konstruktsioon on üldiselt kasutatav või absoluutselt kasutu. Pragude kohta on erinevaid arvamusi, täpsemalt öelda erinevaid olukordi, kus tekinud pragude laiuse piiramine on oluline ja kus ei ole. Näiteks, veepidavates struktuurides ehk veehoidlates ja ujulates pragude teke peab olema minimaalne, kuna tarind asub pidevalt vee all ning vesi imbub betoonisse nii sügavale, kui sügav on selle praod, nii et mida sügavam on pragu, seda kiiremini toimub elemendi korrosioon sisseimbunud vee pärast. Nii et eelkõige tuleb kontrollida standardi kaudu, kas struktuuri mõõtmed on adekvaatsed geomeetrilise kuju säilitamiseks. Järgmiseks tegevuseks raudbetoonprojekteerimises on betooni kaitsekihtide määramine töötava armatuuri üle. Kaitsekihi paksuse valik sõltub projekteeritava konstruktsiooni väliskkeskkonna agressiivsusest, tulepüsivuse tagamise mõttest ja konstruktsiooni planeeritava elueast. Kaitsekihi paksused on rangelt määratud standardis
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Määrimine A -4 B -3 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 07.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E ...
Happevihmad on mistahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Tekib kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel õhku sattunud väävli- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega. Selle tulemusena moodustuvad mitmed happed, mis langevad sademetena maapinnale. Halb, sest: · Tugev toksiline mõju taimedele · Hingamissüsteemide haiguste põhjustaja · Muudab vee happeliseks. Ökosüsteemid on vee pH-le tundlikud · Metallide korrosioon · Toob ringlusesse raskemetalle 5. Mille poolest erineb kolloidlahus tõelisest lahusest? See on püsivam, sest selles olevad aineosakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. 6. Milliseid probleeme tekitab pesuainete loodusesse sattumine? · Takistab O2 segunemist vette · Segab mullastiku aereerimist · Hakkavad koheselt endaga vett siduma · Saastab põhjavett · Reostab loodust, pärsib taimede elutegevust
Vertikaalsete gaasikäikude puhastamiseks on kasutatud haavelpuhastust. Sadestuste eemaldamiseks kasutatakse teras- ja malmhaavleid. Vibropuhastuse korral väristatakse küttepindade torusid vibraatorite abil. Gaasimpulss puhastuse korral eemaldab sadestused lööklaine. Kaasaegsetest meetoditest on kasutusel akustiline puhastus mille teostamiseks kasutatakse heligeneraatoreid. 26. Küttepindad e väline korrosio on Küttepindade metalli korrosioon on materjali oksüdatsioon ümbritseva keskkonna keemilisel või elektrokeemilisel toimel, mille tulemusena tekib metalli oksiid. Välimise korrosiooni all käsitletakse katla küttepindade põlemisgaasipoolset korrosiooni, kus küttepindade korrosioonile avaldavad mõju küttepindu uhtuvad põlemisgaasid kui ka torusid katvad sadestised. Joonis 11-9. Terastoru ökonomaiser. Küttepindade põlemisgaasipoolse korrosiooni võib jagada kõrg- ja
Korrosioon ja korrosiooni kaitse. 1) Korrosiooni mõiste, näiteid loodusest. 2) Korrosiooni liigid 3) Keemilise korrosiooni olemus, näide 4) Elektrokeemilise korrosiooni olemus, tingimused, näide 5) Millest oleneb korrosiooni kiirus? 6) Nimetada korrosiooni vähendamise võimalusi. 1) Korrosiooniks nimetatakse metalli hävimist ümbritseva keskkonna mõjul. 2) Keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon 3) Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga kõrgemal temperaaturil. Nt. 3Fe + 202 -> Fe3O4 4) Elektrokeemiline korrosioon toimub nii niiskes õhus, maapinnas kui ka erinevates vedelates keskkondades. See sõltub metalli keemilisest aktiivsusest ümbritseva keskkonna iseloomust. Kokkupuutes peavad olema kaks metalli, metall ja mittemetall või metall ja keemiline ühend. Keskkonnaks peab olema elektrolüüdi lahus.
· Värv- või kaitsekihi kahjustused kivide,kruusa, mahakulumise või väiksemate kriimustuste pärast, mis jätavad metalli rooste eest kaitseta. Korrosiooniohtlikud piirkonnad Kui te elate piirkonnas, kus te auto puutub pidevalt kokku korrodeerivate ainetega, on roostetõrje eriti tähtis.Korrosiooni kiirendavad näiteks soolatatud teed, tolmukontrollikemikaalid,mereõhk ja tööstuslik saaste. Niiskus soodustab korrosiooni Niiskus loob tingimused, milles korrosioon võib kõige tõenäolisemalt tekkida. Näiteks suureneb korrosioonioht nullilähedase temperatuuri ja suure õhuniiskuse juures märgatavalt. Sellistes oludes hoiab halvasti aurustuv niiskus korrodeerivat ainet kontaktis auto pinnaga.Selles suhtes on pori eriti suur korrosiooni soodustaja, sest kuivab aeglaselt ja hoiab niiskust kontaktis autoga. Eriti kuivana näides sisaldab pori harilikult ikkagi niiskust ja aitab seega korrosiooni tekkele kaasa
n reaktsioonist osavotavate elektronide arv; F Faraday arv; R gaasi universaalkonstant (8,314 J/Kmol); T temperatuur (K); Coks ja Cred oksudeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L). Redokspotentsiaalide abil on voimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda voimaldab maarata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda.Redoksreaktsioonide osatahtsus organismide elutegevuses ja kogu biosfaaris on vaga suur. 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli havimine. Korrosioon on iseeneslikult kulgev oksudatsioon. On redoksreaktsioon. Toimub ohus, vees ja pinnases. Korrosiooni torjumiseks kasutatakse järgnevaid vahendeid: katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) 57. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide
6.Metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias Näited. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: · suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. · suurem on ta redutseerimisvõime; · raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2
kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures on vajalik ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =12...12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. 17. Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju? Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda) Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi. Terase korrosiooni tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse. 18. Kuidas saab karboniseerumise astet määrata? Fenoolftaleiiniga- happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu. Või laboris täpsemalt, milleks puuritakse välja kärn (või puuriga puru) 19
Tugevus- Materjali võime purunemata taluda kooemust, ebaühtlast temperatuuri [3]. Keevitatavus- iseloomustab keevitamise raskusastet konkreetsetel tingimustel [4]. Sitkus- Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust [3]. Kõvadus- Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. [3] Vastupidavus korrosioonile- korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste (inglise rust), milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. [4] Vormitavus Hind
Toime põhimõtte järgi: loomulik- (deflektorite, ejektorid abil) ja sundventilatsioon Õhu liikumise suuna järgi: puhk-, tõmbe-, kombineeritud Otstarbe järgi: üldventilatsioon: (elu-, teenistuslike-,meditsiiniliste-, kambüüsi) ja spetsventsüsteem: MKO, akuruumid, tankerite lastipumbaruumid , : -- ; b -- ; -- ; d -- ; -- . 1 -- . Küttesüsteem: · aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; · õhu konditsioneerimissüsteemid 39. Laevade korrosioon ja selle tõrje Corrodere - ladina keeles tähendab puruks närimist Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks Korrosiooni - kiirendavad - soojus, niiskus (aurutoru, tuletõrjevee toru), - aeglustavad - õhu kuivus (kõrbes) Metallide korrosiooni tagajärjel kaotab inimkond aastas 1...2% kasutusel olevast metallihulgast. Kõige rohkem kahjustab korrosioon rauda ja rauasulameid
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid me...
- anAeroobses keskkonnas saavad elada vaid vähesed organismid toiteelemendid - looduses 92 keemilist elementi - elusorganism kasutab 42 elementi - põhibioelemendid: H,C,O,N,P,S happelisus - neutraalne PH7 - happeline alla 7 - aluseline üle 7 PH - mõjutab organisme otseselt ja kaudselt - liigilise mitmekesisuse vähenemine happevihmad - muldade hapestumine - veekogude hapestumine - metallide korrosioon toitumissuhted ökosüsteemis autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise heterotroofid organismid, kes orgaanilisi aineid ise ei sünteesi lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid lagundajad e redutsendid (bakterid, seened ja selgrootud)
· Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mu...
· vask suurendab terase korrosioonikindlust; · volfram annab väga kõva terase 4.1.1.1 Terase omadused Määratakse katselisel teel. Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on: · Kõrged tugevusnäitajad(Tõmbetugevus 340-1000 N/mm2;) · Materjali homogeensus ja isotroopsus · Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuurimuutuste puhul võrreldes plastmasside ja betooniga · Eelpingestamise võimalus · Keevitatavus Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrosioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse (fatigue) tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks Tulekindlus. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
- kehvas seisukorras akut selline laadimisviis ei aita. AKULAADIJA MBC80A 3/20/80A 12V 6 1.6 Akude rikked ja TH 1 Rikked: · kiire ise tühjenemine-vähesel määral tühjenevad akud ise. Normaalselt on see 20 päeva- 10% ulatuses. + 200C uue aku. Korral kasutatud aku 25% Põhjused- Elektrolüüt on saastunud, aku pealis pind märg. · Plaatide lagunemine- sulfateerumine, korrosioon, temp. Kõikumine , elektrolüüdi langus, vibratsioon. · Sulfateerumine aku plaatide kattumine pliisulfaatiga. Põhjused- elektrolüüdi madal tase. Pooltühi aku, saastunut elektrolüüt. TH- korrata täislaadimis ja maha laadimine 2 korda peaks kordama. · Lühis- vibratsioon, mõrad, maha pilamine, aku põhja pudenenud aktiivained. · Plaatide kaardumine- Suure käividus voolu tarbimine.
