ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht] Valituks osutus Jõgeva vald, kuna töö kirjutaja (Sirle Erimäe) on ise pärit Jõgeva vallast, Vaimastvere külast . 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht]. Jõgeva valla keskmine
..............................lk4 Kaisma terviserada............................................................................................................................lk5 Kihnu saar..........................................................................................................................................lk5 Pärnu muul........................................................................................................................................lk5 Pärnu rannaniidu looduskaitseala......................................................................................................lk5 Riisa õpperada...................................................................................................................................lk6 Nigula looduskaitseala......................................................................................................................lk6 Lindi looduskaitsala.................................................................................
Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha).
RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.(galerii) (estonica)
Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel 2015. aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1]. Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning
aastal, mil Riia Loodusuurijate Selts kuulutas eraalgatusel kohaliku tuletornivahi Artur Toomi eestvõtmisel Vaika saared (praegu Vilsandi rahvuspargi territooriumil) loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene rahvuspark - Lahemaa rahvuspark. 1993. a asutati Soomaa ja Karula rahvuspargid ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. 1994. a asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Samuti võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus. 2004. a sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja 10. mail võeti vastu uus looduskaitseseadus. Samal aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. 2018 aastal muudeti looduskaitseseadust ja asutati Eesti kuues - Alutaguse rahvuspark.
Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Ajalugu Alaline asutus kujunes saarel 18
psaid ei ole. Ainuke imetaja on rott Rattus exulans. Merelinde pesitseb kuus liiki, kuid mitte arvukalt. Pruunsuulasid on sadakond, kaljutiire samuti sadakond, masksuulasid 350800. Saarel elab ka rohekilpkonnade populatsioon. Selgrootutest on muu hulgas teada ks lestaline ja kaks parasiitset krbseliiki. Kogu kossteem on rmiselt lihtne ning haavatav. Saarel ei ole ankrukohti, kuid normaalse idatuulega saab saare liivasel lnerannikul randuda. Puutumatu floora ja fauna tttu on saar thtis looduskaitseala. 21. juunil 1938 rajati sinna Gilberti ja Ellise asumaa linnukaitseala, 1975 kinnitati saare kaitsealastaatus ning kuulutati vlja looduskaitseala[1]. Praegu on saar Fniksisaarte looduskaitseala koosseisus. Seadusandlus ei ne ette konkreetseid kaitsemeetmed, kuid saart kaitseb selle geograafiline isoleeritus ja karm loodus. Saart on vhe uuritud ja uurimisbaasi ega spetsiaalset personali seal pole. Looduskaitseala hooldab Kiritimatil baseeruv looduskaitseksus.
Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Rahvuspark jääb Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumile. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel 3 km kaugusel Lihulast. Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki
bioloogiline aktiivsus · B horisondi läbikobestumine toimub talviti esinevate läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid.
................................................12 PAIKNEMINE EESTIS KAART Looduslikelt tingimustelt Pandivere kõrgustikuga üsna sarnane Kesk-Eesti tasandik hõlmab Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3 GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis
Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks on ette nähtud kindlad kaitsemeetmed. Looduskaitsealadel uuritakse looduslikke protsesse ning ohustatud taime-, looma- ja seeneliike ning muid looduslikke nähtusi. Väikseim on Anne kaitseala Tartu maakonnas (16 hektarit), suurim aga Alam-Pedja looduskaitseala Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas (34 219 hektarit). Maastikukaitseala: Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud kas eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist 2007 on meil viis rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149
wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032 Kabli linnujaam • Kabli linnujaam on töötanud juba üle 35 aasta • Selle aja jooksul on rõngastatud üle poole miljoni rändlinnu ja laekunud tuhandeid taasleiuteateid • Kõige enam on Kablis märgatud Euroopa pisemaid linde pöialpoisse
Vilsandi rahvuspark Ülevaade ● Asub Saaremaa läänerannikul ● Pindala 237,6 km² ● 247 linnuliiki ● 520 soontaimeliiki ● 500 liiki samblikke ja samblaid ● 80 liiki kalu https://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi#/media/File:Vilsandi_ja_lahiymbrus.png Ajalugu ● 1906 - majakavaht Artur Toom rentis Vaika saared ● 1910 - moodustati Vaika loodusreservaat ● 1971 - moodustatakse Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ● 1992 - avatakse bioloogiajaam Vilsandi saarel ● 1993 - reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks ● 2004 - Vilsandi rahvuspark saab Natura 2000 alaks Ülesanded ● Kaitsta rannikumerd ● Korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust ● Kaitsta liike ja nende elupaiku ● Toetada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/
Matsalu rahvuspark Sisesta nimi ja klass 2010 a. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asukoht 3. Matsalu rahvuspargi tähtsus 4. Külastamine 5. Kasutatud allikad Sissejuhatus Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis. Hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Rahvuspargi keskus asub Penijõel. Pindala 48 610 ha. Matsalu rahvuspargi tähtsus Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas.
kaitse alla võetud ala. Kaitseala jaguneb vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel. Rahvuspark Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ja Matsalu Rahvuspark Rahvuspargi moodustavad maailma looduskaitse raskuskesme, kaitstes suuri ökosüsteeme läbi looduslike arenguprotsesside Looduskaitseala Looduskaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate kaitsvate taime, seene, ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Üldjuhul moodustab suurema osa looduskaitsealast sihtkaitsevöönd. Maastikukaitseala Loodusreservaat
Omandivorm: OÜ Ettevõtte suurus: 26 hektarit teenindus- ja tootmismaad 1.2. Ettevõtte taustaandmed Senist majandustegevust Vaariku talus toimunud pole.Talul puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Vaariku talu abihooned on renoveeritud omavahenditest pere puhkekodu tarbeks ja talu on olnud senini kasutuses 5 - liikmelise pere suvekoduna.Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult ühes kaunimas piirkonnas: Luitemaa looduskaitseala vahetus läheduses ja Pärnu Lahe partnerluskogu piirkonnas. 1.3. Äriidee Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Pärnu Maakonnas x vallas. Vaariku talu asub x alevikus, x looduskaitseala piiril. Talu põhitegevusaladeks on loodusturism, majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul
ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Ka praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud kahe maakonna ja nelja eri valla vahel. 1920. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte valda, kuid see plaan ebaõnnestus. · Täna eraldatusele ümbritsevast maailmast ja piiritsoonile, mis hoidis ranna inimtühjana, on seal säilinud puutumatu loodus. Et seda kaitsta, loodi juba aastal 1928 Liivi rannast veidi sisemaale jääv Sltere looduskaitseala, mida hiljem korduvalt laiendati. Tänapäeval hõlmab see ka suure osa ranna-aladest. Haruldaste taime- ja loomaliikide poolest on Sltere looduskaitseala Lätis üks rikkamaid. Pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht LIIVI RAND Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soomeugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi.
Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal, mille maad on riigi omandis. Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit, allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit Loodusrada on suunatud Lääne-Saaremaa iseloomulike biotoopide, bioloogilise mitmekesisuse ning ka Viidumäe ajaloo tundmaõppimiseks. Viidumäe looduskaitseala
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba.................................................................
3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha). Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke
jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08)
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared
1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval) 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru;
Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid. Kune Kõrvemaal on Ida- ning Lääne-Eestile iseloomuliku taimkatte looduslik piir, võib seetõttu seal leida mitmeid nii valdavalt ida- kui läänepoolse levikuga taimeliike. Detailse uuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud Tallinna Botaanikaaia poolt. Hiljem nii ulatuslikke uuringuid Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava koostajale teadaolevalt teostatud pole. Tookordse uuringu käigus tuvastatud taimeliikide arvuks oli 511 soontaime, millest 67 oli puittaimed ja 444 rohttaime. Tähelepanuväärsetest taimeleidudest väärivad märkimist muda- ja järv-lahnarohi(vastavalt I ja II kat.), vahelduvõieline vesikuusk (II kat.), vesi-lobeelia (II kat.), palu- karukell (II kat.), kollane kivirik (II kat.), karukold (III kat.), kaunis kuldking (II kat.) jt.
kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993) 15)Mida tähendab ökoloogiline suund e terviklik lähenemine loodusele? Ökoloogiline suund ehk suund, kus loodust käsitletakse, kui tervikut, mis areneb ja talitleb läbi aine- ja energiaringi. Elus- ja elutaloodus on omavahel, sedavõrd tihedalt seotud, et pole võimalik tulemuslikult kaitsa mõnda liiki, kaitsmata selle kasvukohti. 15)Millal ja kelle poolt asutati Eesti esimene looduskaitseala? Esimene looduskaitseala asutati 1910, milleks oli Vaikla saarte esimene Eesti Linnukaitseala. Esiotsas Artur Toom. Kaitstakse haudeperioodil veelindude mune inimeste ees. 15)Nimeta looduskaitsealasid Eestis. Vilsandi Looduskaitseala, Viidumäe Looduskaitseala, Matsalu Looduskaitseala, Nigula Looduskaitseala. 15)Millised mullad on Eestis kõige laialdasema levikuga? Kõige laialdasema levikuga on soomullad. 16)Võrdle Eesti suurust teiste Euroopa riikidega! Eesti, oma 45227 km² pindalaga, on üks Euroopa pisemaid riike
Iseloomusta erinevate kaitsealade tüüpe. Kaitsealade tüübid on järgmised: ● rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 6 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark, Alutaguse rahvuspark ● looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala. ● maastikukaitseala (looduspark) - loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis
See saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla kuulub vahel ka looduse rikastamine (sh haljastamine). Eesti looduskaitse v EESTI LOODUSKAITSE TEGELEB: v Üksikobjektide kaitsega v Taime- ja loomaliikide kaitsega v Kaitsealade (rahvusparkide, looduskaitsealade) loomisega/hooldamisega. v Esimene Eesti looduskaitseala Vaika Linnukaitseala asutati 1910. aastal. 1993. aastal nimetati see Vilsandi Rahvuspargiks. Hetkel on Eestis 5 rahvusparki, 3 looduskaitseala ja 2 maastikukaitseala. Keskkonnakaitse v Keskkonnakaitse abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse tegeleb ka õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitsega, tegeleb jäätmetega jne. Lingid
Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest, looduskaitsest 1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j
Põlevkivi põletamisega kaasnevad ka suured tuhamäed. Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine on toonud kaasa põhjavee kvaliteedi halvenemise. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine, toob kaasa eutrofeerumise ja vee-elustiku taastootmise ja kvaliteedi languse. Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilate kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 17. Rahvuspargid: Lahemaa, Matsalu, Karula, Soomaa, Vilsandi Looduskaitsealad: Viidumäe looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala Maastikukaitsealad: Kõrvemaa maastikukaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitsealad 18. I kategooria: loomad - ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, kaljukotkas; taimed kollane käoking, põhja raunjalg II kategooria: loomad säga, apteegikaan; taimed alpi võipätakas, jumalakäpp
tasandike ja madalate platoode piirkond. Rahvastiku tihedus on 33 in/km². Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800–1400 m, Madagaskari rahvastikutihedus on vägagi Madagaskaril asub ka Tsingy de Bemaraha ebaühtlane – maa idaosa on asustatud looduskaitseala. UNESCO maailmapärandi keskmine kõrgus on 1100 m. Platoo on lääne poole kaldu. Lavamaad ja mäed on maastikul sageli suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa nimistusse kuulub Madagaskarilt üks kohati väga hõredalt. kultuuriline objekt ja kaks loodusobjekti. segamini.
omapärasele päritolule (sinisavi-diapiiride poolt tõstetud hiidpankad) lisavad ajaloohõngu jäljed nii Põhjasõja (Rootsi kants) kui II maailmasõjaga (Tannebergi kaitseliin) seotud sündmustest ja rajatistest. Tornimäe põhjanõlv. Narva jõe kanjoni maastikukaitsealal · (14 ha, kaitse all 1959. aastast) on kaitse all Narva klindioru läänekallas Narva linnas ja joaastang Kreenholmi saare põhjaosas. Iidne vastasseis Narva jõel Matsalu looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Matsalu arvati rahvusvahelise märgalade kaitse konventsiooniga (Ramsari) rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka juba nõukogude perioodil. · Praeguseks on Eestis kinnitatud 10 Ramsari ala ning lisandumas on veel kümmekond. Matsalu looduskaitseala hõlmab 476,4 km² suuruse maa- ja veeala, mille moodustavad Matsalu laht
Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitsealad on looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad looduskaitsealad on Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala. Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke- eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala looduspargi territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Nimetagem siin Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude
põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis , SuureRõude mõis ja nii edasi . Esineb ka linnuseid: Haapsalu piiskopilinnus, Lihula linnus ja Virtsu linnus . Sillad : Kasari , Koluvere ja Vanamõisa sillad . On olemas ka Kullamaa vesiveski . Lk 6
· ar i · P · · Hiiumaa kaitsealade valitsejaks on Praktilist set korraldab Riikliku · · · · · · · · · K looduskaitseala · õ Pihla- p · u Sarve · lo maastikukaitseala · o Sepaste · d maastikukaitseala · u Tahkuna s · k looduskaitseala · ai Tareste ts maastikukaitseala g e Tihu looduskaitseala al Tilga a · maastikukaitseala · Vahtrepa L maastikukaitseala · ei · g ri lo o Hiiu madala hoiuala d Hirmuste hoiuala
21.juunil (1.juulil ukj.) 1661.aastal sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Rootsi-Vene sõja (1656- 58). Pärimuse järgi olevat rahu sõlmitud praeguseni säilinud väikeses hoones. Endla looduskaitsela Looduskaitseala Endla looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas. Looduskaitseala moodustati 1985.
