On rasvhapete ja glütserooli e propaantriooli estrid. Rasvade füüsikalised omadused- 1)värvuseta, lõhnata, maitseta 2) hüdrofoobne -vees ei lahustu 3)kõrge keemistemperatuur 4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes omastab ebameeldiva maitse või lõhna selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi
ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim. küllastumata rasvhapeteks. Kui rasvhappes on kaksiksidemeid mitu on need asendamatud rasvhapped ja orgasnism peab neid saam toiduga. Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( ). Rasvade H'ga reageerimisel võivad tekkida trans-rasvad( ), mis on tervisele kahjulikud(tõstavad kolestorooli taset). Mootoriõlid on keemiliselt koostiselt süsivesinike segud, kuid taime- või toiduõlid on keemiliselt koostiselt estrite segud.
Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane
molekulide ( õhk, vesi, lahustid) mõjutuste tõttu ebakorrapärase puntra sarnane. Polümeeride puhul on tegemist keskmiste väärtustega: keskmine molekulmass, keskmine polümeeri pikkus jne. Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD.............................
Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas
Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas
Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas
Kõik kommentaarid