· Kui alkaani valemist eraldada üks vesiniku aatom, siis järelejäänud osa 4) C4H9 - butüül nimetatakse 5) C5H11 - pentüül radikaaliks. 6) C6H13 - heksüül · Lõpp -üül 1) CH3 - metüül 7) C7H15 - heptüül 2) C2H5 - etüül 8) C8H17 - oktüül 3) C3H7 - propüül 9) C9H19 - nonüül 10) C10H21 - deküül Alkeenid · Alkeenid on küllastumata 3) C3H6 - propeen süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite 4) C4H8 - buteen vahel esineb peale üksiksidemete ka üks 5) C5H10 - penteen kovalentne kaksikside. 6) C6H12 - hekseen · Üldvalem CnH2n · Nimetuse lõpp -een 7) C7H14 - hepteen · Homoloogiline rida 8) C8H16 - okteen 1) - 2) C2H4 - eteen 9) C9H18 - noneen
keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile vedelikukogusele andma, et ta täielikult aurustuks, arvutatakse järgmisel: Q=Lm, kus L-keemissoojus, aurustumissoojus (), m-vedeliku mass (kg) ja Q- soojushulk (J) Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu. Kondenseerumisel vabaneb sama suur soojushulk, kui aurustamiseks vajati. 8. Küllastumata ja küllastunud aur Lahtine anum vedelikuga Aurumine ja kondenseerumine toimuvad tavaliselt samaaegselt. Kuna õhu ja auru molekulid liiguvad korrapäratult, siis see viib auru hajumisele kogu ruumis. Sellises lahtises anumas on aurumine ülekaalus võrreldes kondenseerumisega. See viib aja jooksul vedelikukoguse vähenemisele. Kui aurumine ületab
Milline tähtsus neist igalühel on ? Glükoos, Tselluloos, Tärklis Erinevalt rasvadest on glükoos kasutatav mitte üksnes aeroobsetes tingimustes, lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral, vaid ka anaeroobselt, hapniku defitsiidi oludes. Energiaallikas. Struktuurne tähtsus. Regulatoorne funktsioon. Organismis olulisteks algmaterjalideks, mida kasutatakse paljude muude biomolekulide sünteesimiseks. *Mis erinevus on küllastunud ja küllastumata rasvhappel ? Küllastunud rasvhapete molekulides esinevad süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapete süsiniku aatomite vahel tuleb ette ka kaksiksidemed, haruharva kolmiksidemeid. *Laktoos ja maltoos on mõlemad oligosahhariidid. Mille poolest nad teineteisest erinevad ? *Valgu denaturatisooniks nimetatakse valgu bioloogilise aktiivsuse lakkamist molekuli konformatsiooni muutumise tõttu, vaatamata primaarstruktuuri säilimisele.
materjalist. Katseklaase kuumutasin tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni. Nuusutasin katseklaasidest eralduvat lõhna. Järeldus: Mõlemast katseklaasist tuli ebameeldivat lõhna, aga esimene oli veidi magusam, sarnanes toiduõli kõrbemislõhnaga. Teisest katseklaasist tuli kummipõlemise haisu, mis tähendab, et tegemist ei ole loodusliku ainega ning ei sisalda glütserooli. Glütserooli sisaldas esimene proov. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga on iseloomulik pruun värvus, küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus:
alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimuld Leetunud mullad Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud muldi.
41)Lahustunud aine on aine, mis asub lahuses pihustunult. 42)Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses. 43)Disahhariid- kahest monosahhariidist tekkinud sahhariid 44)Lahustumise soojusefekt on lahustumisega kaasnev soojusefekt, mis koosneb kristallivõre lagunemissoojusest(selle arvel lahus jahtub) ja hüdraatumissoojusest(selle arvel lahus soojeneb). 45) Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. 46) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel võib veel ainet lahustada. 47)Kristallhüdraat on kristallilises olekus olevad hüdraadid. (CuSO4*10H2O) 48)Elektrofiil- Positiivse laenguga osake, mis omab tühja orbitaali 49) Hüdraatumine- liitumine veega 50) Hüdrofiilsus- veelembus, võimalus vastastiktoimeks veega (lahustub vees) 51) Hüdrofoobsus- veetõrjuvus , puudub vastastiktoime veega 52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga
Estrid. (aat) Alkaanid. ( aan) a) CH3CH2COOCH3 + H2O CH3CH2COOH + CH3OH a) CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CH2CH2Cl + HCl b) CH3CH2COCH3 + NaOH CH3CH2COONa + CH3OH b) CH3CH2CH3 + HNO3 CH3CH2CH2NO2 + H2O c) (CH3CH2COO)2Ca + 2HCl 2CH3CH2COOH + CaCl2 c) CH3CH2CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3CH2CH2Cl + NaOH CH3CH2CH2OH + NaCl a) CH3OCO(CH2)14CH3 CH2OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CHOCO(CH2)14CH3 + 3NaOH CHOH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool) | | CH2...
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning
Benseen Benseeni avastas 1825. aastal inglise füüsik ja keemik M. Faraday. Bensool oli benseeni varasem nimetus, valemiga C6H6. Benseeni homoloogide üldrea valem on CnH2n-6. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum
Transhapped Linda Maria Pärn Elsbet Alasoo 11.a Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on küllastumata rasvhapped. Toidurasvad, mille koostises on küllastunud rasvhapped. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Erineva rasvasisaldusega piimatooted Margariinid Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Margariin Valik poodides on suur. Saadud taimeõli töötlemisel. Õlide töötlemisel või hüdrogeenimisel muutub nende biokeemiline struktuur ja võivad tekkida transrasvhapped.
Näide 1: Sahharoos Näide 2: Laktoos 10. Polüsahhariidid (2 näidet) Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näide 1: Tselluloos Näide 2: Glükogeen 11. Kolesterool Hea - asub rakumembraanides Halb - ladestub veresoonte seintesse, põhjustab veresoonte lupjumist Vajalik mõndade hormoonide ning D-vitamiini sünteesiks. 12. Transrasvhapped Tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud
Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga · Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemisega. · Päris mürgised · Võivad organismis koguneda ! Aldehüüdid häirivad silmade ja hingamisteede limaskesta. Effekt sõltub molekulaarmassist, mida väksem, seda suurem härimis effekt, küllastumata aldehüüdid on mürgisemad kui küllastunud. Keemilised omadused: Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali (Atsetaalid on meeldiva lõhnaga värvitud vedelikud,eetrid - ) CH3CHO + HOCH2CH3 -> + OHCH2CH3 ->
Alkeenid Kirke Kübarsepp, Helin Raudnagel, Liis Teder, Doris Tihu, Kristiina Valdman 31. 10.2011 Alkeenid Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN
pähklitest ja nisust. Toiteväärtus 38g: Toiteväärtus: 38 g Täiskasvan Päeva ule GDA1 ne GDA1 Energia: 205 2000 kcal 10% kcal Valke: 2,5 g 50 g 5% Erinevad 22 g 270 g 8% suhkrud: Süsivesikuid: 21,5 g 90 g 24% Rasvad: 11,5 g 70 g 17% Küllastumata 6,6 g 20 g 33% rasvad: Kiud: 0,7 g 25 g 3% Naatrium: 0,06 g 2,4 g 3% Snickers: · Koostis: Suhkur, maapähklid, glükoossiirup, lõssipulber, taimne rasv, kakaovõi, kakaomass, vadakupulber, piimarasv, laktoos, sool, sojaletsitiin, Piimasokolaad pehme nougatikreemi (14%) ja munavalge, lõhna- ja karamellitäidisega
Alkeenid -Küllastumata CH'd, mol 1 kaksikside ja teised üksiksidemed. (1sigma ja 1 side) CnH2n CH2=CH-CH2-CH3 but-1-een Need on kaks 2 buteeni isomeeri( ained, millel on CH3-CH=CH-CH3 but-2-een ühesugune koostis, aga erinev ehitus.) 3. isomeer on tsüklobutaan Omadused: Eteen on värvusetu, vees lahustumatu, nark. toimega gaas. *Looduses esineb vähe, saadakse nafta töötl. *Lihtsaim ja keem.töö. toorainena enim kasutatav alkeen (CH). 1. Põleb - CO2 + H2O (redutseerija) 2. Liitumisreakts. -side katkeb ja liitumise tulemusena tekkib vastav küllast. ühend. a) Liitumine H2-ga CH2=CH2 - CH3-CH3 b) liitumine HG-dega CH2=CH2 + Br2 - CH2Br-CH2Br (1,2 di-bromoetaan) c) H HG-dega CH2=CH2 + HCl - CH2Cl -CH3 d) H2O-ga (OH rühm) CH2=CH2 + H2O - CH3 -CH2(OH) 3. Polümeriseerub(ühe sama või erinevate ainete palju X liitumine, mille tulemusena tek-pmeer) ! n- näitab lülide arv...
Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne) Kõige sagedamini väljendatakse lahustuvust lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti ( vee ) kohta küllastunud lahuses.
näiteks veresoonte lubjastumist. Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka
· Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi . Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub näiteks vesi või alkohol. · Plastmass on aine mis koosneb polümeeri ühendist, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest, värvainetest jpt lisaainetest. · Miks võivad alkeenid polümeriseeruda? Alkeenid on küllastumata ühendid. Alkeenidel on süsiniku aatomite vahel kaksikside, mis polümeriseerumisel katkeb. SAHHARIIDID · Sahhariidid ehk süsivesikud on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidide hulka kuuluvad suhkur, tärklis, tselluloos jt. Sisaldavad hüdroksüül- ja karboksüül rühma. Liigitatakse Monosahhariidideks, Oligohhariidideks ja Polüsahhariidideks.
allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või, munad, rasvhapped diabeet, porgandid maksahaigused Vitamiin D 5µ g Luude ja Vitamiinid A ja Rahhiit, luude Taimetoitlus, (kaltsiferoolid) kalamaksaõli, hammaste kasv, C, kaltsium, hõrenemine mineraalõlid,
sobivad hästi sisepõlemismootorite kütuseks. Neil kütustel on suur eripõlemissoojus ja seeläbi kõrge energiakontsentratsioon ehk kütteväärtus. Naftapäritoluga vedelkütuste eelised: lihtne doseerimine ja õhuga segamine piisavalt heitmetevaba põlemine väliskeskkonnaga sobitatav kasutusvalmidus väljakujunenud hoiuterminaalid ja tanklatevõrk Kütused peavad vastama kehtivatele (EL, Eesti) standarditele ja olema keskkonna- ja ressursisäästlikud. Naftas sisalduvad küllastumata ja küllastunud HC ühendid jagunevad järgmiselt: alkaanid e. parafiinid tsükloalkaanid e. nafteenid aromaatsed süsivesinikud. Biokütused Biokütused on üks taastuvenergia vorme. Tegemist on biomassist saadud vedel- või gaaskütustega, milliseid kasutatakse nii mootorikütustena kui ka muuks otstarbeks. Biokütuste lähteaineks on taimse päritoluga tooraine nagu õlitaimed, teravili, suhkruroog, hakkepuit ja puidujäätmed, samuti erilised kiirelt
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt,
tervise probleeme ning ka rasvaasendajate kasutamisel on kõrvalmõjud,Seejuures ei tohi unustada,et paljud vitamiinid on rasvlahustavad,Kõige mõistlikum on kasutada siiski mõõdukas koguses võimalikult naturaalseid loomseid ja taimseid rasvu. B.Toitu võib valmistada nii keetes kui ka praadides.Kummal juhul toimub kuumutamine kõrgemal temperatuuril? Miks? Praadimisel.Vesi arustub 100 kraadi juures. Kas timeõlis on loomse rasvaga võrreldes rohkem või vähem küllastumata rasvhappe jääke? Rohkem. Selgitage,kas toiduks peaks eelistama taimeõli või tahket rasva.Tahker rasva kuna see on tervislikum Soovitatav:60% rasvadest taimsed ja 40% loomsed (suurema osa võiks moodustada kala)
45) lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril. 47) solvatatsioon (hüdratatsioon) lahustunud aineosakeste ( ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega. Vesilahuse korral nim. seda hüdratsiooniks. Hüdratsioon - 1)hüdraatumine vee keemiline liitumine oksiidiga või küllastumata ühendiga 2)hürdaatumine kõrgmolekulaarse ühendi pundumine vee toimel 3)hüdraatumine aineosakeste seostumine vee molekulidega 4)hüdraatimine solvateerimine vee molekulidega 48) küllastunud lahus lahus, kus antud temperatuuril ained enam ei lahustu. 49) küllastumata lahus lahus, kus saab antud temperatuuril veel aineid lahustada. 50) Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid
kehahooldustoodetes. Kuid mitte alati oma hea mõju tõttu. Näiteks punavetikatest saadav agar-agar annab toodetele geelja koostise. Pruunvetikast saadav algiinhapet sisaldav pulber muutub veega segades kummitaoliseks massiks mida kasutatakse erinevates maskides. Vetikaid kasutatakse ka tänu nende heale mõjule. Tänu nende rikkalikule keemilisele koostisele kasutatakse neid toodetes aktiivainena. Vetikad sisaldavad rohkelt mineraalaineid, lipiide, küllastumata aminohappeid, antioksüdante ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Vetikad: Turgutavad naha ainevahetust, stimuleerivad mikrovereringet, kiirendavad kudede rakuainevahetus, omavad põletikuliste protsesside vastast ja rahustavat toimet, on antibakteriaalse toimega, parandavad kudede niiskussiduvusvõimet, tasakaalustavad rasunäärmete tegevust, tugevdavad naha immuunsüsteemi. 4. Kasutatud kirjandus google.com otsingumootor (pildid) http://www.miksike
(alkohol, glütserool ja 3 rasvhappejääki) · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 1. Lihtlipiidid ehk naturaalrasvad · Taimsed rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed 2. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad · Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped tahked rasvad 3. Vedelad rasvad ehk õlid · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus. · Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks 4. Vahad · Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. · Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilaste kärjed), vill on kaetud pehme loomse vahaga 5. Liitlipiidid ehk fosforlipiidid · Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga
Toitumine RASVAD Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid. Küllastumata rasva molekul sisaldab süsiniku aatomite vahel ühte või enamat kaksiksidet Transrasvad kujutavad endast rasvatüüpi, mis tekib tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ning seda on parem -- ja odavam -- säilitada ja transportida. Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad tervislikud taimerasvad oma head omadused ning muutuvad tervisele ohtlikumaks kui searasv või muud loomsed rasvad
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne
* keemistemperatuur on mootorikütuse koostis +80,1°C * sulamistemperatuur on *toodedakse naftast võ +5,5 °C küllastumata ühend, kus * tihedus 879 kg/m³ süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed Tolueen ehk *läbipaistev *kasutatakse peamisel metüülbenseen *värvitu vedelik liimides, küünelakkide
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoob...
petersell jne. Makroelementide vajadus ja nende omastamist mõjutavad tegurid . Nad on organismis koondunud peamiselt kindlatesse kudedessa; põhiliseks organismi plastiliseks materjaliks, täidavad teatud üldfunktsioone. Kaltsium luude, hammaste koostiselement, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüsteemi funktsioneerimist, vere hüübimist, südame tööd jne. Vajadus sõltub east. Omastamist mõjutavad mitmed tegurid, seda soodustavad: vitamiinid A,C,D; küllastumata rasvhapped jne. Ca-vaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust; piimatoodetes, kalatoodetes, pähklites, tillis jne. Magneesium kuulub luukoe koostisesse, vajalik südamelihaste norm tööks ja vereringe reguleerimiseks; leidub kõikides rohelistes taimedes, rohkem täisteraviljatoodetes jne; loomsetes enim juustus, kalas jne. Naatrium leidub peaaegu kõikides toiduainetes, vähem naturaalsetes, rohkem töödeldud toiduainetes; täiskasvanu päevane
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes
Gk''' Keskmise sügavusega rähkne gleimuld sj, an, os Gkr Koreserikas rähkne gleimuld sj, os Go Leostunud gleimuld sj, an, os G(o) Küllastunud gleimuld sj, an, os GI Leetjas gleimuld os, tr, an G(I) Küllastumata gleimuld os, tr, an LPG Kahkjas gleimuld kr, kr-ms LkG Leetunud gleimuld kr, kr-ms LG Leede-gleimuld sn, kr Turvastunud mullad Gh1 Paepealne turvastunud muld os
2. RASVHAPPED KÜLLASTUNUD o -rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid. o esinevad peamiselt loomsetes rasvades o toatempil tahked KÜLLASTUMATA o -rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed. o esinevad taimsetes rasvades mis on toatempil vedelad e. õlid TRANS- o -liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. o tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hürdogeenimisel (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) o -tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu
I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid
sahharoos ja laktoos c)polüsahhariidid nendes on sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume ja maitse kibe. Nt: tselluloos, tärklis ja kitiin Rasvad e. lipiidid Need on vees lahustamatud org. Ühendid mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid, keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on 1g rasva kohta umbes 14 kcal. Inimesel vaja u 2500kcal. Lipiididest koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid. Tüdrukutel östrogeen ja poistel testosteroon, D-vitamiini. Kahjulik on kolesterool.
Karboksüülhapped igapäevaelus Kaisa Kask Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape)
Mis on polüestrid? Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Seega polüester on sünteetiline kiud, ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüester leiutati? Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterja...
Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filt...
...............................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................................11 2 Pähklid. Pähklid on kõrge rasvasisalusega, kuid siiski kasulikud, sest ülekaalus on küllastumata rasvhapped, v.a. kookos ja kastan. Erinevaid pähkliliike on väga palju. Kui pähkleid toitudesse panna, soovitatakse need enne ära röstida. Sarapuupähkel Sarapuupähkel on üks tuntumaid pähkli sorte Eestis. Umbes 70% maailma sarapuupähkli toodangust tulevad Türgist, väikestest farmidest Musta mere lõunarannikult. Türgile järgneb 20% Itaalia, kus kasvatatakse sarapuupähkleid rannukualadel. 3% toodangust tuleb USA edelaosas Vaikse ookeani rannikult.
4) Pürolüüs teiste ainete saam. molekulide lõhustamine kõrgel temperatuuril. 2CH4 → CH ≡ CH + 3H2 alkeen Järelliide –een Sarnased alkaanidele, 1) Hüdrogeenimine Küllastumata ühendeid saadakse CnH2n TÜVI-(2,3)NR-(di)een hüdrofoobsed, Liitumine vesinikuga, tekivad alkaanid alkaanide Tasandiline = kaksikside CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3 dehüdrogeenimisel: Nt. CH2=CH-CH3 2) Hüdraatimine CH3-CH3→CH2=CH2+H2
Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C CH3 NOMENKLATUUR Alkeeni tähistab liide een. Alkeeni nimetuse moodustamiseks leitakse vastava alkaani nimest süsiniku aatomite arvu tähistava sõnatüve ja liidame sellele lõpu een. NT: etaan eteen; butaan - buteen Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast.
· Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega
KI Leetjas muld LG Leede-gleimuld LP Kahkjas leetunud muld Gh1 Paepealne turvastunud muld LkI Nõrgalt leetunud muld Go1 Küllastunud turvastunud muld LkII Keskmiselt leetunud muld GI1 Küllastumata turvastunud muld LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld M'" Sügav madalsoomuld L(k)III Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld S' ja S" Väga õhuke ja õhuke siirdesoomuld
ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Pedosfääri levik planeedil Maa pole pidev, kuna selle levikut takistavad tehislikult inimmõju ning looduslikult takistavad seda veekogud, mäestikud ja liustikud. MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). MIS ON ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laeng...
a)sahariidid ül energeetiline ja ehituslik ül: energia sisaldus 17,6kJ/1kg kohta 1) manosahariid (glc) 2) oligosahariid Nt glükoosi ja fruktoosi omavaheliselt liitumisel saame sahharoosi. Linasesuhkur e maltoos. 3) polüsahariid ; tärklis (taimne varu aine), tseluloos (taimne tugi aine), glükogeen)loomne tärklis) b) lipiidid e rasvad on organismis energia allikaks. ül energia varu ja soojus isolatsioon: 1) rasvad: a)küllastunud rasvad(pekk, looma rasvad) b) küllastumata rasv(õli, kalarasv) 2) rasvataolised ained; a) lipiidid b)steroidid (tsükliline ühend) c)hormoonid: õstrogeen (N) ja testosteroon (M) c)valk on aninohapetest moodustunud biopolümer. Valgud ehituslik reaktsioon, koos hiab pertiitside(tugev side) Valk on ebastabiilne. Eksisteerib ainult valgu sünteesi keskuses.: a) primaarstruktuus e esmane b) sekundaarne; püsiv, hoiavad koos vesinik sidemed, stabiilne. C) tertsiaalstruktuur 1.erinevad nõrgad sidemed 2.ilmnevad keemilised
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks. Üksiksidemega on alkaanid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside on -side + -side. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatimod ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter. Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni