10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andrei Sorokin
Õppematerjali autor
1.Maasfäärid ja nendevahelised seosed. Maasfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka ,,kõva kivikeskonnana" mis on jäik ja püsiv. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa.
ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12. Tähtsamad jooned ja punktid maakeral (poolused, polaarjooned, pöörijooned, ekvaator, 0o- meridiaan, kuupäevaraja jne.) -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt
analüüsil. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaarti objektidena, mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koostoimet. Sünteeskaardiks on nt.maastikukaart, mis saadakse erinevate maastikukomponentide (pinnakate, reljeef, muldkate, taimkate jne) kaartide kokku panemisel. Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seonduv terviklik kogum. Geograafilised süst. koosnevad loodusobjektidest nagu planeedid päikesesüsteemis, maakera looduse osised(õhk, vesi,muld, elustik), mida nim. süsteemielementideks ja mis on omavahel seotud. Igal süsteemil on oma ehitus, mistõttu süst. osasid ei ole võimalik ümber paigutada. Ka Maa on vaadeldav süsteemina mis on ise suurema süsteemi element. Meie Päike kuulub suurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks ehk Linnuteeks. Tähtede arv selles on 100-150 miljardit. Enamik Galaktika tähti paikneb ketta-kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on u 100000 valgusaastat
Üks vanimaid geograafia harusid on maadeteadus. See käsitleb Maad piirkondade, s.o. mandrite, looduslike regioonide, ka riikide ja nende osade kaupa. Maadeteadus kujutab endast sünteetilist eriteadust, mis uurib riiki või mingit muud geograafilist üksust kui teatud suurusjärku looduslik-sotsiaalset süsteemi. See on kompleksse füüsilise geograafia haru, mis uurib kõige üldisemas plaanis geograafilise sfääri struktuuri, diferentseerumise, funktsioneerimise, dünaamika ja evolutsiooni seaduspärasusi. Uurib geograafilist sfääri kui maakera ja ümbritseva universumi osa, seejuures vaadeldakse väliseid (kosmilisi ja planetaarseid) ja sisemisi (Maast enesest tingitud ehk telluriaalseid) mõjusid nimetatud sfäärile. Uurib kõikide mõjude muundumist ehk transformatsiooni geograafilises sfääris. Uurib geograafilise sfääri ehitust, selle struktuuri
8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgnevate teadusharude ülesandeks on uurida üldisemates joontes Maa põhilisi sfääre: 1. meteoroloogia ja klimatoloogia (õhumasside teke+arenemine ajas ja ruumis) 2. bioloogia 3. geoloogia 4. hüdroloogia Üldmaateaduse koht teadussüsteemis - ??? 2.Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. 1.Uurib geograafilist sfääri kui maakera ja ümbritseva universumi osa, seejuures vaadeldakse väliseid (kosmilisi ja planetaarseid) ja sisemisi (Maast enesest tingitud ehk telluriaalseid) mõjusid nimetatud sfäärile. 2. Igasugust transformatsiooni geograafilises sfääris. 3. Geograafilise sfääri ehitust+struktuuri+geosfääride koosmõju. 4. Uurib aine, energia ja informatsiooni ringkäigu kõige üldisemaid seaduspärasusi geograafilises sfääris. 5
Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib 78% N2 , 21% osakeste vahel, siit O2, Ar, 0,93% pärineb O2 CO2 0,03% ja 4% H2O Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär
Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid