* varuained *isolatsioon *voolujoonelisus *hormoonid *annab maitse *aitavad vitamiine vastu võtta (ADEK, d-vitamiinid nt. Kalamaksaõli) Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Näide: CH2=CH2 + H2 CH3-CH3 alkeen + vesiniku molekul alkaan. Toiduainetööstuses kasutatakse hüdrogeenimist vedelate õlide töötlemises kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Seejuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped, mis on toatemperatuuril tahked.
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüü...
..........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus......................................................................................................16 2 Sissejuhatus Pentadieen on aine, mis kuulub alkadieenid rühma. Pendadieeni valemiks on C5H8 Alkadieenid (dieenid, diolefiinid) on küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Alkadieenide nimetus tuletatakse niisama palju süsiniku aatomeid sisaldava alkaani nimetust, asendades lõpu aan lõpuga een. Üldvalemiks on CnH2n-2. Referaat käsitleb alkadieenide saamist, kuidas seda tehislikult saada ja kus ning millisel kujul leidub seda looduses. Samas annab antud töö ülevaate ka alkadieenide molekuli ehitusest. Kindlasti on olulised füüsikalised ning ka keemilised omadused.
Metsamaaks sobiv. Produktiivsus: hea Haritavus: kergesti haritav - INDREKU KONSPEKTIST! Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud Khg - Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede Tunnused: - Geimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud,leede - Turvastunud mullad: paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede - Soomullad: raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks M´(30-50cm), õhukesteks M´´(50-100) ja sügavateks M´´´(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Lammimadalsoomullad sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´. Mr´´. Mr´´´. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3 - Lammimullad: gleistunud, glei-, turvastunud - Rannikumullad: sooldunud glei, glei
Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis
vaba orbitaali. Mittepolaarne kovalentne- kui moodustunud lipiidid. Rasvad: suured molekulid, Anafaas II: kromatiidid lahkuvad rakupoolustele. kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite hüdrofoobsed, kokku pandud glütseroolist ja Telofaas II: tekib uus tuumaümbris. On oodustunud 4 vahel ja mõlemad aatomid seovad võrdse jõuga ühiseid rasvhapetest. Küllastumata rasvhapped- esineb üks või haploidset tütarrakku. elektronpaare on see side mittepolaarne. Polaarne mitu kaksiksidet, ülekaalus taimsetes rasvades, Loomarakk: ribosoomid (puuduvad membraanid; kovalentne- polaarne sest olekulides on tekkinud toatemp õlina; Küllastunud- kaksiksidemed puuduvad, sisaldab rRNA ja valgumolekule. Toimub valkude poolused. Kui side tekib erineva elktronnegatiivsusega loomsetes rasvades, toatemp tahked
Madalrõhu-polüeteeni toodetakse rõhul 2-4 atm ning temperatuuril 50-75 °C 10. Ataktiline polümeer polümeer, kus metüülrühmad paiknevad korrapäratult. Isotaktiline polümeer polümeer, mille metüülrühmad paiknevad korrapäraselt, kindlas rütmis. 11. Homopolümeer - ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel saadud polümeerid. Kopolümeer mitme erineva monomeeri polümeriastsiooni teel saadud polümeer. 12. Dieenide polümeerimise põhimõte moodustub küllastumata süsivesinikahel. Niisuguse ahelaga on looduslikud ja tehiskautsukid ning nende monomeerid on 1,3-dieenid. 13. Cis-polübutadieen nCH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n Ziegler-Natta katalüsaatoriga saadakse korrapärase struktuuriga cis-polübutadieeni. 14. Looduslik kautsuk on cis-polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas. Ziegler.-Natta katalüsaatoriga on võimalik valmistada niisama head kautsukit nagu heveapuustki, kuid isoporeen on kallis. 15
*5. Nim. Kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid ja too näiteid nende toodetest. · Sõjandus lennukid · Ravimi- ja biomeditsiin ravimid · Mikroelektroonika · Geenitehnoloogia põllumajanduses 6. Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus praegu nii kiiresti? Valdkonnad on tihedalt seotud riigikaitsega, neid aitavad rahastada valitsused, seetõttu arenevad nad väga kiiresti ja müügile tulevad järjest uuemad tooted, see turg on alles küllastumata. 7. Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted? Sest ei saa olla täiesti kindel, et toode efektiivselt tööle hakkab või seda piisavalt ostetakse. Ebaõnne korral võib kaotada palju raha. 8. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides? Sest seal on kõik vajalikud asutused (laborid, teadusasutused, uurimisinstituudid, jne) üksteisele ligidal, seal saab korraldada tootmist, seal on ka kvalifitseeritud tööjõud. 9
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
Ära kunagi pane pastat vette enne, kui see on keema tõusnud ja sool lahustunud, ära keeda pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu MUNA KEEMILINE KOOSTIS Koostisosad Terve Kollane Valge
Ei ole mürgine. Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää äädikhappeks. Valem on CH3COOH. 2.3 RASVHAPPED Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest, kokku mitu miljonit tonni aastas. 5 3. ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED 3.1 PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET Tekib lihastes suure koormuse korral. Piimhape moodustub ka piimhappelisel käärimisel mikroobide elutegevuse jääkainena(kapsaste hapentamisel, piima hapnemisel jne). Mõlemal juhul
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel di...
Keemia aluste (praktikum) mõistete vastused Lahus-kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud ai...
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
Kordamisküsimused: polümeerid 1. Selgitada mõisted : polaarne kaksikside mittepolaarne kaksikside - küllastumata ühend - ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside küllastunud ühend süsivesink, mis ei sisalda kordseid sidemeid polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikustest elementaarlülidest. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis monomeer madalamolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis liitumispolümerisatsioon - seisneb monomeeride järjestikus liitumises polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest el...
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena
* Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt
Toorelt Röstitult (pantoteenhape), Fe ja B6 vitamiin Valgud 26g 23,6g Rasvad 47,6g 49,6g · Arahhises sisalduvad rasvad koosnevad 85,5% ulatuses Süsivesikud 18,6g 21,4g küllastumata rasvhapetest. Kuidained 2,4g 7,8g Toiduenergia 564 kcal 586 kcal · Maapähkel võib olla raskesti seeditav, eriti kui see on röstitud õlis. · Maapähkel sisaldab palju MAAPÄHKLITE KAHJUSTUS 1. Maapähklid on tugev allergeen.
pos. OH-rühma kaudu. (sterool + rasvhape = steriid) 7. *Tripalmitüülglütserool CH2(palmithape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool - CH2(linoolhape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1,2-dipalmitoleüül-3-oleüülglütserool - CH2(palmitolehape)CH(palmitolehape)CH2(olehape); *1-arahidüül-2-oleüül-3-linoleüülglütserool - CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape). 8. Õlid vedel rasv, kus osa küllastumata rasvhapetest on küllastunud ja cis-vorm muutund trans-vormiks. Vedelad on 7. ül kolmas ja neljas rasv. 9. Linolenaat (18:3) -17 < Linoleaat (18:2) -9 < Oleaat (18:1) 13,2 < Lauraat (12:0) 44,2 < Mürisaat (14:0) 52 < staeraat (18:0) 69,1. Rasvade sulamistemperatuur sõltub ahela pikkusest ja kordsete sidemete arvust, st mida rohkem kordseid sidemeid, seda madalam sulamistemp või mida rohkem c'd, seda kõrgem sulamis temp. 10
ühendid mittepolaarsetes lahustites. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? · Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis. See näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. · On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. 35. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? · Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. · Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet. · Ülekullastunud lahus lahus sisaldab rohkem ainet, kui samadel tingimustel lahustuvus lubaks. 36. Mis on endotermiline ja eksotermiline protsess? · Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha
Kanaliha Linnuliha on väga tähtis komponent inimese söögilaul, kuid armastatuim on kanaliha.Miks inimesed söövad kanaliha nõnda palju ja hea isuga? Kanaliha on kõrge valgusisaldusega (täisvalguline) toit, mis sisaldab ka üpris vähe rasva. Kanaliha rasvasisaldus on umbes 11%, kuid samalajal on veiseliha rasva sisaldus umbes 30-40%. Järelikult on kanaliha ka tervislikum kui loomaliha. Kuni 2/3 kanarasvast koosneb küllastumata mitmealuselistest rasvadest. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas. Nahata toiduks tarvitatavates kanades leidub rasva ainult umbes 5%, mis teeb selle soovitavaks madala rasvasisaldusega dieetide puhul. Kõik need arvud käivad tervete lindude kohta ning valgu ja rasva suhe võib kehaosade kaupa tugevasti varieeruda. Hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega. Rasvasisaldus on
suudavad. Kasutamine: *paberi või tekstiilitööstuses *ehitusel *tehnilise piirituse valmistamisel (mitte eriti) Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest füüsikalised omadused: *hüdrosfoobsed *veest kergemad *ei lahustu vees *ei saa määrata sulamistemperatuuri, sest need on segud *määratakse tahkumistemperatuur *rasvad, mis sisaldavad küllastunud rasvhappeid ehk kus pole kahekordseid sidemeid on toatemperatuuril tahked *mida rohkem on rasvas küllastumata rasvhappeid seda madalam on tema tahkumistemperatuur *keemilised omadused: rasv+H2O ->glütserool+rasvhape rasv+NaOH->glütserool+seep Rääsumine on rasvade oksüdeerimine õhu, hapniku ja bakterite toimel, mille tulemusena tekivad halvasti lõhnavad ja mürgised ühendid. Kasutamine: *energeetiliseks varuaineks *aitab omandada rasvlahustuvaid vitamiine D, A ja E vitamiin ei lahustu vees *energia tootmine väljaspool keha orgaaniliste
sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks.Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure
AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine
Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets.
rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral on on lahustiks alati vesi lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis, see on puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse o küllastumata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) o üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus väljasadenemine - lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe
organism teatud vitamiine, kaitseb põrutuste eest, kaitsefunktsioon(hoiab neerud kindlas asendis) 26)Rasvade kasutamine määrdeained, ravimid, seep 27)Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? hüdrogeenimisel Transrasvad hüdrogeenimisel alles jäänud kaksiksidemed lähevad looduslikust cis vormist üle transs vormi ja tekivad transrasvad 28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel, taimerasv, mereloomade rasv 29)Mis on seep? Rasvhapete sool 30)Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa 31)Seebi saamine rasv+NaOH=seep+glütseroolijääk+leelisejääk+vesi rasvhape+NaOH=seep 32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoida 33)Mis on detergent? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina
-Vahustamisel valke stabiliseerivad keemilised sidemed lõhutakse ja tekivad pindkiled - Suhkur soodustab vahustamist ja rasv takistab. MUNAREBU Koostis: -Vesi 50% - Valgud 17% - Rasv 31% -VITAMIINID A,D,E,K,B -Fe - Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult - Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset. - Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid - Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb. -Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas - Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas - Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel. - Härjasilma maitsesta oskuslikult SÄILITAMINE -Pesemata muna seisab kauem - Külmikus säikita tömp ots üleval- nii püsib rebu paremini keskel - Toatemperatuuril säilib 2-3 nädalat
g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva. Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega ,mis tuleneb suurest mineraalainete -(kaalium ja kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Kreeka pähkel on kolesteroolitaset alandav ja südame sõbralik. Kreeka pähkel sisaldab B, H , E Vitamiine. Kreeka pähklid sisaldavad ellaaghapet , millel on rahustav toime ja vähki tõkestavad omadused. On parim söögiõli.100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 k India pähkel India pähkel ei kasva Eestis
12. Kasutatud kirjandus ................................................. 15 1 Sissejuhatus Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin isegi suure huviga seda refraati, et isegi veel rohkem neist teada saada. 2 India pähkel Nakari vilja seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India.
Allpool tugevasti gleistunud G. Eestis 22,7%, harival maal 16,9%. Gh paas kõrg. kui 30cm,paas kollakas. Gk- keemine kõrg. kui 30cm. G0- Keemine 30-60cm.Looduslike aladel nõrgalt happelised. põllul neutraalne. G(0) pH üle 5,6, tekkinud karb.vaesel C-l. GI on leetumistunnusteta. G(I) pH alla 5,6. LkG ülaosas võib toimuda leetumine. Alaosas LP mulla tunnused. Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6.
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhna...
Rasvad Rasvad ehk lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees. Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid, kolesteriidid jne. Lipiide on nii taimse kui ka loomse päritoluga ainetes. Rasvu leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest. Saleda ja hapra kehaehitusega inimesel moodustab rasv 8-12% keha üldmassist, tüsedatel 20-25%. Rasva osakaal on suurem naise organismis, 5-10% rohkem kui meestel (naise organismis on vett vähem). Normaalse kehaehituse korral on organismis umbes 9-11 kg rasva. Vanuse muutudes muutub ka rasvasisaldus organismis. Sõltuvalt east on inimese elus perioode, mille jooksul võib kehamass rasvade arvelt oluliselt suureneda. Need on nn kriitilised perioodid: imiku-, väikelapse-, puberteedi- ja üleminekuiga. Rasva üldhulk terve inimese organismis normaalse toitumise korral ei...
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
lahustites Keemilised omadused: Alkeenide reaktsioonid toimuvad peamiselt kaksiksideme kaudu Alkadieenid - küllastamata süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem on sama, mis alküünidel: CnH2n-2. Tähtsaim esindaja on butadieen CH2=CH-CH=CH2 1,3-butadieen Keemilised omadused: Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2═CH-CH═CH2 +2H2 →CH3 -CH2 -CH2- CH3 polümerisatsioonil moodustuvad kautšukitaolised ained: Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside Üldvalem CnH2n-2. Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas. Vees lahustuvad halvasti. Keemilised omadused: Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma. Üldvalem: CnH2n+2OH. Tuntumad esindajad Metanool: CH3OH Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – ...
Jagunevad a. Paepealsed gleimullad (Gh) b. Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena. 2) Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt
Jagunevad a. Paepealsed gleimullad (Gh) b. Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena. 2) Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt
Setititame saadud lahust ja filtreerime. Anname saadud filtraadile nimetuse. 3) Võtame klaastoru ja puhume ettevaatlikult läbi selle väljahingatavat õhku sellesse lahusesse.Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame ka reaktsioonivõrrandid toimunu kohta. Katse tulemus: 1) Ca(OH) le vee lisamisel muutub vesi läbipaistmatuks, valgeks ja häguseks. 2) Filtreeritud lahus on selge ja läbipaistev. 3) Peale õhu puhumist muutub lahus häguseks. Katse analüüs: 1) Saadud lahust nimetatakse küllastumata lahuseks, sest vees on võimalik veel Ca(OH) lahustada. 2) Saadud filtraati nimetatakse küllastunud lahuseks, sest selles ei võimalik enam rohkem ainet lahustada 3) Lahus muutub peale sinna õhu puhumist, häguseks, sest meie väljahingatavas õhus on ülekaalus CO , mis reageerib vees lahustunud Ca(OH) ja tekitabki hägususe. Reaktsiooni võrrandid: Katse 5. Soola reageerimine leelisega. Aluste lagunemine.
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: ...
nimetatakse isomeeriaks Struktuuriisomeerid on erinevad ühendid, millel on samasugune molekulivalem, aga erinev struktuurivalem. Struktuuriisomeeria: ahel- (ahela erinev kuju, hargnenud, hargnemata jne),asendi- (funktsionaalrühm erineva koha peal)ja funktsionaalisomeeria Stereoisomeeria (erinevus aatomite ruumilises paigutuses): cis-trans isomeeria e.geomeetriline isomeeria ja peegelisomeeria e. optiline isomeeria Asendusrühma vanemusvahekorra määrab küllastumata süsinikuga seotud aatomi järjenumber elementide perioodilisussüsteemis: I > Br > Cl > S > P > F > O > N > C > H Optiline isomeeria (kiraalsus ja optiline aktiivsus) Esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks. Aatomite omavaheline järjestus on mõlemas isomeeris sama, erinev on ainult ruumiline paigutus. Kuna see erinevus ei
NH S ONa O väävelhappe jääk 8 6. Küllastunud rasvhapetest moodustunud rasv (alumisel pildil) on kindlasti tahke. Teine rasv on tõenäoliselt vedel. Küllastunud ja küllastumata rasvade keemilisi omadusi: a) happeline hüdrolüüs H2 C OOCR 1 H2 C OH + + H HC OH + R1 COOH + R2 COOH + R3 COOH HC OOCR 2 3H2 O H2 C OOCR 3 H2 C OH
lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 dm3 lahuses. molaalne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 kg lahustis. moolimurd lahustunud aine moolide arvu suhe kõikide lahuses olevate ainete moolide arvude summasse. lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses e küllastunud lahuse kontsentratsioon küllastumata lahus lahus milles antud ainet veel lahustub. Gl < 0 küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud tingimustel maksimaalse koguse lahustunud ainet. Gl = 0 üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Gl > 0 lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel lõpmata suures hulgas lahustis Hl = H1 + H2 ,
11. Iseloomusta klaasplasti. Getinaksis (paberkihiga täidetud reaktoplast) ja tekstoliidis (riidekihtidega reaktoplast) annab kiuline materjal täiteainena sama efekti kui raudarmatuur raudbetoonis – muudab kõva kuid rabeda materjali sitkemaks. Kõige parem plastmassi armatuur on klaasriie või klaasvatt. Sellist materjali nimetatakse klaasplastiks. Lähtetermoplastideks on kõige sagedamini epoksüvaik või küllastumata polüester. 12. Milliseid tooteid valmistatakse klaasplastist? Klaasplastist on lihtsal viisil võimalik valmistada väga keerulise kujuga ooteid. Selleks tehakse näiteks puidust vorm, kaetakse see kõvendiga segatud vedela vaigu kihiga, pannakse peale kiht klaasriiet, seejärel järgmine kiht vaiku, jällegi klaasriiet jne, kuni saavutatakse paras paksus. Tootel lastakse kõveneda ja võetakse siis vormi küljest lahti
60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata Küllastunud lahus on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada aga Küllastumata lahus on lahus, milles tingimusi muutmata saab veel lahustatavat ainet lahustada. Ühisosad: Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi. Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. b. Tsüklilistel ja aromaatsetel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
