kõik kehad Tõmbumine 10-38 Elektromagnetiline Laetud kehad Tõmbumine ja tõukumine 10-2 Tugev Kvargid Tõmbumine ja tõukumine 1 10-15 10-16 Nõrk Kõik elementaarosakesed ?? 10-15 < 10-17 Kõik senituntud loodusnähtused seletuvad nelja vastastikmõjuga. Nende toimel mõjutab üks objekt teist ja selle tulemusena muutub nende liikumisolek. Mõjutamine toimub reaalsuse (mateeria) vormi kaudu, mida nimetatakse väljaks. Vastastikmõju seob omavahel kaks mateeria põhivormi: aine ja välja. 2 34. Entroopia Entroopia kasvu seadus. Isoleeritud (kinnise) süsteemi entroopia ei kahane. Kui ei kahane, siis võib ta kas kasvada või jääda konstantseks
2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-objekt on objekt, mille suhtes keegi isik võtab e-hoiaku. Subjektikeskne käsitlus. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Ontoloogiline universalism on eeldus, et e-objektiks saab olla mis iganes asi (kui selle suhtes e-hoiak võtta) – see tähendabki, et see on egalitaarne (võrdsus) teooria: kõik võib olla esteetiline! Loodusnähtused (päikeseloojang), abstraktsed objektid (kujutlusvõime looming), hallutsinatsioonid (roosad elevandid). Meelelise asemel kasutatakse „tähelepanu“ mõistet. Ei väida, et kõik objektid on de facto esteetilised objektid, et kõik objektid peaksid olema esteetilised objektid, et kõik objektid sobivad sama hästi esteetilise hoiaku objektideks. 4. Kirjeldage psühholoogilist ja füsioloogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile.
maakonna või omavalitsuse territooriumil on võimalik. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Õnnetuse võimalikkus tuleneb ainult vastava riskiallika olemasolust. (3) Riskiallikad klassifitseeritakse: 1) paiksed riskiallikad (üksikobjektid, metsamassiivid, turbarabad, kommunikatsioonide trassid, sõjaväeosad jne); 2) liikuvad riskiallikad (kõik transpordivahendid - aluseks võtta nende seotus liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (4) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused;
Definitsioonile heideti aga ette, et loetelu on ähmane ning jätab välja mitmed aspektid. Leslie White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest (pole bioloogiline), sõltub sümoliseerimisest (kultuur pole iseeneslik, kultuuri osaks muutuvad nähtused, kui inimesed väärtusatavd mingeid objetke ning protsesse). Melville Herskovits (USA antropoloog): kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. (Samas on aga ju ka olemas loodusnähtused, mis omavad inimeste silmis olulist tähendust). Seega ei ole definitsioonid ammendavad. Kultuuri- või sotsiaalantropoloogia: tegelevad inimese olemuse uurimisega. Kultuuriantropoloogia lähtub kultuuri kontseptsioonist ning sotsiaalantropoloogia lähtub ühiskonna kontseptsioonist. Vahel kasutatakse neid sünonüümidena. Nad on välja asvanud koloniaalsüsteemist. Inglise kolooniate valitsemise süsteem: kohalike struktuuride kasutamine ning kaasamine administratiivprotsessi. Sellest
on inimliku ja elementaarse ühisosa. Vanasõnad on valdavalt ütlused inimese kohta, veel täpsemalt -- inimese mentaalsete ja sotsiaalsete külgede kohta (mõistus, emotsioonid, suhtlemiseetika, ühiskondlik korraldus jne.). St. metafooride sihtalaks vanasõnades on eelkõige ala III. Metafooride allikaladeks on vastavalt valitud need, mis "kõrginimlikust" (mentaalsest, sotsiaalsest, abstraktsest) sfäärist või inimlikust sfäärist tervikuna väljapoole jäävad: looma- ja taimeriik, muud loodusnähtused, asjad, füüsiline maailm üldse, st. alad I ja II. Siit võib tuletada mõned üldreeglid, mille alusel vanasõnade metafoore mõistetakse (ja õieti ka konstrueeritakse). 1. Kui vanasõnas öeldav laseb end juba oma välises, otseses tähenduses häireteta mõtestada, siis 1a) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala III (st. "kõrginimliku" ala) pole võimalik ega vajalikki midagi millekski ümber mõtestada: Igal asjal oma aeg; Pole keegi nii hea, kui
tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal. Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda. Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa
muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega.
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
20 M. Lemley. Patenting nanotechnology (viide 17), lk 614. 21 R. Serrato. The Nanotech Intellectual Property ("IP") Landscape - Nanotechnology Law & Business Journal. 2005, 2(2), lk 49. 9 esineb lai konsensus patenteeritavuse ja mittepatenteeritavuse hindamisel, millele vastavalt ei ole patendikõlbulikud loodusseadused, loodusnähtused, abstraktsed ideed, esteetiline looming ning informatsioon ja andmed per se üldiselt - peaaegu kõik muu aga on. Ühendriikides on patendi saamiseks hädavalikud tingimused selle uudsus, kasulikkus ja leiutustase, kus uudsuse ja leiutustaseme üle otsustamisel hinnatakse varasemat kasutust ja laialdast tuntust (ingl k prior art22) teisiti kui mujal riikides. USA-s uuritakse patendi andmisel esitatud töös loodud andmete esinemist ühendriikide territooriumil, mujal kasutatud või
5.Kõrge maksumusega(eliit)elamurajoonid 6.Uuskeskus 7.Uus tootmise piirkond nt. lennuvälja juures 8.Uus(raske)tööstuspiirkond 9.Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad) 10.Eeslinn,vaid eliidi elumajad 11.Regeneratsiooniala endises agulis(2)või(3)tööstusalal Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks,ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. - Energiavarad on loodusnähtused ja looduslikud kütused,mida kasutatakse energia saamiseks.Neid jaotatakse traditsioonilisteks(uraan,fossiilsed kütused) ja alternatiivseteks(peaksid asendama tulevikus otsa saavaid energiavarasid,osa neist juba kasutatakse ning otsitakse nende jaoks sobivat tehnikat ja tehnoloogiat,et nende osakaalu energeetikas tõsta) - Fossiilne kütus on maakera kauges minevikus tekkinud organis,mis on kõdunemisel kõrge
- kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa); - faleronüümid = aumärginimed, nt Valge Tähe teeneterist; - sordinimed; - ehitiste ja rajatiste nimed; o loodusnähtuste nimed: taifuunid, tornaadod (põhimõte: 1a loodusnähtused nimetatakse nii, et esimene algab A-ga jne); - teoste nimed: raamatud, perioodilised väljaanded, dokumendid, aktid. Nime ja mittenime piiritlemine keerukas; - asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed ja nimetused. Nimetuumad on need, mis kirjutatakse läbiva suurtähega. Paljud on kirjeldavad nimetuumad, mida saab tõlkida; Elutute asjade nimed ei ole krononüümid = ajalõigunimetused: ajaloosündmuste, tähtpäevade, ürituste nimetused
Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne) Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused. Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas, juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord. Hiina võtab omaks riike, kes on endised nõukogu sotsialistlikud riigid SUUR REGIOONID Euroopa Üsna segamatult arenenud Lääne-Euroopa all tsivilisatsioon osutus kõige elujõulisemaks.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
(tugeva hingelise erutuse seisund, tekib järsku), kirg. Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete pühisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt. Aastaid ühtemoodi kirglik olla ei ole võimalik. Ülevus, ahastus, viha, hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali). Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond, jne. Mida kõrgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks läheb tundeelu. Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks.
ebaõnnestumiste baasil), afekt (tugeva hingelise erutuse seisund, tekib järsku), kirg. Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete pühisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt. Aastaid ühtemoodi kirglik olla ei ole võimalik. Ülevus, ahastus, viha, hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali). Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond, jne. Mida kõrgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks läheb tundeelu. Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks.
kohas kindlustamaks, et töövahendid on paigaldatud õigesti ja toimivad nõuetekohaselt. 2. Tööandja tagab, et siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad pädevad isikud kontrollivad töövahendeid, mida mõjutavad tingimused, mis neid kahjustavad ja millega võib kaasneda ohtlik olukord: -- regulaarselt ja vajaduse korral katsetavad neid, -- erandkorras juhul, kui erandlikud asjaolud nagu ümberseadistamine, õnnetused, loodusnähtused või pikaleveninud tööseisak võivad töövahendite turvalisust ohustada, et tagada tervishoiu- ja ohutustingimuste täitmine ning töövahendite kahjustuste õigeaegne avastamine ja parandamine. 3. Kontrollitulemused tuleb registreerida ja need peavad olema asjaomaste asutuste käsutuses. Kontrollitulemusi tuleb säilitada piisava aja jooksul. Kui töövahendid asuvad väljaspool ettevõtet, peab nendega kaasas olema tõendusmaterjal kontrolli toimumise kohta. 4
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
juriidiline fakt on mingisugune asjaolu, millega kaasnevad juriidilised tagajärjed. On kahte tüüpi juriidilisi fakte: on tehingud ja on muud asjaolud. Kui juriidiliseks faktiks on leping, tähendab see seda, et lepingus on võimalik kokku leppida teisiti, kui on ette nähtud seaduses. Muudeks asjaoludeks võib olla nt kahju tekitamine. Juriidiliste faktide liigitus: 1)sündmused ei sõltu inimese tahtest, kuid toova kaasa õigusliku tagajärje. Nt loodusnähtused, millel on õiguslik tähendus, inimese surm. Siia kuuluvad ka sellised nähtused, mille tekkimine on seotud inimese tahtega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu inimese tahtest. 2) teod omavad suuremat tähendust. Tegevus või teost hoidumine, millega seadus seostab õiguslike tagajärgede saabumist. Teod jagunevad: - õigustoimingud ehk õiguspärased teod * tehingud õiguspärased teod, mis on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
vaid ajaloolise jälje selle kunagisest intentsionaalsusest. 9. Eliminatiivmaterialism(Churchland, Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud) Varajane eliminativism. Teadusfilosoof Paul Feyerabend, varane Rorty: identsusteooria ründamine praegu kõneldava keele seisukohast (vaimsete mõistete omadustest lähtudes) ei ole mõttekas, sest keel areneb koos meie teooriatega. See rünnak sarnaneks vaidlusega, kus väitele, et üleloomulikud nähtused on tegelikult teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed. Eliminatiivmaterialistide järgi seostab samasusväide sama asja aegunud ja areneva seletuse. Need kaks seletust ei pea olema vastastikku tõlgitavad, ka ei tähenda see, et kõik x-le omistatud omadused oleksid omistatavad ka y-le. Lause “Aistingud on ajuprotsessid” sarnaneb lausega “Seestumus deemonitest on hallutsinatoorse psühhoosi vorm”. Üks seletus vahetab välja teise
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) mõistukõne vt allegooria. mõtteriim vt parallelism. mõttetera vt aforism. müsteerium Piibli episoodidele üles ehitatud keskaegne draama, mida kanti ette katoliku kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Müsteerium arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna ülestõusmispühad olid
Tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alused. (Slaid 4) Kõige olulisem õiguste ja kohustuste tekkimise alus on tehing. Tehingud on tahtlikult suunatud õigusliku tulemuse saavutamisele. Tehingute puhul saab rääkida siiski õiguspärastest tehingutest, sest õigusvastased tehingud on kas tühised või tühistatavad. Sündmused on sellised tegelikkuse asjaolud, millede tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest (looduskatastroofid ja muud loodusnähtused, inimese sünd ja surm). Mitte kõik sündmused ei too kaasa tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimist, vaid üksnes need, mis toovad kaasa kellegi subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise. Nii ei pruugi laastav tormituul õiguslikku tähendust omada, samas sellest võib kindlustusvõtjal tekkida nõudeõigus kindlustusühingu vastu. Võrreldes tehingutega ei ole muud toimingud, millega seadus seob tsiviilõiguste ja
Antud juhul on juriidiliseks faktiks müügileping, mis tekitab õigussuhte. Kahju tekitamine on juriidiline fakt, mis tekitab õigussuhte kannatanu ja kahju tekitaja vahel. Suhte sisu tuleb erinevatest õigusnormidest. Ehk: midagi peab juhtuma et tsiviilõigussuhe tekiks, suhe saab oma sisu tsiviilõigusnormidest. Juriidilisi fakte võib liigitada järgnevalt: · Sündmused on sellised juriidilised faktid, mis ei sõltu inimtahtest. Näiteks kõiksugu loodusnähtused. Või siis sellised, mille tekkimine on küll seotud inimtegevusega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu enam inimtahtest, nt. surm kehavigastuse tagajärjel. · Teod on kas tegevus või teost hoidumine, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Teod võib liigitada omakorda: o Õigustoimingud eelkõige kahju tekitamine (rikutakse nt. omanikuõigusi asja lõhkumisega), mingi lepingulise kohustuse rikkumine.
tsiviilõigussuhte. Antud juhul on juriidiliseks faktiks müügileping, mis tekitab õigussuhte. Kahju tekitamine on juriidiline fakt, mis tekitab õigussuhte kannatanu ja kahju tekitaja vahel. Suhte sisu tuleb erinevatest õigusnormidest. Ehk: midagi peab juhtuma et tsiviilõigussuhe tekiks, suhe saab oma sisu tsiviilõigusnormidest. Juriidilisi fakte võib liigitada järgnevalt: ∙ Sündmused on sellised juriidilised faktid, mis ei sõltu inimtahtest. Näiteks kõiksugu loodusnähtused. Või siis sellised, mille tekkimine on küll seotud inimtegevusega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu enam inimtahtest, nt. surm kehavigastuse tagajärjel. ∙ Teod on kas tegevus või teost hoidumine, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Teod võib liigitada omakorda: o Õigustoimingud – eelkõige kahju tekitamine (rikutakse nt. omanikuõigusi asja lõhkumisega), mingi lepingulise kohustuse rikkumine
Lisaks anname ülevaate relatiivsusteooria seisukohtadest ja kosmoloogiast. Esitus on selline, mis eeldab mingeid algteadmisi füüsikast, aga mitte väga sügavaid. Näiteks oleks hea kui teatakse, et elektrivoolu kirjeldatakse pinge, takistuse ja voolutugevusega ning voolu võib jaotada alaliseks ja vahelduvaks. Või seda, et valgust saab kirjeldada nii laine kui osakeste abil. 3. Vastastikmõjud Nagu eespool räägitud, on kõik senituntud loodusnähtused seletuvad nelja vastastikmõju ehk interaktsiooniga. Nende toimel mõjutab üks objekt teist ja selle tulemusena muutub nende liikumisolek. Mõjutamine toimub reaalsuse (mateeria) vormi kaudu, mida nimetatakse väljaks. Välja olemasolu ilmneb jõu avaldumises. Näiteks öeldes, et mingit ruumi osa täidab elektriväli, tähendab see, et kui sinna paigutada laetud keha, siis hakkab sellele kehale
madalikule minekuks. Esmased tegevused madalikule sattunud laeval. 1. Laevade madalikule sattumise põhjused. Madalikulejooksud moodustavad üle poole kõigist navigatsioonilistest avariidest ja toovad igal aastal laevaomanikele tohutuid kahjumeid. Sageli kaasneb madalikulejooksuga loodusreostus, mille tekitatud kahju kohalikule loodusele võib olla korvamatu. Madalikulejooksu põhjusteks on: 90% - laevajuhtide süü (viga), 4,5% - erakorralised ja stiihilised loodusnähtused, 3% - senitundmatu madaliku ilmnemine, 1,5% - mereteede navigatsioonivahendite puudulikkus, 1% - peamasina või rooli rikked. a) Laevajuhtide tüüpilisteks madalikele viivateks vigadeks on: - lootsiraamatute ja kohalike reeglite eiramine, - orienteerumine ainult ujuva navigatsioonimärgistuse järgi, - laeva liikumise mitterahuldav kontroll lahknemisel teiste laevadega, - vead pööretel ja manööverdamisel,
Kuid selline asjaolu tegelikult ei välista paranähtuste olemasolu. Oma olemuselt ei ole need nagu loodusnähtused. Nende „taga“ peitub mõistus – eelkõige maaväline mõistus. Nad soovivad jätta endast küll tõendeid enda olemasolu kohta, kuid seda siiski ainult nö. „usulisel tasemel“. Ei taheta jätta teaduslikke tõendeid. Nende nähtuste loomuseks peabki jääma usk, mitte teaduslik fakt. Selles ongi kogu asja mõte. Paranähtused ei ole nagu loodusnähtused ja seega nende teaduslik uurimine eeldab teistsugust lähenemist kui loodusnähtuste korral. Teaduse primitiivseks meetodiks jääbki 49 enamasti see, mida erinevad autorid on piltlikult öelnud: „usun seda, mida ma oma silmaga näen“. Kuna paranormaalsed nähtused on maavälise päritoluga, siis maaväline mõistus ise soovibki jääda inimteaduse piiridest väljapoole, jääda ainult usulisele tasemele, mitte sattuda teaduslikuks
Kuid selline asjaolu tegelikult ei välista paranähtuste olemasolu. Oma olemuselt ei ole need nagu loodusnähtu- sed. Nende ,,taga" varitseb mõistus eelkõige maaväline mõistus. Nad soovivad jätta endast küll tõendeid enda olemasolu kohta, kuid seda siiski ainult nö. ,,usulisel tasemel". Ei taheta jätta teadus- likke tõendeid. Nende nähtuste loomuseks peabki jääma usk mitte teaduslik fakt. Selles ongi kogu asja mõte. Paranähtused ei ole nagu loodusnähtused ja seega nende teaduslik uurimine eeldab teist- sugust lähenemist kui loodusteaduste puhul. Teaduse primitiivseks meetodiks jääbki enamasti see, et ,,usun seda, mida ma oma silmaga näen". Kuna paranormaalsed nähtused on maavälise päritolu- ga, siis maaväline mõistus ise soovibki jääda inimteadusest väljapoole jääda usulisele tasemele, mitte sattuda teaduslikuks kättesaadavaks. Loodusnähtused seda aga teha ei suuda neil ei ole mõistust.
Kuid selline asjaolu tegelikult ei välista paranähtuste olemasolu. Oma olemuselt ei ole need nagu loodusnähtu- sed. Nende ,,taga" varitseb mõistus eelkõige maaväline mõistus. Nad soovivad jätta endast küll tõendeid enda olemasolu kohta, kuid seda siiski ainult nö. ,,usulisel tasemel". Ei taheta jätta teadus- likke tõendeid. Nende nähtuste loomuseks peabki jääma usk mitte teaduslik fakt. Selles ongi kogu asja mõte. Paranähtused ei ole nagu loodusnähtused ja seega nende teaduslik uurimine eeldab teist- sugust lähenemist kui loodusteaduste puhul. Teaduse primitiivseks meetodiks jääbki enamasti see, et ,,usun seda, mida ma oma silmaga näen". Kuna paranormaalsed nähtused on maavälise päritolu- ga, siis maaväline mõistus ise soovibki jääda inimteadusest väljapoole jääda usulisele tasemele, mitte sattuda teaduslikuks kättesaadavaks. Loodusnähtused seda aga teha ei suuda neil ei ole mõistust.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
