. Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus. Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Selgitus: Ühtetes tingimustes on kohastumus kahjulik teises kasulik. Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke? Geograafilise isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele. Mis võivad seda põhjustada? Kliimamuutus, Populatsiooni lained ja kaasneb geenitriiv Mis peab välja kujunema? Ristumisbarjäär
Varstu Keskkool JÄNESELISED Referaat Koostaja: Juhendaja: Varstu 2007 Välimus Jäneselised on taimtoidulised. See on selgesti näha juba põgusast pilgust jäneselise suule, sest ainsa loomarühmana on jänestel ülalõualuus topelt lõikehambad, s.t. kahe ülemise lõikehamba taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehme...
Mõisted: Evolutsioon- elus looduse ajaloolise arenemise pikaajaline protsess kindlas suunas. Ei koosne suurtest muutustest, algab pisimuutustest (valkude muutumine) Paleontoloogia- teadus väljasurnud organismidest e fossiilidest e kivististest Homoloogsed elundid- elundid, millel on ühte päritolu st ühesugune ehitus. Analoogsed elundid- elundid, millel ei ole ühtset päritolu st puudub ühesugune ehitus. EI NÄITA EV, see on kohastumus. Mandunud elundid- rudimendid, elundid, mis on evolutsiooni protsessis kaotanud oma esialgse tähtsuse liigi säilitamise seisukohalt. (õndraluu, silmahambad, kõrvalihased) Atavisminähud- kaugete esivanemate iseloomulike tunnuste ilmnemine (nibud). Ülemineku vormid- uus vorm tuleb ürgsest lülist. Ontogenees- fülogeneesi lühike kordamine Fülogenees- e põlvemise käik. Mingi organismi rühmade evolutsiooniline päritolu.
ligi 25% maismaast. TAIMED Okaspuud ei karda külma, nad tulevad toime lühikese suve ja vähese niisuksega. Levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Igihaljad puud alustavad kevadel esimese soojaga kiirelt fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. Lehised kasvavad peamiselt lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Okasmetsade vööndis kasvavad ainult vähenõudlikumad puud kased, lepad, haavad, pihlakad. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe. Metsaalune on tavaliselt kaetud paksu samblavaibaga ning seal kasvab palju igihaljaid puhmad mustikad, pohlad ja teised. Väga omapärased okasmetsad kasvavad Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani rannikualades.
Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Millega tegeleb biotehnoloogia?Elusorganismide abil saadakse vajalikke aineid.(vitamiinid,ravimid jne) Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust.Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.Pagaripärmis pärmseente elutegevuse käigus eraldub keskkonda süsihappegaasi.
-kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom –kiskja parasiit – peremees Kohanemine Kohastumine – on bioevolusiooni peamine protsess KOHANEMUS KOHASTUMUS -iseloomulik üksikisendile -iseloomulik populatsioonile -mittepäriliku alusega -päriliku alusega(tuleneb geenidest) Võib olla pöörduv -pöördumatu -ujumine -kirjutamine -lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele
-lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom kiskja parasiit peremees Kohanemine Kohastumine on bioevolusiooni peamine protsess KOHANEMUS KOHASTUMUS -iseloomulik üksikisendile -iseloomulik populatsioonile -mittepäriliku alusega -päriliku alusega(tuleneb geenidest) Võib olla pöörduv -pöördumatu -ujumine -kirjutamine -lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila
Sügisel nad surevad ära, talvitub üksnes nukk. Emane muneb munad ükshaaval mõne ristõielise taime, näiteks aas-jürilille või salukõdriku õiele. Ta valib neid õisi, mis sisaldavad glükosinolaate. Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui teistel liblikatel, vaid on piiratud sobivate toidutaimede arvuga. Sellepärast ongi koiduliblikal tekkinud kohastumus muneda mitte ühe-kahe toidutaime peale, vaid ta kasutab suurt hulka ristõielisi.Värskelt munetud munad on valged, aga tõmbuvad paari päevaga erkoranziks ja muutuvad vahetult enne koorumist mustaks. Röövik toitub peaaegu ainult õitest ja arenevatest seemnealgmikest. Sellepärast on ühel taimel toitu vaid ühe rööviku jaoks. Kui ühe taime peal kohtuvad kaks koiduliblika röövikut, viib see tavaliselt surmavõitluseni, kus võitja sööb kaotaja ära.
kisklus ja häirimine. siis võib eeldada, et šaakali asustustiheduse suurenedes väheneb rebase ja kähriku asustustihedus. Kui see nii ongi, võib šaakalist olla maaspesitsevatele lindudele ja jänestele isegi kasu. KAS OMA?? Tema võime püsima jääda ja sigida meie kliimas on olnud üllatus NING ELADA ÜLE ka 2009/2010 ja 2011/2012 rasked talved, mil isegi meie põlisliikide isendeid hukkus massiliselt. Selline kohastumus tekib reeglina põlvkondade jooksul. See aga tähendaks, et kusagil meie lähialadel nt Venemaal on juba varem olemas siinse kliimaga kohastunud lokaalasurkond, millest me midagi ei tea. Šaakalite levikut Eestisse ei saa välistada kuna ka skandinaaviasse on hundid juba jõudnud. Praegu on lähimad püsiasustusalad Ukrainas ja Ungaris,. Ei Lätis, Leedus ega ka Poolas ole šaakali olemasolu tõendatud. Šaakali
Looduses: peamised surnud organismide lagundajad, sümbioosis, mikoriisa, moodustavad samblikke Inimesele: toiduks, tööstuses-pärm, juust, loomasööt, ravimitööstuses-penitsiliin, 5. Iseloomusta BAKTERITE KAHJULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: taimehaigused Inimesele: põhjustavad toiduainete riknemist, põhjustavad nakkushaigusi 6. Selgita SPOORIDE moodustamise bioloogilist tähtsust Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Moodustuvad hallitusseentel 7. Iseloomusta lühidalt VIIRUSI Rakulise ehitusega.Viirus on rändav parasiit. Nende vastu vaktsineeritakse (antibiootikumidega ei saa ravida). Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad rakud on lindude munarakud
evolutsiooni käigus kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused (adaptations) aitasid meie esivanematel ellu jääda ja järglasi saada ning mõjutavad meie käitumist ka tänapäeval. Mõned inimese sotsiaalse käitumise aspektid, mis on ilmselt geenide poolt mõjutatud ja on seega kohastumused: - keel: lapsel on kaasasündinud võime sotsiaalses grupis üles kasvades omandada selles grupis kõneldav keel. Seega keele omandamise võime on kohastumus, mis soodustab ümbritsevate inimestega suhtlemist ja seega ka ellujäämist. Kriitiline periood kui laps ei viibi teatud kriitilises vanuses keelelises keskkonnas, siis on tal hiljem palju raskem inimkeelt omandada. - eelistused vastasugupoole osas: uuringud on näidanud, et kõigis maailma piirkondades panevad mehed rõhku naise noorusele ja ilule, naised aga mehe staatusele ja jõukusele. Need eelistused on kohastumused, mis võimaldavad
o kõige suurem loodusvöönd; o enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on
Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Näiteks võib tuua organisme, mis on väga pikka aega muutumatutena püsinud, nt latimeeria. 23. Mis on kohastumus, kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid. Kohastumusteks nimetatakse populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nt lindudel tiibade areng ja suled, kõrbetaimedel on kohastumus kuumuse talumiseks. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Muutused võivad olla kiired ja lühiajalised või aeglased ja pikaajalised
seemnetest. Põdrakanepi kitsad kõtra meenutavad pikad kuprad lagunevad neljaks ja neist lendavad välja pikkade lendkarvadega arvukad seemned. Õige pea vallutavad need uue raiesmiku, põlendiku või muu kasutult seisva ala. Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine. Nähtust nimetatakse eelisasuseks (proterandriaks), mis tähendab, et samas õies valmivad kõigepealt tolmukad ja alles pärast nende kuivamist sirutub välja emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist ehk õie tolmeldamist sama taime õietolmuga. Nii põdrakanepi kui ka pajulillede lehed meenutavad paju lehti, sellest ka rahvapärane nimi pajulill või lillpaju. Suur hulk põdrakanepi nimesid on aga seotud just sõnaga põder. See tuleneb sellest, et põtradele meeldib elada kohtades, kus kasvavad need maitsvad taimed. Noorelt on põdrakanep suurepärane söök ka kariloomadele. Üks rühm selle taime nimesid on seotud sõnaga tuli. See näitab
kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab, ei saa mets
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instr...
· Ahvileivapuu: Puit on pehme ning veerohke. Lisaks sellele, et kuivaperioodil on võimalik sealt elevantidel vedelikku saada(mitte Madagaskaril- seal elevante ei leidu), aitab see ka puul endal kuivaperiood üleelada. Kohastumus olekski see, et puit on pehme ning veerohke. [6] · Ränduripuu Püsti olevad varred hoiavad vihmavett kinni ja tänu sellele saab puu hädaolukordades (kuivaperioodil) vett.[7] - Liigitekke protsessid (kuidas on toimunud? Kas on pikka aega olnud
erineb oluliselt õhu murdumisnäitajast. Õhus on raske olla nähtamatu läbipaistvuse tõttu, sest tänu valguse murdumisele ja peegeldumisele näeme me tahket objekti ka siis, kui ta on täiesti läbipaistev (valgust ei neeldu üldse) - olgu klaas kuitahes puhas, klaasikildu näeme ikkagi! Vees on palju parem nii murdumisnäitajate sarnasuse kui ka madala valgustatuse tõttu - nõrgas valguses on läbipaistvuse tõttu nähtamatu olemine palju efektiivsem - ja selline kohastumus on paljudel pelaagilistel selgrootutel ka välja kujunenud. Siiski pole läbipaistvus sedavõrd üldlevinud, nagi ehk naiivselt võib-olla arvata võiks. Üks põhjus on selles, et päris läbipaistev ei saa organism olla - vähemalt silm peab valgust neelama (olemaks silm!) ja ka seeditav toit ei ole läbipaistev. Kui läbipaistev loom toitukski vaid teistest läbipaistvatest elukatest, ka siis poleks soole sisu varsti enam läbipaistev
Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31. Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja simpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114 Tõene või väär? 1. Õige 2. ... loomad on simpansid (ja gorillad). 3. ... on 48 kromosoomi. 4. ... kunagi Austraaliat, Ida- ja Lõuna-Aafrikat ... 5. Õige 6. ... peamiselt kahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Õige 8. Õige. Õige variant: 9. C) 10. B) 11. C) 12. C) 13. C) 14. B) 15. C) 16. B) Täida lünk: 17. Esikloomaliste 18. Lõunaahv 19. Neoteeniaks 20. 2,5 21
Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Näiteks võib tuua organisme, mis on väga pikka aega muutumatutena püsinud, nt 14.Mis on kohastumus, kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid. Kohastumusteks nimetatakse populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nt lindudel tiibade areng ja suled, kõrbetaimedel on kohastumus kuumuse talumiseks. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Muutused võivad olla kiired ja lühiajalised või aeglased ja pikaajalised.Nt
· sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks · õhulõhede avatus öösel · vahaga kaetud pind b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega · suviuinak (stepikilpkonn) · rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine
põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega · fossiilid- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
eristatavad), vegetatiivsete organite kujunemine, eoselise paljunemise ilmnemine, soontaimede areng (pikkuskasvu võimaldumine), seemnete areng, kaheli viljastumine, viljade kujunemine. Loomadel aktiivse kulgemisvõime kujunemine, närvisüsteemi kujunemine, seljakeeliku areng, kehasisene viljastumine, püsisoojasus, järglaste emakasisene areng. 2) Uuest organiseerituse tasemest lähtuv kohastumus ja levik eri keskkondadesse. (Erinevate taksonite mitmekesistumine). Näiteks: kohastumuslik levik (vette vaalalised ja loivalised, puudele primaadid, pinnasesse närilised, maapinnal sõralised ja kabjalised). Adaptiivne radiatsioon- keskpunktist lähtuv levik 3) Väljasuremine- mingi organismirühma geenifondi lõplik kadu. (NB! Üksikisend ei saa välja surra!) Väljasuremise põhjused:
Floora. Kasvab pool maailma taimeliikidest. Kuna puid on palju ja ei lase valgust läbi, siis maapinnal kasvavaid rohttaimi on vähe või puuduvad üldse. Levinud on epifüüdid , enamikel on suured valged õied, et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid. Erakordselt liigirikas ja lopsakas, Kolm puuderinnet, taimed õitsevad, viljuvad üheaegselt, Epifüüdid, liaanid(pole tüve), parasiittaimed, Suured lehed, et suurendada aurumist, Fauna. Loomadel on kohastumus elada niinimetatud "korrustes". Nad peavad olema head ronijad, lindudel on lühikesed tiivad, milledega puude vahel "manööverdada". 4) Vihmametsade tähtsus? Vihmametsades elab ligikaudu pool maailma taime- ja loomaliikidest ehk koduks paljudele. Inimesed raiuvad vihmametsi ja kasutavad saadud puitu kütteks,mööbli ja paberi tegemiseks. Vihmametsade piirkonnas kaevandatakse kulda ja teiste metallide maake. 5) Vihmametsade probleemid
***** Põhikool Üheksavöölane Referaat ********* VII kl ****** 2010 Üheksavöölane on vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv napihambuline. Üheksavöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Nende keha on kaetud kõva, sarvplaadikestest moodustatud rüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised.Üheksavöölane on kõige enam levinud vöölane. Hästi tunneb ta end nii lagendikel kui Lõuna-Ameerika vihmametsades. Ta elas looduslikult Kesk-Argentiinast põhja poole kuni Mehhikoni. Inimtegevuse tulemusena pole tema leviala kahanenud, vaid hoopis laienenud, sest farmerid näevad teda kahjurputukate hävitajana. Nii elab üheksavöölane tänapäeval USA-s kuni Kansase, Tennessee ja Lõuna-Carolinani. Oletatakse, et ta suudab oma leviala laiendada kuni Indiana, Ohio, Pennsylvania ja New Jerseyni. Üheksavöölane elab metsades ja põõsastikes. Ta kaevab urge vooluveekogude kald...
o Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. · Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus. Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik. · Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks. Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. · Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid
ORAVAGA sobivateks pesakohtadeks. Veedab Lendorav sarnaneb kujult enamiku oma elust puude otsas ja oravaga, kuid on natukene maapinnale eriti meelsasti ei lasku. pisem. Tema saba pole nii karvane, samuti pole tal ka * SUURED MUSTAD SILMAD, kõrvadel oravale KOHASTUMUS ÖISEKS ELUVIISIKS; iseloomulikke karvatutte. Kuna lendorav on * LENNUSENA TALITLEV NAHAVOLT pruunoravast erinevat värvi KEHA KÜLGEDEL, EES? JA karvaga, siis neid üksteisest TAGAJALGADE VAHEL; eristada on kerge. Ainus võimalus on talvel, kui ka * PIKK LAPIK SABA, MILLE ABIL TA
3. Paljunemises avalduvad a. Näiteks: isased ilusamad, kehasisene viljastumine, piimanäärmete teke. 4. Käitumises avalduv a. Näiteks: kindel pesaehitamine, toidu hankimise viisid, pulmatants, kutsehüüd Kohastumine* Ei ole täiuslikud vaid suhteliselt head, sest: 1. Omavad värvust ainult kindlas keskkonnas (kaitsevärvus) 2. Üks ja sama mõjutegur tekitaberinevaid kohastumusi (talv – ränded, karvkate) 3. Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad, termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitleva...
kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. (http://et.wikipedia.org/... ; ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Kogre pikkus on keskmiselt 10 kuni 25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 37 cm pikk ja keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2 kg. (http://www.miksike.ee/...) Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt mustjasroheline kuni rohekashall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. (http://et.wikipedia.org/...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun, roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks
Looduslik valik jaguneb 3 ks: 1.) Stabiliseeriv valik annab eelise keskmise väärtusega tunnusele ja kõrvaldab äärmised 2.) Suunav valik annab eelise ühele äärmusele, liik areneb selle tunnuse suunas ( nt: hall kapsaliblikas) 3.) Lõhestav valik kõrvaldab keskmised ja annab eelise kahele äärmusele, nt: sügisräim ja kevadräim 7. Kohastumine Kohastumine on protsess, mis viib kohastumuse tekkeni. Kohastumus on kasulik tunnus või omadus, mis tõstab liigi eluvõimet ja aitab tal paljuneda. Kujuneb loodusliku valiku käigus ning on seotud teatud aja ja kohaga. Kohastumisi on 3 sorti: 1.) kehaehitus, nt: varjuvärvus (lehetäi) 2.)käitumine, nt: lõimetishoole ( merihobu-hoolitseb oma järglaste eest) 3.)füsioloogiline, nt kameelon, sisalik 1.KEHAEHITUS: -kaitsevärvus:lehetäi, valge jänes -mimikri: mingi liik maskeerib mõnda teist liiki või maskeerutakse mingiks taime osaks , et
jääda. Jagunevad: 1) Mikrokohastumused (Erinevad ensüümvariandid, erinevad valgud, erinevad pigmendid) 2) Makrokohastumused (Erinevad varjevärvuse kombinatsioonid, muutused kehaosade struktuursuses Kõiki kohastumusi iseloomustab: 1) Tunnuste mitmekesisus 2) Päranduvus kohastumuse potensiaalsed väljakujunemise piirid antakse järglastele 3) Koosmõju keskkonnaga 4) Kohastumus on omane isendirühmale 5) Kohastumused kujunevad välja järk-järgult põlvkondade vältel Kohastumuste puhul kehtib 3 reeglit: 1) Kohastumus toimib vaid kindlas elukeskkonnas (liivakarva varjevärvus ei sobi tumedale alale; kuivale kliimale kohastunud taimed ei saa kasvada niiskes keskkonnas) 2) Üks konkreetne kohastumus avaldub eri isenditel erinevates alavariantides. Põhjustab: a) kombinatiivne muutlikkus b) elukeskkonna erinevused
sügisräimeks) Õpik lk. 79 1. Võrrelge kohastumist ja kohanemist! KOHASTUMINE KOHANEMINE loob, muudab ja säilitab looduslik toimub enamasti vastusena valik keskkonnatingimuste toimele sobitumine uute elamistingimustega isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames tulemuseks: organismide kohastumus tulemuseks: kohanemus 2. Tooge näiteid organismide kohastumustest! *Mägisibulal on lihakad vett varuvad lehed *Kaktusel on lehed taandarenenud ogadeks, kuid vars on kujunenud lihakaks veehoidjaks *Karvasjalg-kakul öölinnuna on suured ja eriti valgustundlikud silmad *Lindudel on jäsemed kujunenud tiibadeks, et lennata ning kerged toruluud ning nende keha katab sulestik 3. Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus?
Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsades kasvavad taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Jõeorgudes, mida suurvesi kevadeti üle ujutab,
Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31.Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja šimpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal. 32.Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest. Bioloogia lk 113-114 Tõene või väär? 1. Õige 2. ... loomad on šimpansid (ja gorillad). 3. ... on 48 kromosoomi. 4. ... kunagi Austraaliat, Ida- ja Lõuna-Aafrikat ... 5. Õige 6. ... peamiselt kahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Õige 8. Õige. Õige variant: 9. C) 10.B) 11.C) 12.C) 13.C) 14.B) 15.C) 16.B) Täida lünk: 17.Esikloomaliste 18.Lõunaahv 19.Neoteeniaks 20.2,5 21
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge kasukas – pole reguleeritav organismi eluajal, kui ka kasulikuks ei osutu) 2) füsioloogiline tolerantsus (nt võime kiiresti keha värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga suurenemine kõrgmäestikus elades jne.) koadaptsioon – mitme eri liigi organismide vastastikku seondunud kohanemine. koadaptsiooni olemasolu on viiteks koevolutsiooni võimalusele, kuid mitte selle tõestuseks. koevolutsioon – kahe liigi mõlemapoolne kohanemine üksteisele (mitte
-tammikuid. Hilisem kliima jahenemine aga andis eelise lehtpuude põhilisele konkurendile kuusele. Tunginud esmalt tammikute ja teiste lehtmetsade alarindesse, tõrjus ta nad pikkamööda välja. Tamm ise on osutunud aga hinnatud tarbepuuks. Eestis on ka palju okaspuid. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg,
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu j...
kus pole merelisi mõjutusi. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Sademete hulk aastas kõigub 400-1000mm vahel. Talv on peamiselt väheste sademetega. Põhiliselt sajab suvel. Kuna sademeid on palju ja aurumist vähe siis on taigas tihe veevõrk, millele on iseloomulikud talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Taimed Okaspuud ei karda külma kuid jäävad püsima lühikese suve ja väheniiske talvega. Taigas on levinumad puud männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on kohastumus lumega hakkama saada. Nad on koonusekujulised ning lumi libiseb nende okastelt maha ega murra oksi. Põõsaid kasvab okasmetsades vähe. Rohkem on levinud samblikud ja puhmad(mustikad, pohl jt.). lehtpuudest suudavad taigas kasvada vaid kõige vähenõudlikumad- kased, lepad, pihlakad jt. Paika kus on viljakam muld ja kus kasvavad ülekaalus kuused ja nulud nim. tumetaigaks. Paika kus on vähemviljakad mullad ja kus on ülekaalus männid ja lehised nim. heletaigaks.
Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). 5. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis on aja jooksul väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6. Mis on kohastumused, too näiteid? Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 9. Milles seisneb bioloogiline isolatsioon?
16) Erimaine liigiteke - 17) Geenivool geneetilise materjali vahetus isendite migratsiooni või ristumise teel 18) Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübisageduse kõikumine põlvkondades 19) Isolaat liigi põhilevilast eraldatud väike populatsioon 20) Kohanemine on nähtus, mille puhul isend sobitub elu kestel elutingimuste muutusega. 21) Kohastumine pop, liigi pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel 22) Kohastumus isendite ühised pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. 23) Liik ajas muutuvad organismi rühmad. 24) Lõhestav valik toimub kahe keskmisest erinevate tunnustega isendi eelispaljunemine 25) Stabiliseeriv valik keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine 26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas
Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Joonis 5. Aaloe Makalani palmi kohastumus eluga kõrbes on kitsad ja vahaga kaetud lehed, mis vähendavad auramist. Lisaks sellele kasvavad lehed ainult nii kõrgel, et kõrbeloomad nendeni ei ulatuks ja neid ära ei sööks. Joonis 6. Makalani plam. Süsiklane elab Namibi kõrbes, kus toitub taime jäänustest ja seemnetest, mida tuul mööda luiteid kannab. Teiste süsiklaste hulgas on ta ebatavaline selle poolest, et tema kattetiivad on valged. Need
- Triiplutika hoiatusvärvus annab vaenlastele märku halvast maitsest - Kaktusel on välja arenenud mitu kohastumust kuivas kliimas kasvamiseks - lehed on taandarenenud, vars on veevarude säilitamiseks lihakaks muutunud, õhulõhed avanevad öösel Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünnatavaks jooksmine võtab palju energiat → söövad selle - Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise pä...
Puud langetavad talveks lehed ja nad ei ole temperatuuri suhtes eriti nõudliku. Harilik haab ja paju on täiesti külmakindlad, harilik sarapuu on külmakindel, aga ei talu väga karmi külma, hall lepp talub pimedust ja külma, seevastu tamm on külmatundlik, eriti hiliskevadel. Rohurinde taimed jäävad tavaliselt lume ja jää alla ning kasvavad järgmisel aastal uuesti. Järgmiseks võiks vaadelda loomade kohastumisi. Loomadest on lindude kohastumused kõige huvitavamad. Kõige levinum kohastumus on väljaranne talvel. Väljarändajate hulka kuulub kiivitaja, kes talvitub Euroopas, täpsemalt Prantsusmaal, tutkas elutseb siin läbirände ajal (aprilli 2.pool-juuni lõpp ja juuli lõpp-september), sinikal-part rändab ära sügise lõpus, kui osa jääb ka siia, tikutaja (märts-oktoober), must-toonekurg (märts, aprill-august), lendab talvituma Aafrikasse või Lõuna-Aasiasse, valge-toonekurg (aprill-september), üliharva jääb ka talvituma, üldjuhul
Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. HAUG Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad
Kuna aafrika elevandid vajavad suures koguses süüa ning suurt ala toidu otsimiseks , siis võib juba üks kari põhjustada dramaatilisi muudatusi , eriti veel pikemate põuaperioodide jooksul . ( Metsaelevant ) : Aafrika metsaelevant on tuntud kui alamliik , tal on tumedam nahk ja ta on väiksemat kasvu , ümarad kõrvad ja karvasem lont . Kollased või pruunikad võhad asetsevad paralleelselt ja on suunatud allapoole . Selline kohastumus võimaldab aafrika metsas vabal läbi tiheda taimkatte liikuda . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) India elevant : India elevandil on väiksemad kõrvad , londiots on teistsugune , võhad on väiksed ja võivad isegi emastel puududa kui Aafrika elevantidel . Purihambad meenutavad väljasurnud mammutite omi , mis viitab nendevahelisele lähedasele sugulusele . India elevandid on pikkade aegade vältel inimesega kokku puutunud ning kõigi nelja alamliigi Malaisia ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
