individualism ja progressiusk, on kunstiteose uudsust peetud suureks väärtuseks. KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1
MUINASAEG- KAS SÜNGE VÕI SÄRAV? Essee Juhendaja: Tallinn 2010 Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territo...
Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis 21.Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada 4 piirkonda: a)Põhja-Eesti / Toomkirik, Niguliste kirik b)Lõuna-Eesti / Urvaste, Tartu Jaani kirk c)Lääne-Eesti / Valjala kirik, Käina kirik d)Kesk-Eesti / Ambla ja Koeru kirik 22.Nimeta iga piirkonda vähemalt kaks kirikut 23.Keskaegne ilmalik arhitektuur. Linnused, kindlaustused, lossid ja kindlustused. 24.LINNUSTE HULGAS SAAB ERALDADA 3 PÕHITÜÜPI a)neemiklinnus b)tornlinnus c)kastell-linnus
aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad, millele tekkisid esimesed kindlustatud asulad ehk linnused: Mandri-Eestis Otepää mägilinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Samuti tekksid mandrijää taandumisega ürgorud, millest kujunesid erinevad veekogud: jõed, järved ning ka sood. Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv.
oleks olnud vaja teistsugust paigutust ja paremat organiseerimist. Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid ümbritsetud puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikkeks kivist kindluskompleksideks, kus keskel asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused. On tore, et rikkamad rüütlid ehitasid suuri linnuseid, kuna tänu nende säilimisele oleme saanud informatsiooni keskajast. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse keskajal armastatud rüütlikirjanduses. Tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi, lisaks ülistati rüütli truud armastust. Eristusid kolm põhilist zanri:
saatuslik, mis otsustas ka selle tulemuse. Kuna ülekaal oli vaenlastel, muutis see sõja käigu ootuspäraseks. Samuti kallutas sõja kulgu vaenlaste kasuks asjaolu, et nende professionaalne armee oli kogenenud ning hästi varustatud. Eestil oli vastu panna ainult nahkriietes südikad talumehed, kelle vaprusest ei piisanud, et Muistset Vabadusvõitlust võita. Samuti puudusid neil kiviheitemasinad, raudrüüd, kvaliteetsed relvad ning kivist linnused, sõja tulemus oli läbinähtav ilma heade ja vajalike sõjariistadeta ei suudetud võõrvõimu piiri taga hoida. Ma arvan, et see asjaolu muutiski Muistse Vabadusvõitluse sündmuste käigu ootuspäraseks. Kaotasime ootuspäraselt sõja, sest ristisõdijaid toetas tolle aja suurim ja mõjukaim võim Rooma-katoliku kirik. Kuna neil oli paavsti soosing, said nad Rooma kirikult palju toetust ning täiendusi raha, varustuse ja sõjaväe näol
mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad
Milano toomkirik Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal 2 Segovia katedraal Gootika Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250– 1280ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520–1540ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne- Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas h...
Kivist, sarvest, luust. 6. Miks arenes pronksiajal rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid küllalt õhukesed, aga viljakad mullad, mida oli kergem harida, lihtsam oli küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu eelrooma rauaajal? Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ja vastupidavamad kui pronksist tööriistad, hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad. Uued põllud korrapärasemad. Surnuid maetakse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti rauamaak. 8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu
kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi Eesti keskaeg algas aastal 1227 Muistse vabadusvõitluse lõpuga ja lõppes aastal aastal 1558 Liivi sõja algusega . 1227-1558 muutus eesti vägagi palju, eestlastele peamiselt negatiivses suunas, kuid Eestile ka positiivses suunas. Iga aastaga eestlaste õiguslik olukord halvenes, rohkem ja rohkem riike võtsid Eesti üle võimu, millega kaasnes aina rohkem seadusi eestlastele. Kuna Eestit ja Liivi alasid valitsesid teised riigid, polnud Eestil ühist korda, vaid igal riigi maatüki osal olid omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu. Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all...
Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest kaitstud küngastele. (Otepääl) o Neemlinnused rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. (Rõuge) o Kalevipoja sängi tüüpi rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Vallid ja kraavid rajati ainult otstele, kuna küljed olid tänu voore kujule kaitstud. (Alatskivis) o Ringvalli linnused ümber linnuse rajatud tehisvall
Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga N: Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised, Salisbury katedraali võlvid Triumfikaar - Vanas-Roomas võidukaile väejuhtidele püstitatud auvärav. Neid ehitati ka klassitsismiajal, eriti Prantsusmaal ja Venemaal. N: Vana-Rooma keisri auks püstitatud Arco di Augusto Triumfikaar, Arc de Triomf triumfikaar Barcelonas, Trofeekimp - ehitise kaunistus, kus mitmesugused relvad on omavahel ühendatud, kokku köidetud. See on pärit Vanast-Roomast, kuid väga palju kasutati ka klassitsismi ajal.
ARHEOLOOGIA Rauasulatuseksperiment Tuius 1990 EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised Liiklemisega seotud muistised Elupaigaga seotud muistised Asulapaigad Linnused (kindlustatud asulad) Linnad Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad jne Matusepaigad ehk kalmed Maahaud Haudehitis Eriline paik Pronksiaegne kivikirstkalme Eestis Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise)
Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. Pljussa vaherahu sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, mille tagajärjel jäi Rootsi kätte nii Põhja- Eestis kui Ingerimaal vallutatud linnused. Rahu ei jäänud aga kauaks kestma ja varsti algasid riikide vahel uued sõjad. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Kaheks aastaajaks jäi Eesti Vene võimu alla. Sarnasused Põhjasõja ja Liivi sõja vahel olid need, et hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikust. Mõlema sõjaga kaasnes ka näljahäda ja haiguste levik. Peamiseks haiguseks oli katk. Pärast sõdade lõppu hakkas aga rahvaarv uuesti kasvama
Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. Üha rohkem hakkas tekkima linnu. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür. Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunfidesse. Kaupadel oli ka kontroll ehk kvaliteet.
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik).
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 – eestlased suutsid tormijooksuga hõivata linnuse Tartus. 1227 – Sakslased vallutasid Muhu ja Valjala linnused Allajäämise põhjused: Jõudude vahekord oli ebavõrdne, Relvastus oli ristisõdijatel tunduvalt parem, ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Võõrvõimude poolt jaotati Eestimaa: Põhja-Eesti läks Taani kuninga võimu alla, tekkis Eestimaa hertsogkond, Tartumaa läks Tartu piiskopile, tekkis Tartupiiskopkond. Saaremaa, Läänemaa läks Saare-Lääne piiskopile, tekkis Saare-Lääne piiskopkond. Iseloomusta läänikorda: Lääni sai igaüks, kes oli piisavalt lojaalne, võitluslik
Lisaks sakslaste tugevale rünnakule oli retki ka Taani ja Rootsi poolt, vastavalt aastatel 1219 ja 1220. Ka venelased korraldasid rüüsteretki Eesti aladele, mis muutis vastupanu veelgi raskemaks. Ühesõnaga sõjaline ülekaal oli vastasel poolel. Pikaajaline sõjategevus oli eestlasi kurnanud majanduslikult ning oodati sõja lõppu. Palju oli kaotusi inimjõus, kaduma oli läinud eneseusk, et sõda oleks võimalik võita. 1223.aasta algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Õnnestus tagasi saada oma valdusse kogu maa, pesti maha ristimine ning pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Kuid 1227.aastal toimus pöördepunkt- suur sakslaste vägi liikus üle jää Eesti saartele. Muhu linnus hävitati ja vallutati ning puutumata ei jäänud ka Saaremaa. Vastupanu näis lootusetu ning saarlased otsustasid alistada ja ristida lasta. Kaotuse üheks põhjuseks võib lugeda ka seda, et sel ajal puudus ühtne riik. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad
Miks ei kujunenud eestlastel välja oma riiki? Üks võimalikke seletusi on asjaolu, et Eestit ei läbinud otse ükski tähtsaim kaubatee, mistõttu jäi ära suurema sõlmpunkti kujunemine. Teisalt jäi eesti ühiskonnal napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsaimaid ringvall- linnuseid eriti Lääne-Eestis ja Saaremaal näiteks Varbola maalinn. Eestlaste relvastusse kuulusid odad, mõõgad, sõjakirved ja nuiad, kilbid. Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes ratsa- ja jalameestest. Eestlastest lõunas elasid latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri). ...
temale. Suvel Tallinna esimene piiramine Magnuse ja Vene vägedega, edutu ja katk. 1572. Ivan Julm vägesid juhatama, suurem osa Mandri-Eestist vallutati, jõudsid Saaremaale. 1577- Tallinna teine piiramine, kahju ei tekitatud, hävitati ainult Pirita klooster. Ebaedu tegi lõpu Liivimaa kuningriigile, Magnus Poola teenistusse. 1576- Stefan Batory (Poola kunn) 1578 pealetung venelaste vastu. 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. Laastav sõda: katk, nälg, rahvaarv 120 000- 140 000 (enne poole suurem), Saaremaal pari olukord, Järvamaa tühi
viikingivürstil Olegil Kiievit vallutada ja võtsid osa sõjakäikudest Konstantinoopoli alla. *Omaaegses poliitikas seisis vastamisi erinevate riikide moodustiste või ka alles üksikute esilekerkivate ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaugkaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel. *Ajajärk oli rahutu. Sellest annavad tunnistust tollal püstitatud arvukad linnused, nt Viljandi,Iru, Rõuge, Tartu. Tüüpiline oli nn neemiklinnus, kus elas ilmselt kohalik vanem ona pere-ja kaaskonnaga, lunnuse vahetus läheduses paiknes aga asula, mille elanikud koos oma kariloomadega leidsid linnusest varju ootamatult maale tunginud röövsalkade eest. Püstitati voortele ka nn Kalevipoja sängi tüüpi linnuseid(Alatskivi Kalevipoja säng). Peitleidude ajastu *Enamik talusid asusid põldude keskel.On tõenäöline, et põllu ja kesa vaheldumine
Ehitise pärast on hävinud ka Ungru lossi park peaaegu täielikult. Joonis 11. Inimmõju 7.1 Hinnang piirkonn a loodus-ja maastikuväärtustele · Natuura alad suure tähtsusega: sisaldades puisniidud, rannaniidud, rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad 9 · Mõisad, linnused säilitada, korda teha (Matsalu mõis,Ungru loss, Lihula linnus), · Puisniitude säilitamine ja hooldamine · Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismide hulka looduse säilimise puhul Joonis 12. Kukeranna paljand 7.2 Loodusressursid ja nende kasutuspotensiaal · Ravimuda paiknemine: Tõhela järv ja Tagalahe (settinud sinakashall meremuda-
Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9. Ivan IV- vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest 10. Ivo Schenkenbergi tegevus- 400 mehelise lipkonna juhataja 11. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Polale tema käes olevad Liivimaa linnused 12. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi.
katolikule usule truuks. Eestlatest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. 11. Valitsevad kunstistiilid olid romaani ja gooti stiil. Eestisse jõuab romaani stiil 13. sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal. 14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 12. Toimub sõdu. Keskajal Eestimaa pinnal suuremaid sõdu ei toimu. Tuleb küll ette mõni väiksem rüüsteretk või vallutussõda enamasti venelastega. 13. Hakkasid tekkima tugeva keskvõimuga rahvusriigid Eesti pinnale neid ei teki.
Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand. Sakraalarhitektuur kiriklik. Profaanarhitektuur ilmalik. Kumar kaar, ümar kaar,Basiilikad (kirikutüüp),tornid läänefassaadil. Massiivsed paksud kiviehitised, koos kooriruumiga. Profaanarhitektuur linnused, tonid kivist. Näiteks: Notre-Dame La Grande, Püha-Markuse kirik Veneetsias, Mainz katetraal Saksamaal, Valjala kirik Saaremaal. · Gooti 12.-16. sajand. Terav kaar, roosaken, kõrged ehitised. Näiteks: Chartres'i katedraal, Niguliste- Oleviste kirik, Pida Katedraal, Saksamaal kuulus Kölni kirik. Keskaegne muusika Keskaegne vaimulik muusika · Eelkõige liturgiline Gregoriuse koraalid. mis kõlas · Ajajooksul meloodiad lihtsustusid ja neid hakati
Lembitu .Samuti hukkus liivlaste vanem Kaupo. 1219 Taani kuningas valdemar II tuli eestimaale .Retke eesmärgiks oli ristiusustada eesti ,maa halduslik korraldus ja kehtestada rootsi võim. Lasi ehitada kivilinnuse. 1220. aastal rajas rootsi kunn lihulasse tugipunkti.Rootslaste vägi löödi saarlaste poolt lõhki. 1222 taani vägi saaremaal, eestlased ehitasid 17 kiviheitemasinat ja taanlased olid sunnitud lahkuma. 1223 võeti sakslastelt linnused üle. Taaselustati kõik vana ja pöörduti vanade tavade juurde tagasi . Riia piiskop ja mõõgavennad kogusid end ja hakkasid kõike tagasi vallutama. 1224 vallutati viimane punkt, tartu tagasi . 1227 liiguti saaremaale, allutati valjala Allajäämiste põhjused a)Eestlaste maakaitse, relvastus ja organiseeritus oli kohandatud vaid üksikutele sõjaretkedele, mitte pikkadele sõjaretkedele. Majanduslik seis oli nõrk.
4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5. Aasta peale vaherahu lõppu olid Sakala ja Ugandi sunnitud ristimise vastu võtma 6. Teised maakonnad sõlmisid liidu Venemaaga 7. Otepää linnuse piiramine 20 päeva ->sakslased lahkusid 8. Madisepäeva lahing -> suured kaotused mõlemal poolel, hukkusid Lembitu, Liivimaa vanem Kaupo 9. Sekkus Taani kuningas, asehaldur Eestimaale, kes jäi kehtestama Taani võimu 10. Eestlased ründasid kõiki sakslasi, linnused võeti üle 11. Tallinna vabastamine ebaõnnestus -> Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskop vallutasid alad tagasi Miks eestlased alla jäid? 1. Sõjaline ülekaal vastaste poolel (kutselised sõdalased->paremad oskused) 2. Kaitse- ja sõjaväekorraldus kehvem 3. Kehvem relvastus (üksikute sõjakäikude jaoks) 4. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult 5. Tekkis elavjõu puudus 6. Puudus riik, sidemed maakondade vahel 7. Naaberrahvastega koostöö kehv
esemed U 500. aasta paiku jõudsid Eestisse rauast esemed Esialgu suudeti neid hankida vähe, sest raud esemed olid kallid Jätkusid mitmed pronkisaja traditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid jne. Kindlustatud asulad jäeti maha Järk-järgult hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad jms. Uued põllud olid korrapärasemad Surnuid hakati matma tarandkalmetesse Uued kalmed koosnesid kiviridadest või -müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit . Surnud asetati tarandmüüride vahele, harvemini maeti ka põletatut Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus Jõukamatel taludel oli võim ümbruskonna üle 3
Maaviljeluse arenemine Ader Uudsed rauatüübid- kivikirstkalme Kujunes välja hierarhia Ilma habemeta (mehed) Rauaga palju muutusi Kindlustatud asulad, sõjaline oht suurenes Viikingiajastul Euroopa sünd 1000 a. Põllumajanduse areng Linnused, tugevndati Kaheväljasüsteem (üks aasta ühel põllu poolel, teine aasta teisel) Peideti oma varandust Eluolu, kaubavahetus parem 7. Mis toimus sellel aastal? 476- Lääne Rooma keisririigi lõpp 800- Karl Suure kroonimine 1054- Suur skisma ehk kirikulõhe (õigeusukirik) 8. Kes tundsid 11-12. sajand välist huvi Eesti alade vastu? Vana-Vene vürstid (Jaroslav Tark)
Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga tsentraalehitis. Itaalias olid kirikute fassaadid ohtralt dekoreeritud. Põhja-Euroopas on tähtsaimad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust ja mõnikord kasutati viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid. Kirikud koosnevad palksõrestikust ja neile löödud laudvoorist ja katusest. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul oli iga kivihoone kindlus ja linnuse tähtsamad osad olid müür ja torn. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtis kõrge torn Bergfried. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donžoon ja/või aadliku eluhoone (palas).
Egeuse kultuuri keskus kandus ~1600 eKr KreetaltMükeenesse, pärast seda kui Kreeta saar sai kõvasti kannatada maavärinate ja vulkaanipurske läbi. MÜKEENE KUNST Mükeene asub Peloponnesose poolsaarel, mandril. Pidevalt tuli võidelda põhja poolt sissetungivate hõimudega, mistõttu nende elulaad oli karmim ja sõjakam. Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed.
Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Matusekommetes, kivikalmed. Rauaaeg Varane rauaaeg Tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse, käsitöö, alepõllunduse ja kaubandusega. Asulad olid kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg
5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine (vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala Ugandi Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal
Muinasaeg I rida 1. Asustusajaloo algus Eestis. Kunda kultuur. 9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus. Pronksiaeg (1800-500eKr). Vanem rauaaeg(u 1800-1100eKr). Sellel ajal õpiti töötlema pronksi, kuid kuna seda oli raske saada, kasutati endiselt hulgaliselt kivitööriistu. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus. Nooremal pronksiajal(u 1100-500eKr) ehitati mõned k...
Sügav lohk võib olla jäänus kaevust või teise arvamuse järgi hoopiski veetsisternist, mis oli Eesti linnustes erandlik. Madalamale astangule rajatud eeslinnus ümbritseti 13. saj samuti tellistest ringmüüriga. Hiljem jagati eeslinnus vahemüüri ja torniga veel kaheks. Põhjapoolsele madalamale platoole kujunes avaasula, mis aja jooksul kasvades laienes ka linnamäe kirdejalamile. Umbes 11. sajandi keskpaiku jäeti Eestis paljud senised linnused maha ja uusi rajati hoopis teistesse kohtadesse. Otepää linnus oli üks väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja ta kindlustati veelgi tugevamaks. Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...
mõtetele (jaapani kirjakunst) Vastused õpiku küsimustele 4.Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? V: Üks vanemaid puitehitisi ja ka maailma suurim puitehitis asub Nara linnas. 5.Millistes majades elasid jaapanlased? V:Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katuse nurgad rõhutavad hoone kergust ja õhulisust. 6.Kuidas nägid välja jaapani linnused? V:Linnustes oli traditsioonilises jaapani stiilist katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkis kompleksi keskelt, ning madalamad tornid. 9.Kuidas tehti värvilist puulõiget? V:Algselt trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga, hiljem trükiti mitme plaadiga ja värvidega. 11.Jäta meelde kolme suurima puulõigete looja nimed. V: Nendeks olid Kitagawa utamaro, Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige. Allikad Info: Jaan Kangilaski "kunsti-kultuuri ajalugu
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. c) Mükeene lõvivärav- asub Peloponnesose poolsaarel. Keskel pikergune ruum - megaron (paremal), millel oli üks või rohkem eeskoda. Paljude esinduslike megaronide keskpaigas asus sammastega piiratud kolle. puudub mandri keskustes suur keskne õu. Sai oa nime 2 reljeefse kuju järgi Mõisted: Skulptuur- Kõvast materjalist välja tahutud kuju. Reljeef- kivist välja taotud pilt(steel) Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur Nt: linnused, kindlused, lossid, räekojad, elamud jne. Sakraalarhitektuur- Usulised ehitused Nt: kirikud, kabelid, kloostrid, meseer, templidn,jkkjlbvjhjghj Keraamika- Savi esemed Graafika- trükimise abil kahemõõtmeline kunst Monumentaalmaal- Seina või lae maal Fresko- Märjale krohvile tehtud tempera maali Tahvelmaal- transporditav pilt mille aluseks on puuplaat Miniatuurmaal- väike pilt raamatutesse, keskajal Tarbekunst- Tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus
Lauldes mõtiskles ta, et purjetab Soome poole kus saab tuttavatelt teed küsida. *Nüüd ütles ta Olevile et see võtaks hoovipealt maha isa istutatud ja ema kasvatatud pilvedeni kõrgunud tammepuu, et päike, tähed ja kuu saaks jälle paista. Puu tüvest pidi Olevipoeg MO purjetava laeva ehitama, ladvast sõjalaevad, otsapakust orjalaeva. Ülejäänud laastudest Järva, Riia, Lääne linnad, ning Viru-, Harju-ja Põltsamaa linnused püstitama. Riismetest saaks varjupaiga ja leinakambrid *Olev oli Kalevipojaga nõus, kui aga leiduks kedagi kes Tammepuu maha raiuks. Kaaren seda kuuldes käskis metsa tugevamat ostima minna. Nii toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest ,kes seletasid et kui Kalevipoeg tõesti tahab MO minna, siis kindlasti mitte puise paadiga, sest see võib virmaliste sädemetega põlema süttida. *Seepeale tegi kalevite kange terve laeva hoopis hõbedast, ning nimeks sai talle ,,Lennuk". Siis käskis ta
nooremad pojad nad aitasid kaasa, vabatalupoeg- maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad, vabadik talupoeg- kes oli nagu ori. Talupoegadel oli raske elu nad pidid palju töötama, 1507 aastal hakkati ka talupoegadelt relvastust ära võtma ja sõja käigus nad ei osanud ennast relvadega kaitsta. Hakkasid tekkima üha rohkem linnu. Linnad ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlid. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid esmalt Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür ,et vaenlasel oli raskem kätte saada. Müüri ees olid ka jõed mis takistasid vaenase tulekut(nagu snelli tiik mis kaitseb Toompea lossi). Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Tähtsamaks
Vene-Rootsi sõda 1656 - 1661 ● Algatajaks oli Rootsi kuningas Karl X Gustav, 1655. a. sõjakäigul (millega muutis Läänemere Rootsi sisemereks) Sama aasta sügustalvel plaanisid venelased eestlasi rünnata. Tsaar alustas 1656. a. suve hakul sõja, kuna lootis selle käigus saada endale kauaihaldatud Eesti alasi. Juhtis isiklikult Riia piiramist, et oma tahtmist saavutada. Suurim võit - Tartu vallutamine 1656. a. sügisel.Venelased vallutasid Vatseliina ja Vasknarva linnused. 1658. a. lõpus tehti Vallisaares vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Seega tuli venelastel looduda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Sellega oli saavutanud Rootsi oma ajaloo suurima võimsuse.
Ivan Julm tahis oma tahet Liivimaa maksma panna Poola sõdis aktiivselt edasi Taani kuningas läks Magnusega tülli ja Ivan tahis 1582- Poola-Vene rahu luua Liivi kuningriigi, mis sõltus täielikult Ivan sai Poola poolt vallutatud alad omale, aga Moskvast ja mille kuningas oli Magnus. Ivan andis Batory valdustesse Kõik Liivimaa Magnus ründas Tallinna alasid, aga ta löödi selt linnused. minema ja Liivimaa kuningriigiga oli lõpp Venemaa tõrjuti Eesti aladelt välja Tuli vene oma väega, hävitas Paide, kuid said Venemaa ja Rootsi rahu 1583 rootslastelt lüüa Poola, Taani ja Rootsi tegid oma valitsussüsteemi Kogu eesti oli venemaa all väljaarvatud Tallinn ja eesti oli ohtlikult lõhestunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
