Korea sõda ja Vietnami sõda (0)

Korea sõda (1950-1953)
Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed , ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin , kelle mantlipärija oli Hruštšov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu . Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas.
Vietnami sõda
Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents , kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa).
Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi , u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon , tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna-Vietnami selja taga on USA. Otsene sõjategevus algas 1960. Ameeriklased sekkusid sõtta otseselt 1963, esialgu spetsialistide ja nõuandjatena. 1964 hakkas kodusõda muutuma Põhja-Vietnami ja USA vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks. Märts 1965 läksid esimesed desantväed Vietnami. 1969 oli seal üle poole miljoni mehe. USA ajaloos suuruselt kolmas sõda. 1972 hakkas tunduma, et Vietnamis peab midagi muutma, augustis lahkusid viimased USA sõdurid. Algab periood mida nim. Vietnamiseerimiseks. Kogu raskus jäi Lõuna-Vietnamile. 27. jaanuar 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping ja Vietnam jäi endiselt kaheks. Tegelikult jätkus kodusõda. Sõda lõppes alles 1976. Ameeriklaste jaoks kestis see sõda 25 aastat. Ohvrid : USA - 47 000 sõdurit, kannatanuid 305 000; Põhja-Vietnam - langenuid miljon, haavata saanuid u. 2 miljonit; Lõuna-Vietnam - langenuid 250 000, haavatuid 600 000. Sõda vältas kolme presidendi ajal - sõda alustas Johnson, siis oli Kennedy ja lõpetas Nixon .