jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m) Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas Valdavad märjad alad: jääjärve- ja
Tuleviku kool Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas? Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on
tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja-
Tere lugupeetud kuulajad! Julgen väita, et kõik te olete kursis mingil määral taimetoitlusega. Viimasel ajal on see üsna aktuaalseks teemaks kerkinud. Ka mina otsustasin seda proovida, kuna tundsin ennast kogu aeg väga väsinuna ning mul olid keskendumishäired. Hakkasin otsima erinevaid lahendusi ning siis jõudsingi taimetoidu juurde, kuna arvasin, et äkki on probleem selles, et ma toitun valesti. Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel
inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud, enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiimuliga täielikult ära. Selle protsessi foobiatest ning ärevusest vabanemiseks arendas välja psühholoog Mary Cover Jones. Kirjeldatud ravimeetod on kasutuses siiani nii inimestel kui ka loomadel (näiteks võidusõiduhobustel). Desensibiliseerimisel on ka halbu omadusi, näiteks võib see immuunsus tekkida asjade või sündmuste vastu, mis on vastuolus inimese üldise moraali või eetikaga, kuid neid
• taignaku liigne kuumutamine ülalt • taignaku ebaühtlane niisutamine LIIGA PEHME KOORIK • Põhjused: • kõrge küpsetustemperatuur • liiga vedel taigen • lühike küpsemisaeg • taignaku liigne niisutamine küpsetamise ajal • jahu defektid • kuumad tooted on liiga tihedalt kokku laotud • liiga niiske hoiuruum LIIGA TUGEV (PAKS) KOORIK • Põhjused: • jahe ahi • liiga hapu taigen • taignakud on üle kerkinud • taignaku pind on kerkmisel kuivanud, moodustub tugev matt koorik, mis ahjus lõheneb TOODE ON LIIGA ÜMARA KUJUGA • Tavaliselt on toodetel siis ka väike maht ja plink sisu, tekivad rebestused ja tühikud. • Põhjused: • ebapiisav kerkimine • kuiv tugev taigen, mis ei kerki ühtlaselt • liiga kuum ahi, mistõttu koorik tekib liiga kiiresti ja ei anna toote paisumise ajal järele • jahu veeimamisvõime on väike, tärklis ei kliisterdu
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Eesti keskaegsed sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa olid suhteliselt tihedalt asustatud ning kirikud ehitati üksteisele tunduvalt lähemale, kui mujal Eestis. Peale sakslaste sissetungimist ja Saaremaa vallutamist, hakati seal ehitama Valjala kirikut. Esimesena kerkinud väike kabel on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. 1240. a paiku tehti laiendusi, mis olid veel romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil oli kaunilt kujundatud ümarkaarne romaanilik portaal. Sellised 3 või 2 võlvikuga pikihooned valmisid 14. sajandi alguses mitmel pool mujal Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal.
Eestis sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult. Selle üle on põhjust uhkust tunda. Demokratiseerumisest räägitakse nagu loomulikust, paratamatust ning pöördumatust protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks. Demokraatiat liigitatakse kaheks : liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus
Kuid ka abielus spartiaadi elu möödus kodust eemal meeste seltsis lahingutes ja sõjalises harjutustes. Spartas peeti seeda riigi huvisid üksikisiku huvidest palju tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks. Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrge taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Paljud kreeklased, eeskätt aristokraatlikku korra pooldajad, pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist.
25.01.2010 Kirjanduse igavene sõnum Mida annab meile kirjandus? Kas on ta lihtsalt meelelahutus, või leidub temas ka sügavat mõtteainet? Eks ole ta paljuski nii üht kui teist, kuid igavese väärtuse annab teosele tavaliselt temas esile kerkinud probleemid ja nende lahendused. Lugedes raamatuid, küsime endilt tihti, mida autor nende lausete või värsiridadega öelda tahab. Mida näeme Sophoklese teoses ,,Kuningas Oidipus"? Kuna inimene on siiani täpselt samamoodi inimene, siis ei ole antiik-kreekas esinevad probleemid üldsegi aegunud. Mis muutunud on, on ainult kontekst, milles ta esineb. Antud teoses ei tea Oidipus oma tegelikust isast ega emast midagi. Tänapäevalgi leidub inimesi, kes
Mozart-andekalt pirtsakas geenius. Wolfgang Amadeus Mozart südis 1756.aastal Austria linnas nimega Salzburg.Ta suri aastal 1791 Viinis olles vaid 35-aastane.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Haridustee algas Mozartil väga varajasest east.Juba kolme aastaselt, kui isa oli märganud Wolfgangi suurepärast annet, hakkas isa talle vastavat õpetust andma.Tema suureks eelduseks oli loov geenius ja erakordsed võimed - absoluutne kuulmine, suurepärane mälu ja pillimängu kerge omandamine.Juba neljaaastaselt kulus Wolfgangil üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada. Kuueaastaselt hakkas ta juba ise muusikat komponeerima ning esines pidudel klaveri, oreli ja viiulimängudega.Kaheksa aastaselt kirjutas Mozart juba sümfooniaid ja oopereid. Aastast 1769 oli Mozart Sa...
muusika ei tohiks ja jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma." Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest- koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli
Viimasel ajal on teadlastel seoses kliima soojenemisega palju vaidlusi toimunud, kuid lõppude lõpuks jääb ikkagi küsimus, kas see ikka soojeneb ning kuidas? Kliima soojenemine on väga aktuaalne teema sellest räägitakse pidevalt. Segadust tekitavad vaid teadlaste, meteoroloogide ja klimatoloogide erinevad arvamused kliima muutustest. Ühed väidavad, et maailma keskmine temperatuur on aja jooksul pidevalt tõusnud, teised ütlevad, et viimaste aastate jooksul ei ole temperatuur enam kerkinud, mis tähendab, et soojenemises on paus. Raske on öelda, kummal osapoolel õigus on, sest argumendid tunduvad kõigil tõesed. Kliima muutustega on seotud paljud looduslikud ning inimtegurid. Looduslikeks teguriteks on ookeanide hoovused, mis läbivad teatud tsükleid ning toovad ekvaatori juures pinnale suurenenud koguse külma sügavamate kihtide vett, mis on üks olulisim temperatuuri tõusu pidurdaja.
mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes
mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks. b) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse oo keani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised l aamaservad mandriliste alla/ookeanilise laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik. c) Mereorganismide fossiile on leitud Himaalajas 4000 m kõrgusel. Kunagine merepõhi on laamade kokkupõrke tagajärjel mäestikuks kurrutatud. Maapind, mis oli merepõhi, on kerkinud. d) Island paikneb laamade lahknemiskohas/ookeanilisel rifil, saare keskosas tekib pidevalt juurde maakoort e kivimeid. 2. Vulkanismist võib inimesele ka kasu olla. Selgitage kolme näite abil selle väite paikapidavust. Vulkaaniline pinnas võib olla väga viljakas mineraalainete rohkuse tõttu ja sobida põlluharimiseks. Vulkaaniliste piirkondadega on seotud teatud maavarade nt, väävel ja mitmed metallimaagid, esinemine.
kehtib ELis. Olulised on turul toimunud arengud: alates 1980ndatest aastatest on sõltumatud liinilaevade operaatorid (süsteemivälised ettevõtted) suurendanud oma turuosa laevanduskonverentside arvelt peamistel Euroopasse viivatel ja Euroopast väljuvatel laevateedel. Seda võib tõestada tehingupõhises analüüsis, kuid üldiselt kehtis liinidel jätkuvalt avatud konkurents. Laevanduskonverentside raames on esile kerkinud muud praktikad, nt pakuvad konverentsiliikmed oma teenuseid, sõlmides lastisaatjaga teeninduslepingu, kusjuures lastisaatja nõustub vedama kindla ajavahemiku jooksul teatud hulga veoseid vedajaga individuaalselt kokkulepitud hindade alusel. Enamik OECD liikmesriike tunnustab liinilaevanduskonverentside süsteemi ja on omistanud neile teatavat liiki monopolivastase immuniteedi. USA tunnustab avatud konverentsi süsteemi tuginedes 1999
riigis edutud. Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega Toetused seotud kvootidega Üheks oluliseks eesmärgiks on kerkinud säilitada ja arendada maaelu Toodab põllumajandussaadusi rohkem kui tarbib
Kliima soojenemine ohustab elu järku Maal. Igapäevaselt kasutavad inimesed deodorante, sõidavad autoga ja paiskavad sellega õhku suurel osal süsihappegaasi. See on suureks probleemiks nii inimeste, kui ka looduse jaoks, sest selle kahjulik mõju organismile ja kliimale on väga suur, just eriti kliimale mille soojenemine teeb inimkonnale suurt muret. Kuid mis üldse saab, kui kliima soojenemine jätkub nii kiirel tempol nagu ta täna kulgeb? Suureks probleemiks saab tgemperatuuri tõus ja atmosfääri suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus. NASA kogutud andmetel on keskmine temperatuur Maal kahekümnendal sajandil kerkinud juba kraadi võrra. See võib tunduda küll väga väikese tõusuna, kuid selle tagajärjed on suured. Näiteks Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme, vee temperatuur tõuseb ning soe meri põhjustab enam orkaane, Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi se...
esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,Kärbeste jumal" peategelaseks on 12-aastane linalakne ja kuldpruuni kehaga poiss nigea Ralph. Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest
Järved hakkasid kinni kasvama. Selline kinnikasvamine jätkub ka praegu. Järvede asemele tekivad sood. Ka jõed voolavad nüüd ürgorgude põhjas, järgides orulookeid. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Maapinna kerkimine Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna kerkimisest annavad tunnistusi pankrannik, maaga kokkukasvanud saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed (Keila-Joa, Treppoja, Jägala juga)Põhja-Eestis. Kui kerkimine kestab, siis 4 tuhande aasta pärast võib ennustada Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa liitumist ning ühinemist mandriga. Praegustest saartest
Taigen jäetakse käärima. Käärimise aeg 20-30 min. Kerkekappi temperatuur +30 kuni 40 C. 1.2. Vormimine: 1.2.1. Täidise koostis: Margariin 0,24kg Kohupiim 2,64kg Suhkur 0,36kg Combani (aroom) 0,012kg Vaniljekreem Frio 0,2kg Muna 9tk/0,45kg 1.2.2. Kirjeldus: Valmistatakse täidis. Käärinud taignast kaalutakse 50 g tükid. Veeretatakse kuklid. Asetatakse küpsetusplaadile kerkima 20-30 min. Kerkinud kukli keskele vajutatakse õõnsus. Määritakse munamäärdega. Õõnsusesse pritsitakse kohupiimatäidis 30g. Küpsetatakse. 1.3. Viimistlus ja küpsetamine: 1.3.1. Koostis: Vormimiseks: Nisujahu 0,2kg Määrdeks: Muna 3tk/0,15kg 1.3.2. Kirjeldus: Ahi kuumutatakse 200-220-ne kraadini. Toode on ahjus 12-15 min. Küpsenud toode jahutatakse kiirelt ja viiakse müüki. Vajadusel kontrollitakse toote kaalu. Valmis küpsetatud ja ära pakitud kohupiimakorbid.
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud.
Cliff Richardi esiletõus oli paljutõotav. Tema laulu "Move It" võis pidada ehtsaks briti rock'iks. 1950.aastate teisel poolel tekitas Inglismaal elevust ka muusikastiil "Skiffle", mida võiks iseloomustada kui "igamehe muusikat". Selle rahvalähedase stiiliga tegelemiseks polnud vaja erilist muusikalist haridust. 60.aastate briti rock-muusikat võib jagada kaheks: mersey beat ja rhythm and blues. Mersey beat Põhjapoolsetes tööstuslinnades (Manchester, Liverpool) esile kerkinud väikeste ansamblite muusika. Seda stiili iseloomustab lihvitud mitmehäälne vokaalpartii. Lauludes kasutati ansamblimängijate endi kirjutatud tekste ja muusikat.Tuntuimad esindajad: The Beatles, The Searchers. Londoni rhythm and blues Sai alguse 1960. aastal Londonist, kus ameerika blues ja rhythm and blues saavutas suure populaarsuse. Tuntuimad selle stiili esindajad on: The Rolling Stones, The Animals, The Who ning solist Rod Stewart. The Beatles
Miks vaktsineerida? Vaktsineerimine on elustiil haigusi ennetav käitumine. Vaktsineerides tõstame organismi loomulikku kaitset, mis annab võimaluse tõsistest haigustest hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku ja rõugeepideemiad.difteeria,lastehalvatus,läkaköha,teetanus need tõved on tänaseks peaaegu unustatud just tänu vaktsineerimisele. Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja erinevad müüdid. Reisides võib nakatuda erinevatesse haigustesse nagu näiteks hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella leetridmumpspunetised)
piklikud positiivsed pinnavormid. Rändpangaste teooria- kuni 1960 aastateni Mäed paiknevad otse tektoonilise rikkevööndi kohal- puhtalt tektooniline päritolu TEKKETEOORIAD Enamus geolooge- kombinatsioon, kus oma osa mängivad nii maapõue kerked kui ka mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna
puuduks rõdu ja kõrgemal asetsevad tagumised read. Mind ei üllata, et inimesed enne neid muudatusi lavapeal toimuvasse kuigi tõsiselt ei suhtunud. Kui mugavalt istudes ei ole võimalik vabalt näha, siis huvi asja vastu hajub üsna kiirelt. Kolmandaks paigutati orkester orkestriauku. Eelnevalt olid kõik pillid paiknenud lava ees ja nende taga toimetavad ooperilauljad olid paratamatult varju jäänud. Ooperiauk oli aga suurepärane lahendus kerkinud probleemile. Publik sai jätkuvalt kuulda professionaalset elavat pillimängu, kuid samas ka näha ooperilauljate tegevust ja miimikat, mis aitas orkestri poolt ette kantavat muusikat paremini lahti mõtestada. Neljandaks võttis Wagner iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. Juhtmotiiv tähendab orkestraalset tegelase iseloomustust , mis läbib kogu teost ja loob seesmise ütsuse, kõik see tingib aga orkestri suure osatähtsusese, viies
käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad. Mullakihi paksus on väga õhuke (kuni 30 cm). Alvarid on levinud saartel, Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Looniidud on tekkinud loometsade asemele. Aluskivimiks on lubjakivi. Kasvutingimused loodudel on sageli ekstreemsed (intensiivne päikesekiirgus, kuivus, üleujutused madalamates kohtades, tugev
Kronkskaldale, et inimesed kellel on võimalusi, saaksid ehitada endale elamuid. Maha põlenud vene koolimaja võiks ära lammutada ja rajada sinna ridaelamud. Nii mõnigi oleks sellest huvitatud, et saaks vaikses ja hubases ühepereelamus oma vanaduspõlve veeta. Linnateede koha pealt võiks ka sõna võtta. Üldiselt on muutunud paremuse poole, kuid probleeme on siingi. Näiteks Mäe tänav tuleks korda teha, sest talv ja külm on sealgi oma töö teinud. Üles on kerkinud teele suured muhud, mis tekitavad liikluses suuri ohte ja tekitavad liiklejatele ebamugavusi. Lastele võiks ka linn tähelepanu pöörata. Tuleks rajada autoteede kõrvale ka jalgratta teed, mida samas saaks kasutada ka jooksuradadena. See tagaks suurema turvalisuse nii jalgratturitele kui ka autojuhtidele. Koolilaste ja linnaelanike mureks on veel bassein, mis on välja ehitamata seisnud juba aastaid. Mina arvan, et ei ole mõtet ilma tuluta sellel seista lasta
Palju ütleb inimese kohta tema arvamus töötegemisest. Enamikele meeldib seda teha, teised kirtsutavad nina ainuüksi töö mõiste peale. Mõni ei ole elu jooksul labidat puutunudki. On selline suhtumine ka õige? Kõikide inimkonna saavutuste ning õnnestumiste juurteks on raske töö. Selle kaudu oleme oma maailma õppima tundnud ning sellest paremini aru saanud. Suured linnad ja vägevad ehitised ei kerkinud iseenesest, vaid see oli paljude inimeste koostöö tulemus, eriti vanaajal, kus kõik oli tehtud omaenda kätega. Et oleks tahe teha tööd, peab ka selle eest vastutasu saama. Eestis jõustus 19. sajandi alguses uus talurahvaseadus, mis muuhulgas kindlustas talu pärandamise õiguse kõikide koormiste täitmisel. See kannustas talupoega paremini töötama ja talu eest hoolt kandma, et pärandada oma lastele korralik elukoht.
demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania 1990: laienemine endise Saksa DV alale
,,Kümme keskaegset tallinlast" Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd Retsensioon Antud teos räägib kümnest keskaegsest tallinlasest erinevatel ametikohtadel bürgmeister, komtuur, kaupmees, kullasepp, linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge
Essee Praeguseks on möödas järjekorras juba 10. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Enese pidev täiendamine, teadmiste süvendamine, nende värskendamine või uute kogumine aitab paremini tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrgemad, kui Eestis. Koolitusloa
poliitika kohta, kus väideti, et hetkel võimul olev Reformierakond viib Eesti viie halvima EL riigi hulka. Kuigi veel paar aastat tagasi väideti, et soov on jõuda viie parima riigi hulka Euroopa Liidus. See poliitline näinde või siis uudis ei pruugi tõsi olla, kuid tõsi on see, et hetkel pole rahvas valitsusega piisavalt rahul ning iga aastaga see halveneb. Suurenevad pidevalt ka maksud. Vaatamata sellele, et palgad on läinud paremaks, on ka maksud nende kõrvalt kerkinud ning riigi rikkusest on hetkel vara rääkida. Kõrge inflatsioon püsib sama sugusena juba mitmeid aastaid, sest ikka jääb eksport alla impordile. Kuna tööjõudu on vähe, tuleb seda osta juurde välismaalt, sest oma rahvas valgub üle maailma laiali, kas siis peale keskkooli või kõrgkooli lõpetamist või sellepärast, et paljud piirid on nüüd avatud Sellest tekkib ka järgmine probleem - haridus. Kuigi Eestis on haridustase endiselt kõrge,
otsuseid, seda kõike aga loomulikult ülejäänud klassiga nõu pidades. Valimised on nagu ikka, enim hääli saanud õpilane saab klassivanemaks. Samuti on vähem tähtsad, kuid siiski olulised demokraatlikud asja ajamised näiteks nn. ,,külakoosolekud". Seal saavad kohalikud enda arvamust avaldada ja arutleda selle üle, kuidas endi elu paremaks muuta. Samuti saadakse seal üheskoos ja hääletuste teel lahendatud pinnale kerkinud mured. Minu arust on väga positiivne, et Eestis arvestatakse ka demokraatlikkust. On väga oluline, et oma riigi rahvas saab ka enda arvamusi avaldada ja nii, et nende ettepanekuid ka valitsuse eesotsas kaalutakse. Kindlasti on leidub ka selliseid riike, kus kogu riigi asjad korraldatakse ära nii, et asjaosalised, ehk selle riigi kodanikud ei teagi asjast midagi. Ma arvan et demokraatia paneb end maksma seal ainult mässamiste ja rahutustega, kui sellegagi.
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus. E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu vastava seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Järjest enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. E-teenustel võib olla nii häid kui ka halbu omadusi. Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk? Kõige suuremaks negatiivsuseks e-riigi teenuste kasutamise juures võib pidada selle usaldatavust. Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja teadmatust, võidakse inimese isiklikku infot kuritahtlikult kasutada. Uuringud näitavad, et kuigi Eestis on loodud kümneid ja kümneid e-teenuseid, ei tea ega kasuta neid enamik inimesi. Õigemini kasutatakse väga ...
Eesti suurimad turbavarud asuvad Pärnumaal (kaevandatakse kõige rohkem), Harjumaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. KAEVANDAMISE TASU Ei maksta üksnes kaevandamise, vaid ka kasutamise ning kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Hinna määrab VV. Tulu läheb 100% KOV tulubaasi, kui kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlates, kuid, kui kaevandatakse riikliku tähtsusega maardlates, saab riik endale 50% tulust. Maavarade kasutamise/kaevandamise tulumäärad on kerkinud nii kõrgele, et neid peetakse osaliselt juba keskkonnakaitset ergutavateks. VESI Veevõtt ja -kasutus on aastatega langenud (alates 1990. aastast). Kasutatakse aina rohkem pinnavett. Veekasutuse säästlikkus on tingitud peamiselt vee hinnatõusust. PUNKTREOSTUSALLIKATE KOORMUS SISEVEEKOGUDESSE JA MERRE Reostuskoormus on vähenenud (tööstustootmise vähenemise tõttu). Samuti aitavad kaasa
naine kartis, et kui töö katkeb, sureb ka tema Kuulduste järgi käis Sarah igal õhtul nn oma seansiruumis, kus ta sai Winchesteri püssidest maha lastud inimeste hingedelt nõuandeid ja instruktsioone maja ehitamiseks Naine viis igal hommikul töödejuhatajale oma kätega tehtud ehitus plaanid, mis eelmisel õhtul välja oldi mõeldud Sarah visandatud plaanid olid kohati kaootilised, kuid siiski oli tal selle peale vaistu Winchesteri häärberi eripärad Maja oli kerkinud 7-korruseliseks ning sisaldas: Lugematul arvul treppe, mis kusagile ei viinud Mõttetuid korstnaid, mis lõppesid laes Koridore, mis moodustasid labürinte Uksi, millest võis õhku astuda Klaasist ustega vannitubasid Tagurpidi seisvaid trepiposte Uksi, mille taga avanesid vaid seinad Uksed, mis viivad ei kusagile Trepid, mis kuskile ei vii Müstiline number 13 Enam-vähem kõik aknad koosnesid 13st ruudust Kasvuhoonet kattis 13 kuplit
Võimalik, et süüdi on inimeste reetlikkus ja ükskõiksus. Tihti solvame oma sõpru või armastatut nii, et isegi ei mõista ning kui selliseid mõtlematuid tegusid ja sõnu liiga palju koguneb, ei märkagi, millal oleme ta kaotanud. Sageli muutuvad murtud südametega inimesed tundmatuseni. Mõned hoiavad distantsi aga lase järgmiseid enam südame lähedale, teised aga hakkavad meeleheitlikult otsima asendajaid. Praeguses ühiskonnas on esile kerkinud vallaliste naiste osakaal. Võimalik, et süüdi on luhta läinud suhted või pealesurutud mõtteviis, et naised peavad olema isesisvad ega vaja kedagi. Isiklikult pean kurvaks seda, et inimesed ei väärkusta, mis neil on. Sellest saadakse aru alles siis, kui kõik on läinud ning tekib täitmatu tühimik. Meil on perekond ja sõbrad, kellest peame tingimata hoolima, vastasel juhul jääksime üksi. Minule on tähtsad mu lähedased,
nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ta leidis et pühakiri ja Kreeka filosoofide vaated poledi vastuolus, sest
Arutlus: Miks muutus sõja käigus inimeste suhtumine sõtta? 20. sajandi algul oli maailmas kujunenud vastuolud suurriikide vahel, kes olid huvitatud oma mõjualade suurendamisest ja teiste riikide mõju vähendamisest. Ja seda põhiliselt asumaade pärast. Seniste favoriitide Inglismaa ja Prantsusmaa kõrvale oli kerkinud Saksamaa, kelle tööstus oli võimsalt arenenud, ning kes oli huvitatud mõjuvõimude ümberjagamisest. Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused. I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone
Rahvuslik liikumine eeldused iseseisvumiseks Essee Selleks, et saaks toimida vaba ja iseseisev, teistest sõltumatu riik, on vaja eelkõige rahva tahet. Iseseisvus võib sõltuda riigi valitsejast, kuid olulisem on siiski see, kuidas rahvas oma riiki suhtub ja mida tema heaks on valmis tegema. Rahva koostöö ja tahe midagi oma riigi heaks ära teha on lihtsamini sõnastatult rahvuslus. Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson.
ühiskonnas elades ei mõelda enam nii väga rahale ja keskendutakse rohkem perekonnale, elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja rahvas muutub materialistlikumaks. Eriti paistab see silma noorte hulgas, kes soovivad kuskile kuuluda, selle saavutamiseks peab moega kaasas käima, omama viimase peal tehnikat ning samuti pannakse suurt rõhku välimusele. Samuti mainib Katrin Saks oma artiklis ,,Väärtuste ja huvide vahel", et individualistlike väärtuste kõrvale on kerkinud grupikuuluvust rõhutavad väärtused ja praktiline elu pool on tulnud rohkem esile. Kõige tähtsamad põhimõtted, väärtushinnangud ja maailmavaade antakse kaasa loomulikult kodust. Lapsed võtavad tavaliselt üle vanemate ellu suhtumise, kes on selle omakorda saanud oma vanematelt, kuid siiski erinevad põlvkondade väärtused suuresti. Põhjuseks võib pidada vanemate inimeste elukogemust. Tänu sellele oskavad nad õigesti hinnata, mis on tegelikult midagi väärt ja mis mitte
TV saade Foorum 21.04.2010 Saates räägitakse, mida oodatakse NATO välisministrite kohtumisest ja kuidas see peaks välja kujunema, millest räägitakse ja mida võib sealt oodata. Kohtumine on kahe päeva vältel. Kohtumise tähendus: esimene väga kõrgetasemeline kohtumine Tallinnas. Oluliseks küsimuseks on küberrünnakud. Saates on väitlejateks välisminister Urmas Paet, Marko Mihkelson, Andres Kasekamp ja Maria Mälksoo. Maria Mälksoo arvab, et see, et kohtumine toimub Tallinnas on väga oluline meile, olgugi , et Eesti on NATO-s olnud väga vähe aega. See on samas ka kasulik, et kohtumine siin, Eestis toimub, kuna siin saab veel asjade kulgu muuta ja sõna sekka ütelda. Saab ka omi probleeme esile tõsta. Lissabonis toimub juba asjade otsustamine (Paet) Ootus need otsused määravad NATO tuleviku väga pikaks ajaks ja siin saab neid otsuseid ühtsustada, et Lissabonis oleks lihtsam otsuseid teha ja ...
Üks efektiivsemaid võimalusi oli selleks UNESCO konkursil osalemine. Eesti muusikast on seal silmapaistnud Erkki-Sven Tüür oma reekviemiga aastal 1995 (II koht), Lepo Sumera V sümfooniaga aastal 1997 (II koht) ja 2004. aastal saavutas esikoha Helena Tulve oma orkestriteosega "Sula." Tänu piiride avamisele on saanud ka meie heliloojad õppida välismaal. Neid võimalusi kasutas ära eriti aktiivselt 1990. aastatel esile kerkinud põlvkond. Lisaks on avanenud ka heliloojatele võimalus asuda resideerivaks heliloojaks ehk sõlmida leping mingiks perioodiks mõne muusikakollektiiviga. Näiteks Eino Tamberg oli aastatel 1997/98 ERSO ( Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) resideeriv helilooja. Aastatel 1998/99 oli seda Raimo Kangro ning 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Sellel ajal loodi ka palju uusi kollektiive. 1993. aastal alustas uuekoosseisuga Tallinna Kammerorkester, mis tegi koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v
Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 mm aastas. Nooruse tõttu on saared madalad, absoluutne kõrgus ulatub Saarnakil 9, Kõrgelaiul 7, Vareslaiul ja Hanikatsil 5 meetrini. Väiksemate saarte kõrgus on valdavalt 0,5-2 m. Rand on enamasti kruusane, kohati ka liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd. Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on
paiknesid losside ümber nii laoruumid, usukeskus kui ka töökojad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Samuti oli olemas ka veesüsteemid. Nagu Kreetalgi olid Kreekas lossid majapidamiskeskusteks. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad kohustusid lossile andamit tasuma. Kreeklased ei olnud Kreeta põlisasunikud.Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid.Kreetal olid loss ja linnakvartal sageli tihedalt kokku kasvanud, nii, et linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Mükeene kultuuris ei olnud linnad kujunenud losside ümber. Kuna lossid ja linnad olid Kreetas kindlustamata Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Kreeta kunst osutab naiste suurele tähtsusele minoilises religioonis ja ühiskonnas
Uus sajand, vanad probleemid Möödunud aegadel maailmas esile kerkinud probleemidest ei ole paljud veel tänaseni lahendust leidnud. Selle asemel on nad, nagu mäest alla veerev lumepall, üha kasvanud ja kasvanud, ning jõudnud etappi, kus nendest mööda vaadata on pea võimatu. Kliima soojenemine ja CO2 on isegi tänasel päeval, mil maailmas möllab suurim majanduskriis pärast 1930 aastate suurt depressiooni, väga aktuaalne teema. Kasutusele on tulnud uus mõiste
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