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA....
Kui olete paagi tühjendanud, võtke vigastatud kummimembraan sisendiava kaudu paagist välja. NB! Suurematel paakidel (alates 80 liitrist) tuleb eelnevalt avada ka paagi teises otsas asuv messingist fiksaatormutter, mille abil membraan on paagi korpusele kinnitatud. Puhastage paagi sisepind mustusest ja korrosioonist ning kuivatage hoolikalt. Niiskeks jäänud paagi sisepinda hakkab sööma korrosioon ning paagi eluiga jääb väga lüikekseks. Asetage uus membraan ettevaatlikult läbi sisendiava paagi sisemusse nii, et “kraega” ava jääks sisendiavast välja. Suurematel paakidel kinnitage seejärel kohe tagumine fiksaatormutter. Jälgige, et membraani “krae” jääks täpselt ja sirgelt katma sisendiava ääriku siseserva (“krae” moodustab
Laokulud; a) laoruumide amortisatsioon; b) laoseadmete amortisatsioon; c) profülaktilise remondi kulud; d) küte, elektrienergia, vesi; e) kindlustus ja maamaks; d) renditasu Töötasu: Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud: a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud; c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; d) vargused; e) allahindlusega seotud kahjud; f) varude kindlustuskulud Pakkimine logistikas,kuidas difeneeritakse pakendit?Pakendi roll tänapäeval. Pakendit defineeritakse kui logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilisi protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt laiem: 1
oksüdatsiooniastme suurenemine. 36) Redutseerumine - elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. 37) Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus, võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. 38) Elektrolüüs - elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. 39) Korrosioon - metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. 40) Lahus - lahustist ja lahustunud ainest(ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis -
d) transpordivahendite kindlustus ja äärmiselt tähtis, sest sisaldub nii Seda võib teha, kui on küllaldaselt maksud tarnimises/hankimises, tootmises, ruumi laiendamiseks. Sellisel juhul on Varude hoidmisega seotud kulud: jaotuses/turustuses, laonduses kui ka laiendamisega seotud kulutused a) materjalide vananemine; trasnpordis ning on seotud korjega. tihtipeale väiksemad kui b) korrosioon ja muud kahjud; Siin on olulised kauba kaitsmine ja alternatiivsete võimaluste c) inventuuri läbiviimise käigus paremad käsitsemise võimalused laos kasutamisel; ilmnenud vead ja nendega seotud ning transpordis. • uue asukoha valimine olemasolevat kahjud; Kirjeldage tagastuslogistika säilitades. Oluline on teada, kuidas
USA-s, Austraalias Niisked lähistroopilised metsad: kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suht suur Parasvöörme leht-ja okasmets: okasmetsad- suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv. Lehtmetsad on tootlikumad, kui okasmetsad, liigiselt mitmekesisem 10.Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. Intensiivne raie, öosüsteem hävineb, palju raiudes tekib korrosioon Mõisted: agrokliimavööde, vegetatsiooniperiood, agrotööstuskompleks, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik, (uus-)istandus, territoriaalveed, majandusveed, kalapüügiõiguse müümine, ülepüük, metsamajandus, metsasus, arvestuslank. Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad
Mass, maht, kuju, mõõtmed 3.Kulumiskindlus 10. Müratase 4. Korrosioonikindlus 11.Välimus 5. Ohutus 12. Juhtimispõhimõtted 6. Töökindlus ja hooldatavus 13. Temp 7. Tehnoloogilisus 14.Utiliseeritus Töökindluse üldised mõjurid 1.Füüsikalised allikad 1. Materjalide väsimus 44% 4.Korrosiooniväsimus 13% 2. Korrosioon 18% 5. Kulumine 10% 3. Ülekoormus 15% Inimlikud allikad: 1.Hooldusvead 34% 4. Valmistamise vead 10% 2. Konstruktioonivead 33% 5. Paigaldamise vead 7% 3. Vale kasutamine 12% 6.Hooletus ja lohakus 4% Juhtimuslikud allikad: Juhtimissüsteemi ja meetodite puudused, mis võimaldavad inimlike vigade kordumist ja nende avastamata jäämist Konstruktioonimaterjalide liigid : 1
endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina
· Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes e kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. 44. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? · Korrosioon on metalli soovimatu oksüdeerumine. · Korrosioonikaitse võimalusi: 1) metalli värvimine, lakkimine; 2) metalli katmine korrosioonikindala metalli kihiga; 3) elektrokeemiline kaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga; 4) inhibiitor korrosiooni aeglustaja. 45. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus?
trümmi minemist seda 24 h tuulutada. Trümmis on keelatud kasutada lahtist tuld, tõsta üksi raskusi. Laadimise ajal peab jälgima, et ei olek luugikrae all ning et last ei hakkaks kukkuma. 22. Ohutusnõuded tõstetööde teostamisel. Tõsteseadmed. Kõik lastimistööd peavad toimuma järelvaatajaga, kes jälgib, et kauba mass ei ületaks tõstemehhanismis lubatud masse. Tõsteseadmetaga ei tohi tõsta inimesi, nind töstemehhanismidega töötamisel tuleb kanda kaitseriietust. Tõsteseadmete korrosioon pole lubatud (kui trossidel on korrosioon rohkem kui 10%, tuleb nad vahetada). Samuti ei tohi tõstemehhanismide trosside vahe moodustada 90 kraadist nurka. Alustades laadimist, tuleb kaup enne tõsta mõnekümne cm kõrgusele, veendumaks, et tõsteseade on korras. Kui last on valesti ropitud, tuleb see alla lasta ja uuesti troppida. Samuti tuleb jälgida runneri seiskuroda. Kui tross tuleb plokidelt maha või keerdub trummile halvasti, tuleb vints peatada. 23
27. Mida loetakse metallpeen-materjalideks, loetle neid Naelad, kruvid, poldid, needid, riisad (klambrid), peentooted (ukse- ja aknainged, lukud,m riivid, haagid, käepidemed jne) 28. Mida loetakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks? Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Kuidas liigitatakse korrosiooni levikulaadi järgi? Pindkorrosioon - levib enamvähem ühtlase ühukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja
väärtuse järgi saadakse metallide pingerida, mis iseloomustab metallide keemilist aktiivsust: 1. Mida negatiivsem on antud metalli standardpotentsiaal, seda aktiivsem on ta keemiliselt ning seda tugevamad on tema taandavad omadused. 2. Iga metall tōrjub pingereas temale järgnevad metallid nende soolade vesilahustest välja. 3. Metallid, mille standardpotentsiaal on negatiivne, tōrjuvad lahjendatud hapetest välja gaasilise vesiniku. 22. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega
Löögisitkus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. 11. Metallide korrosiooni liigid algpõhjus ja levikulaad Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maaalust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli
Neutraalse lahuse pH=7, happelise lahus pH<7 ja aluselise lahuse pH>7. 97. amfoteersus aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega 98. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe v aluse lisamisel(värvus sõltub lahuse pH väärtusest) 99. aktiivne ja väheaktiivne metall 100. siirdemetall perioodilisustabelis B-rühmade elemendid. 101. sulam mitme metalli(v metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal 102. korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel 103. reaktsiooni kiirus lähtainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis,mida iseloomustatakse reakstioonist osavõtvate ainete konsentratsiooni muutusega ajaühikus. 104. katalüüs reaktsiooni kiiruse muutmine(suurendamine) katalüsaatori abil 105. katalüsaator aine,mis suurendab reaktsiooni kiirust; reakstiooni lõpus vabaneb esialgses koostises ja koguses. 106
37) Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. 38) Oksüdeerumine elemendi oksüdatsiooniastme suurendamine mingis redoksreaktsioonis. 39) Redutseerumine elemendi oksüdatsiooniastme vähendamine mingis redoksreaktsioonis. 40) Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis võrdub elemendi aatomi laenguga ioonilises ühendis. 41) Elektrolüüs elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. 42) Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine) 43) Lahus ainete ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 44) Lahusti aine, enamasti vedelik, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 45) lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines.(lahustis) 46) lahustuvus aine suurim kogus grammides, mis lahustub 100st grammist lahustist antud temperatuuril.
Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli just kasutada vee a...
osoneerimisega. Osoon on tugevam bakterite ja viiruste hävitaja kui kloor ja ta ei anna kõrvalproduktina kloroformi nagu kloor. Joogivee kvaliteet tõusis hoopis uuele tasemele. Samal ajal alustas linna veetarbimine, mis 90ndate alguseks oli jõudnud 240 000 m3/ööpäev, kiiret langust ja puhastusseadmete tööparameetrid saavutasid seetõttu normaaltaseme. 2003. aastal asendati koagulant alumiiniumsulfaat alumiiniumpolükloriidiga tulemusena vähenes korrosioon veevõrgus, ehk siis kraanivees oleva raua osa. 80. sünnipäeva künnisel sai veepuhastusjaam moderniseeritud Damaticu. Esimene Damaticsüsteem oli klassikaline mikroskeemide komplekt kaartidel, millega andmete muutmine oli väga kohmakas ja aeganõudev. Nüüdne on täielikult arvutipõhine, mis teeb süsteemis muudatuste tegemise, andmete hankimise, nende kasutamise ja analüüsimise väga lihtsaks.
Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: ter...
ühendatud metalljuhtmega, elektrolüüdilahused aga on ühendatud elektrolüüdisillaga. Üheks näiteks võib olla element, kus tsinkplaat on tsinksulfaadi lahuses ja vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel. Elektrokeemilise korrosiooni korral koosneb protsess kahest omavahel seotud keemilisest reaktsioonist, mis toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid.
Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb paljudest komponentidest.Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasra...
51. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+ · Denitrifikatsioon 4NO3- + 5CH2O + 4H3O+ 2N2 + 5CO2 + 11H2O 2NO3- + 2CH2O + 2H3O+ 2N2O + 2CO2 + 5H2O NO3- + 2CH2O + 2H3O+ NH4+ + 2CO2 + 3H2O 54. Mis on redokspotentsiaal?
51. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I -), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+ · Denitrifikatsioon 4NO3- + 5CH2O + 4H3O+ 2N2 + 5CO2 + 11H2O 2NO3- + 2CH2O + 2H3O+ 2N2O + 2CO2 + 5H2O NO3- + 2CH2O + 2H3O+ NH4+ + 2CO2 + 3H2O 54. Mis on redokspotentsiaal?
Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. Nt fotosüntees on redoksprotsess. 55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel - toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases - iseeneslikult kulgev oksüdatsioon - redoksreaktsioon Korrosioon võib olla keemiline, elektrokeemiline või biokeemiline. Selle käigus oksüdeerub raud ja redutseerub õhuhapnik. Korrosiooni on võimalik vältida metalli isoleerimisega väliskeskkonnast. Korrosioonitõrjevahendid on
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, amorfse ja kristalliidse materjali struktuuriline erinevus?
Metallide reastamisel standardpotentsiaali E° väärtuse järgi saadakse metallide pingerida, mis iseloomustab metallide keemilist aktiivsust: 1. Mida negatiivsem on antud metalli standardpotentsiaal, seda aktiivsem on ta keemiliselt ning seda tugevamad on tema taandavad omadused. 2. Iga metall trjub pingereas temale järgnevad metallid nende soolade vesilahustest välja. 3. Metallid, mille standardpotentsiaal on negatiivne, trjuvad lahjendatud hapetest välja gaasilise vesiniku. 18. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Fosforhapet saab kasutada rooste eemaldamiseks raua pinnalt. Ta moodustab roostega (Fe2O3) raud(III)fosfaadi
............ 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
..0,6% kõrge C ...1,7% olenevalt C sisaldusele on tugevus. Tootmine: rauamaagist malm martäänmenetlus (aluseline, happeline), teras (toormalmi termiline töötlemine). Ehituses kasut terast C sisaldusega 0,6%. Legeeritud terased jagunevad leg komp sisalduse järgi <2,5% -madal (sillad); ...10%keskmised (löögi all töötavad); >10% kõrgelt leg-d (roostevabad). Omadused: tugevad, homogeensed, väikeste mahumuutustega, eelpingestamise võimalus, keevitatavus. Ehit piiravad tegurid: korrosioon, väsimuse teke, temp püsivus, vajadus jäigastada, katmist kattega, mood tiheda oksiidi pinnale. Met katsetamine jaot: staatilised, met def kasvab ühtlaselt; dünaamilised def kiirust näit löök; katset väsimusele; tehnoloogilised katsed, võime võtta vastu def-ne. Terase om parandamiseks lisatakse lisandeid, töötlemise järgi: kuumalt valtsitud; külmalt tõmmatud; kombineeritult. Toodete valm: 1. Kuumvaltsimine (800-1200C); 2. Külmvalts, õhukesed tooted, sileda läikiva pinnaga; 3
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] sergei.yurchenko@mail
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
