Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meigasy
Õppematerjali autor
0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus – kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia,
0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia,
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja
a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal gaasiliste ainete moolide arvu (st. ruumala) vähenemise suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) reaktsioonis osaleva aine lisamisel nihkub tasakaal selle aine kontsentratsiooni vähenemise suunas, aine eemaldamisel tema tekke suunas. II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent.
(vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks. Ideaalses lahuses on vastasmõju lahusti ja lahustunud aine vahel sama nagu lahusti molekulide vahel, s.t lahustumisentalpia on 0. Nende moodustumisel ei esine ruumalaefekti ega soojusefekti. Isegi ideaalse lahuse moodustumisega kaasneb aga entroopia kasv ja tulemusena ka lahuse vabaenergia kahanemine. Ideaalne lahus moodustub lähedaste omadustega komponentidest (n:isotoopidest, optilistest isomeeridest jne). Ideaalse lahuse komponendi keemilise potentsiaali võrrandid: i i RT ln X i . i tähistab 0 0 komponendi keemilist potentsiaali puhtas olekus ( X i 0 ) antud rõhul P ja temperatuuril T. 3. Ideaalse lahuse aururõhk. Raoult’i seadus
seotud ATP sünteesiga↑ ↑seotud C6H12O6 oksüdatsiooniga Glükoosi oksüdatsiooni termodünaamiline pöörduvus on oluliselt kasvanud ja me saame küllalt palju kasulikku tööd: η = 38 · (–30) · 100 = 40% –2879 Rohkemate vaheprotsesside puhul oleks η suurem aga protsessid aeglased. Praegune vaheastmete arv on optimaalne. ATP süntees on seostatud reaktsioon, mis toimub glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. II LAHUSED 1. üldseisukohad: 70% inimorganismist on vesi, mis pole puhtal kujul vaid kujutab endast lahust. Seal on lahustunud mitmesugused elektrolüüdid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (suhkrud), kõrgmolekulaarsed ühendid, gaasid (O2, N2, CO2). Tänapäeval vaadeldakse lahuseid kui molaarseid ja ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal
(Näide: N2 + 3H2 ↔ 2NH3 K = [NH3]2 / [N2] * [H2]3 ) Le Chatelier’ printsiip väidab, et kui mingi välismõju rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. See määrab ära keemilise tasakaalu nihkumise. Keemilist tasakaalu mõjutavad kontsentratsioon, rõhk ja temperatuur. Tasakaalukonstant sõltub ainult temperatuurist ja reageerivate ainete iseloomust. 2. Lahused on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustunud ainest ja lahustist. Solvent e. lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. Polaarne solvent Mittepolaarne solvent Kolloidlahused on lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Koagulatsioon ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks
Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni hüdratsooniks, tekkinud ühendit hüdraadiks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad. Mõnikord on aga hüdraatne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid