Kliima
muutused, mida saab mõjutada
Kliima on kõigi jaoks
oluline – see puudutab otseselt igaüht. Tänu soodsale kliimale on
elu Maal võimalik. Seepärast peab seda enam-vähem püsivamana
hoidma. Viimasel ajal on teadlastel seoses kliima soojenemisega palju
vaidlusi toimunud, kuid lõppude lõpuks jääb ikkagi küsimus, kas
see ikka soojeneb ning kuidas?
Kliima soojenemine on
väga aktuaalne teema – sellest räägitakse pidevalt. Segadust
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LiisaT
Õppematerjali autor
.....13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23
Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (suletised) sisaldavad õhuproove jää moodustumise aegsest atmosfäärist. 2) ookeani põhjasetetest süvaookeani karbonaatsete setete hapniku ja süsiniku isotoopkoostis peegeldab miljonite aastate jooksul toimunud kliimamuutusi. Saadud andmed näitavad, et jääkilbid on kasvanud ja kahanenud
4 Põhilistest kasvuhoonegaasidest: H2O veeaur Veeaur on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%. Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru sisalduse hulka atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru. CO2 süsinikdioksiid Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda sellepärast, et selle soojendav efekt on atmosfääri püsikomponentidest suurim (v.a veeaur). Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel, taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel.
'rahvusvahelisele abile'. 9. Maavärinate abi Maa siseehituse tundmaõppimisel. Kui me näiteks panemi maaümber detektorid, siis kuskil toimub maavärin, siis vastavalt sellele me võime eripiirkondades seda maavärinat vastavalt nendele P- ja S-lainetele leviku vastuvõtta. Aga kuna S lained ei levi vedelas keskkonas, see alusel on kindel tehtud maasisse ehitus. Lainete murdumise tõttu tekkivad varju tsoon, mis saab olla põhjendatud ainult sellega et maa sees on mingisugune sfäär vedelikus olekus ja kus ükski laine murdumise tõttu siia piirkonda ei jõua. Just maavärinate leviku abil teame, et välistuum on vedelas olekus. Näiteks kui toimub Itaalias tugev maväärin, siis Austraalias see ei saa tunda. Need lained ei ole võimelised läbida vedelat maavälistuuma. P ja S lained murduvad niimodii, et tekkib varju tsoon. 10
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused
juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia element on näitaja, mille järgi ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E NE ja Hajumise ülesanne viib üldiselt Maxwelli teenistus teadus, mis hõlmab andmete iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide baromeeter langeb pidevalt, siis saabub võrrandisüsteemi lahendamisele antud kogumise kliima, ilma, veeauru ja kohta saadetakse andmeid ilmajaamadelt, torm Sst või SWst. Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas
............................................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13
maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid