Lahused, osmoos, lektrolüütide lahused (0)

LAHUSED
lahus – kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti – aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi.
tõeline lahus – lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) kolloidlahus – lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus.
lahust iseloomustavad suurused
massiprotsent – komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus.
molaarne kontsentratsioon – lahustunud aine moolide arv 1 dm3 lahuses.
molaalne kontsentratsioon – lahustunud aine moolide arv 1 kg lahustis .
moolimurd – lahustunud aine moolide arvu suhe kõikide lahuses olevate ainete moolide arvude summasse.
lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses e küllastunud lahuse kontsentratsioon
küllastumata lahus – lahus milles antud ainet veel lahustub. ΔGl
küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud tingimustel maksimaalse koguse lahustunud ainet. ΔGl = 0
üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. ΔGl > 0
lahustumisentalpia (ΔHl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel lõpmata suures hulgas lahustis
ΔHl = ΔH1 + ΔH2 ,
ΔH1 > 0 – lahustumisel aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks kuluv energia,
ΔH2 lahustumine on iseeneslik protsess mis on seotud Gibbsi energia ΔG vähenemisega. lahusel on antud rõhul ja temperatuuril alati minimaalne Gibbsi energia. aine lahustumine on võimalik kui ΔG 0; ΔSl > 0 => entalpiafaktor takistab, entroopiafaktor soodustab (tahked ained saavad lahustuda ainult tänu entroopia kasvule, st temperatuuri tõsmisel lahustuvus suureneb)
gaaside lahustumine
ΔHl ΔSl => entalpiafaktor soodustab, entroopiafaktor takistab (temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel lahustuvus kasvab)
gaasid lahustuvad üldiselt orgaanilistes lahustites paremini kui vees
Henry- Daltoni seadus – gaasi lahustuvus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal.
Setšenovi seadus – gaaside lahustuvus väheneb lahusele elektrolüüdi lisamisel (väljasoolamine).
vedeliku segunemine
jaotusseadus – lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas suhtes
polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes ja mittepolaarsed polaarsetes, seetõttu K >> 1 või K 0).
poolläbilaskev membraan – õhuke vedel või tahke kile, mis laseb läbi vaid teatud molekule ja ioone.
osmoos – lahusti molekulide ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
osmootne rõhk π – lahusele avadlatav rõhk, et lahusti liikumist läbi membraani (osmoosi toimumist ) peatada.
van’t Hoffi seadus: π = cRT c – molaarne kontsentratsioon,
R – universaalne gaasikonstant R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1
T – absoluutne temperatuur

hüpertoonilised lahused – osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees väiksem kui väljas; rakk imetakse vedelikust tühjaks
π1

isotoonilised lahused – osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees ja väljas sama; osmoosi ei toimu
π1 = π2 c1 = c2

hüpotoonilised lahused – osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees suurem kui väljas; rakku imetakse selle plahvatamiseni vedelikku
π1 > π2 c1 > c2
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED
elektrolüüt – aine, mis on lahuses täielikult või osaliselt ioonideks dissotseerunud ning seetõttu juhib elektrit.
dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0