Looduskaitse 100 aastat 1910-rajatakse esimene looduskaitseala (Vaika linnukaitseala) 1935-Esimene Eesti looduskaitseseadus 1955-asutatakse ENSV Teaduse Akadeemia looduskaitse komisjoni 1957-Esimene looduskaitseseadus ENSV-s 1966-asutatakse Eesti Looduskaitse Selts 1970-suur soosõda rabade kuivendamise vastu 1971-Lahemaa rahvuspark 1987-fosforiidisõda 1991-Eestimaa looduse fond 1993-asutatakse Soomaa ja Karula rahvuspark 1995-Ranna-ja kalda kaitseseadus 2001-luuakse loodushoiutoetuste süsteem 2004-Natura 2000 2007-saab Eesti rahvusvahelise loodus- Kaitseliidu liikmeks
(Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Kihnu saar. Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.kihnu.ee Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees. Nii perekondlikel kui üldrahvalikel pidudel tuntakse rõõmu rahvalaulust ja tantsust. Traditsioone austav ja samas ajaga kaasas käiv väike Kihnu ütleb oma külalistele TERE TULEMAST! Luitemaa Looduskaitseala, Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.luitemaa.eoy.ee Rannametsa Soometsa Looduskaitseala on eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. Oma praegusel kujul ja piirides, 9860 ha suuruse looduskaitsealana, moodustati ta 2000. aastal senise maastikukaitseala ja kaitstavate üksikobjektide baasil. Looduskaitseala ülesandeks on kaitsta Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluiteid ja nende ümber kujunenud kooslusi, aga ka rannaniite ja ohustatud ning haruldaste liikide elupaiku
VILSANDI RAHVUSPARK Asukoht: Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas Looduskaitseala moodustavad: Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega Vaika saared, Atlalaht, Kihelkonna, Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. Leida uusi linde. Tänan kuulamast!
kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest. Botaanikaaiad on ühed Madeira tähtsamad vaatamisväärsused. Siin on meeletult palju taimi ja lilli, mida portugallased on kolmesaja aasta jooksul oma reisidelt kogu maailmast kaasa toonud. Madeira rahvuslik looduskaitseala asutati 1982. aastal ja võtab enda alla kaks kolmandikku saarest, kaasa arvatud rangelt kaitstavad puhkealad. Kaitseala jaguneb mitmeks eraldi kaitsealuseks piirkonnaks. Ilhas Desertas on Madeirast lõunas asuv väikesaarte kaitseala, mis on loodud hüljeste kaitsmiseks. Siin on akvalangiga sukeldumine keelatud, paadist väljumiseks on vaja eriluba. Ilhas Desertas looduskaitseala loodi 1971. aastal, see on saareriigi üks vanimaid. Madeira saare maastik on väga mitmekesine
Maakasutus: Seisuga 06.04.2006 on Puurmani vallas moodustatud 1639 katastriüksust keskmise pindalaga 16,96 ha, maa kogupind on 27 792 ha. Haritavat maad on katastriüksustel kokku 6349 ha; looduslikku rohumaad 1325 ha; metsamaad 16566 ha. Looduskaitse: Puurmani vallas on üks kaitseala (Alam-Pedja looduskaitseala), kolm puistut (tegelikult puudegrupid, mille pindala kokku on 4.1 ha) ning kolm parki. Suurima osatähtsusega on kahtlemata Alam-Pedja looduskaitseala, millest jääb Puurmani valla piiresse ca 65 km 2 suurune ala. Alam-Pedja looduskaitseala. Kaitseala on pindalalt Eesti üks suuremaid kaitsealasid (34493 ha) paikneb Jõgeva, Tartu ning Viljandi maakonnas. Kaitsealast jääb Puurmani valla territooriumile 6490 ha ning see ala paikneb Altnurga, Jüriküla ja Pikknurme küla piires. Kaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja
kaitsmiseks. Näited: Lahemaa-, Karula-, Soomaa-, Vilsandi- ja Matsalu Rahvuspark 2. Looduskaitseala- looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime,- seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade säilimiseks, kaitseks ja uurimiseks. Näited: Viidumäe, Nigula- ja Endla looduskaitseala. 3. Maasikukaitseala e. looduspark- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke eesmärgil. Näited: Haanja, Otepää- ja Naissaate looduspark Kaitstavad looduse üksikobjektid: See on teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Selle ümber moodustub 50 meetri raadiuses piiranduvöönd, kui ei kehtestata väikemat ulatust.
Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik,
Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik,
AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill
VILSANDI Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandile saamine Vilsandile saab sõita paadiga Papisaare sadamast ning madala veetaseme korral maastikuautoga Kuusnõmme poolsaarelt Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
