Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgud ja rasvad (0)

1 Hindamata
Punktid




KEEMIA KT2 1. Rasvad
Rasvad
 on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist.
Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep
Seep
 on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent.  RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde,
seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi 
molekul võttis endaga mustuse kaasa.  3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine
Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema?
Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist?
Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid
b) kuidas antakse polümeerile nimetust?
c) kuidas leida polümeeri lõigust monomeer?
e) peab teadma kuidas tekib liitumispolümeer ja kuidas kondensatsioonipolümeer;
VAATA TESTE ja TUNNIS TEHTUD HARJUTUSI VIHIKUST. MONOMEER – polümeeri lähtaine molekul.
POLÜMEER – väga suur molekul, mis on tekkinud järjestikku liitunud monomeeri 
molekulidest. 
ELEMENTAARLÜLI – üks korduv osa polümeeris.
POLÜMERISATSIOONIASTE – nr, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri 
molekulis, n
OLIGOMEER – väike polümeer, kus n on kuni 100
LIITUMISPOLÜMEER – tekib siis, kui monomeeriks on alkeen või alküün
LIITUMISPOLÜMERISATSIOON – molekulide liitumine liitumispolümeeris
HOMOPOLÜMEER – polümeeris on üks monomeer
KOPOLÜMEER – polümeeris on erinevad monomeerid
KONDENSATSIOONIPOLÜMEER – eraldub vesi, saab tekkida happest, amiidist ja 
alkoholist


5. Polümeeride näited PET – POLÜETELEENTEREFTALAAT - Kasutatakse plastpudelite tegemisel PC – POLÜKARBONAADID - CD, DVD, läätsed, mänguasjad PLA – POLÜLAHTIIDID - Sellised polüestrid, mis mullaga kokkupuutes mikroorganismide toimel lagunevad POLÜESTER - Sünteetilise riide valmistamine POLÜAMIIDID - Nailon-6 o Sukad, lahustub atsetoonis, üks amiidi rühm - Nailon-6,6 o Köied, spordiriided, vähem püsivam, kui nailon-6, kaks amiidi rühma - Kevlar  o Mootorrataste rehvid, kuulivest, tulekindel materjal - Nomex o Tulekindel materjal, nt päästetöötajate riided - Technora o Valmistatakse ülitugevaid fiibermaterjale, köied 6. Sahhariidid
- OOS
MONOSAHHARIID – lihtsuhkur
DISAHHARIID – süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist
POLÜSAHHARIID – tekkimisel eraldub vesi: - Struktuursed – organismide ehitusmaterjal - Varupolüsahhariidid – varuaine loomine - Muude ül polüsahhariidid – puuviljades, tekitab tarretist Sahharoos – glükoos + fruktuus - Tavaline suhkur: põleb, lahustub hästi vees Maltoos – glükoos + glükoos - Linnasesuhkur: toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, õlus Laktoos – galaktoos + glükoos - Piimasuhkur: piimas, organismis on ensüüm, mis lõhustab seda Trehaloos – glükoos + glükoos - Seenesuhkur  Tselluloos - Põleb, ei lahustu vees, märgub, püsib koos tänu vesiniksidemele, paber, puuvill, 
etanooli tootmine Tärklis - Ehitatud alfa-glükoosi molekulidest, taimede varuaine, peaaegu hargnemata, ei lahustu
vees, põleb (C6H10O5)n + 6O2 –> 6CO2 + 5H2O, pundub vees ja soojendamisel tekib 
kliister Glükogeen


- Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped.
Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt:
Vesinikside 
Mittepolaarne kovalentne side
Sulfiidside
Iooniline side Ehitus:
FIBRILAARVALGUD: - Vees lahustumatud, kiulised, kollageenid (nahk, karv, küüs) GLOBULAARVALGUD: - Lahustuvad vees, ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad Omadus: - Valgu molekuli hoiavad koos nõrgad sidemed, molekulide vahel - Temperatuuri muutustele väga tundlik (vesinikside) Organism ei salvesta aminohappeid!! DENATUREERIMINE – valgu struktuuri muutumine,, valgu molekul keerdub lahti
RENATUREERIMINE – on võimalik taastada valgu esialgne vorm
KOAGULEERIMINE – valgu primaarse struktuuri lõhkumine
Valgud ja rasvad #1 Valgud ja rasvad #2 Valgud ja rasvad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Opilane1710 Õppematerjali autor
Konspekt antud teemal, valmistumine KT-ks.

Sarnased õppematerjalid

11-klassi arvestus
9
doc

11. klassi arvestus

On rasvhapete ja glütserooli e propaantriooli estrid. Rasvade füüsikalised omadused- 1)värvuseta, lõhnata, maitseta 2) hüdrofoobne -vees ei lahustu 3)kõrge keemistemperatuur 4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes ­ omastab ebameeldiva maitse või lõhna ­ selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa ­ kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod ­ Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi

Keemia
Keemia konspekt-estrid-rasvad-polümeerid-
6
doc

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim. küllastumata rasvhapeteks. Kui rasvhappes on kaksiksidemeid mitu on need asendamatud rasvhapped ja orgasnism peab neid saam toiduga. Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) ­ neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( ). Rasvade H'ga reageerimisel võivad tekkida trans-rasvad( ), mis on tervisele kahjulikud(tõstavad kolestorooli taset). Mootoriõlid on keemiliselt koostiselt süsivesinike segud, kuid taime- või toiduõlid on keemiliselt koostiselt estrite segud.

Keemia
Keemia - karbonüülühendid-rasvad-polümeerid-valgud-sahhariidid-disahhariidid-
10
doc

Keemia - karbonüülühendid, rasvad, polümeerid, valgud, sahhariidid, disahhariidid,

Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane

Keemia
Detergendid-polümeerid
10
doc

Detergendid, polümeerid

molekulide ( õhk, vesi, lahustid) mõjutuste tõttu ebakorrapärase puntra sarnane. Polümeeride puhul on tegemist keskmiste väärtustega: keskmine molekulmass, keskmine polümeeri pikkus jne. Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/

Keemia
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD.............................

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun