Referaat: Orgaanilised happed (0)

Õppeasutus
Eriala
Nimi ja Perekonnanimi
Orgaanilised happed
Referaat keemias
Aineõpetaja
Koht
Aasta
SISUKORD
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………3
KARBOKSÜÜLHAPPED........................................................................................4
KARBOKSÜÜLHAPETE KEEMILISED OMADUSED..........................................................4
KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSILISED OMADUSED......................................4
ASENDAMATA KARBOKSÜÜLHAPPED..........................................................5
METAANHAPE EHK SIPELGHAPE ...................................................................5
ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE.......................................................................5
RASVHAPPED........................................................................................................5
ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED.............................................................6
PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET.....................................6
VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE....................................6
SIDRUNIHAPE ......................................................................................................6
AMINOHAPPED ....................................................................................................7
KOKKUVÕTTEKS................................................................................................8
2
SISSEJUHATUS
Karboksüülhapped on kõige tuntumad orgaanilised happed. Karboksüülhapele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Orgaaniliste hapnikuühenditekoostisse kuulub süsiniku ja vesiniku kõrval veel elemendina hapnik. Tähtsamad karbonüülühendid on aldehüüdid ja ketoonid . Nende molekulise sisalduv karbonüülrühm koosneb kaksiksidemega seotud süsiniku ja hapniku aatomist.
3
1.KARBOKSÜÜLHAPPED
Karboksüülhappe on mis sisaldavad funktsionaalse rühma karboksüülrühma - COOH. Ühe hapniku aatomi lisamisel etanaali funktsionaalsele rühma saame näiteks etaanhappe ehk äädikhappe. Nimetus karboksüülrühm on tuletatud karbonüül- ja hüdroksüülrühma nimetusest. Karboksüülhapeteks nimetatakse ühendeid, missisaldavad karboksüülrühma. Valem CH3CH2COOH- PROPAANHAPE JA CH3CH2CHCICOOH – 2-KLOROBUTAANHAPE.
1.2 KARBOKSÜÜLHAPETE KEEMILISED OMADUSED
Karboksüülhapped reageerivad kergesti aktiivsete metallide,metalli oksiidide ja leelistega. Mõned karboksüülhapped on mürgised või iseki väga mürgised, sest nad muutuvad organismis toksilisteks. Karboksüülhape on kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetus. Hape dissotseerub siis, kui on võimalik prootonit üle anda mingile alusele.karboksüülhapped reageerivad ka endast vähempüsiva happe sooladega. Karboksüülhapped reageerivad kaltalüsaatoritr manulusel alkoholidega, moodustades estreid. Karbonüülrühmas on süsinik ja hapnik seotud kaksiksidemega.

KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSILISED OMADUSED
Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksideme. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud . Süsinikahela pikndes tihedus kahaneb ning happed on veest kergemad. Korboksüülhapped võrdlemisi kõrge keemistemperatuurida vedelad või tahked ained. Madalamad esindajad lahustuvad vees väga hästi, kuid süsinikahela pikenedes lauhustuvus väheneb kiiresti.
4

ASENDAMATA KARBOKSÜÜLHAPPED
2.1 METAANHAPE EHK SIPELGHAPE
On terva lõhnaga ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Sipelghapet on sipelgates ja mesilastes. Nõgese kõrvekarvades olev sipelghape põjustab kõrvetamisel naha ärritust ja kihelustunnet. Valem on metaanhappel HCOOH.

ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE
On igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää – äädikhappeks. Valem on CH3COOH .

RASVHAPPED
Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped , milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest, kokku mitu miljonit tonni aastas.
5
3. ASENDATUD KARBOKSÜÜLHAPPED
3.1 PIIMHAPPE EHK 2- HÜDROKSÜPROPAANHAPET
Tekib lihastes suure koormuse korral. Piimhape moodustub ka piimhappelisel käärimisel mikroobide elutegevuse jääkainena(kapsaste hapentamisel, piima hapnemisel jne). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Piimhape tekib ka kurkidehapendamisel ning juustu valmistamisel. Piimhappe ja kui ka sidrunhappe molekuli koostisse kuuluvad alkoholi OH-rühm ja happe COOH-rühm.

ÕUNHAPET EHK 2- HÜDROKSÜBUTAANDIHAPET
Leidub puuviljades ja marjades.

VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE
Settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel ning kannab aiia viinakivi nime.
3.4 SIDRUNIHAPE
Ei esine mitte ainult sidrunites, vaid ka enamikes puuviljades ja marjades. Sidrunhapet kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks ( lisand E330), kuid samahästi kõlbavad selleks õunhape, viinhape, merivaikhape jt toiduhapped, igaühel neist on aga pisut erinev maitse.
6
4.AMINOHAPPED
Asendatud karboksüülhapetest on tähtsaimad aminohapped. Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Nad on vältimatud koostisained inimese toidus ja loomassöödas. Enamik inemisi ei pruugi puhaste aminohappetega kokku puutuda. Aminohapped reageerivad selsamal viisil ka iseendaga , moodustades kaksikioone. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur (200-300 C) ja sulamisel nad lagunevad. Eluks vajalike aminohappid on 20, millest ehitatatakse valgud .
7
KOKKUVÕTTEKS
Karboksüülhapped on orgaaniliste hapete hulgas tugevad happed. Karboksüülhapped käituvad nii nagu kõik happed, reageerides aktiivsete metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega.
8