Palju
ütleb inimese kohta tema arvamus töötegemisest. Enamikele meeldib
seda teha, teised kirtsutavad nina ainuüksi töö mõiste peale.
Mõni ei ole elu jooksul labidat puutunudki. On selline suhtumine ka
õige?
Kõikide
inimkonna saavutuste ning õnnestumiste juurteks on raske töö.
Selle kaudu oleme oma maailma õppima tundnud ning sellest paremini
aru saanud. Suured linnad ja vägevad ehitised ei kerkinud
iseenesest, vaid see oli paljude inimeste koostöö tulemus, eriti
vanaajal, kus kõik oli tehtud omaenda kätega. Et oleks tahe teha
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ndrez
Õppematerjali autor
Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14.2 Majandusliku töö mõiste. 15.Tööviljakus. 16.Töövahendid - seadmed, hooned, rajatised, maa . 17.Kapitali mõiste. 18.Põhikapital ja käibekapital. 19. Sissetulek. 20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP) 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem 22. Tööturg, tööaeg, töötasu. 23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg 24. Inflatsioon ETTEVÖTLUSE ALUSED 1
Suurtemate külade juurde võis kuuluda veski. Levinum külaamet oli külasepp. Hülgepüük toimus tulirelvade abil. Metsmesindus. Tähtsamate tööde kalender: Aprilli lõpp: Algas kevadiste põllutööde tsükkel, karja väljalaskmine, jüripäev 23. aprill (Taluteenijate teenistusaeg algas jüripäeval, sellel samal päeval algas mõisas oluline koormis ehk jalategu ja rakmetegu). Hakkasid suvised tööd pihta: suvivilja külvamine (kaer, oder), kesapõllu harimine (raskeim töö oli sõnniku vedu). viljalõikus, viljapeksmine ehk rehepeks (Kvart, kõver nui, millega vilja peksti). Mihklipäev 29. september: Suviste põllutööde lõpp (Mihklipäeval veristati oinast ja joodi õlu). Suuremad ühistööd: heinategu, viljalõikus, sõnnikuvedu, viljapeksmine Talurahva koormised: Mõisakoormised: 9/10 kohustustest oli teotöö. Naturaal andamid 1/10 (kanad, munad, vili, palgid jne) 8) Talurahva õiguslik olukord:
Kloostrid Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist. Koosneb 22 raamatust. Hiline keisri riik 3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid.
"Taolist sotsiaalmajanduslikku anomaaliat on mõjutanud mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tegurid" jne. - Vahel on erialaterminite loomine vajalik, et adekvaatselt edasi anda teatud mõistet, millele teised keelelised vasted puuduvad. * nt. 1: ,,klassi" mõiste, mis on äärmiselt oluline sotsioloogias. Igapäevaelus on sellel mõistel kümneid tähendusi: sissetulekuklassid, võimul olevad rühmad, hariduslikud klassid jms. Selleks, et tema töö oleks täpne, peab sotsioloog kasutama või looma oma definitsiooni antud mõistest. (Berger 1994: 21) * teine näide: ,,kommunikatsioon". Abstraktse mõiste kasutamine võimaldab näha seoseid selle vahel, mis toimub väga erinevates kontekstides: poliitikas, majanduses, perekonnas, koolis, sõprade vahelistes suhetes jne. - Tavaliselt siiski on võimalik keerulisi väljendeid selgemalt esitada. Tegemist on nähtustega, mis tihti on tuttavad kõigile uuritud ühiskonna liikmetele.
1725. aasta järel muutusid paljud asjad leebemaks. 1727.-28. aastal selle plaaniga välja tullakse, saadakse keskvalitsuselt toetus matriklikomisjonide moodustamiseks. Päris esimene katse see rüütelkondadele ei olnud, ühe korra oli aadlimatrikleid püütud sisse seada ka Rootsi ajal. Rootsi võimud seda ei võimaldanud. Protsess oli väga pikk, läbi kõikvõimalike vaidluste. Mitte kõik ei olnud teretulnud. Matriklikomisjon töötas Liivimaal 1747. aastani, Eestimaal 1756. aastani. Töö venis, kuna kontroll oli range, et keegi ebaväärikas rüütelkonda ei saaks. Tähendas kõikvõimalike dokumentide esitamist. Vaidlusi tekitas ka, mis alusel rüütelkond moodustada. 18. sajandil hakkab domineerima idee, et tuleb võtta aluseks see, mis ajal üks või teine aadliperekond jõuab Vana-Liivimaale. Mis ajal ta on nobiliteerunud. Omaette probleem nendega, kes olid tulnud Taani ja orduajal, ning paljudel ei olnud täpne tulemisaeg teada
parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil. Lõpetuseks palutakse rühmal mõelda, töövestlusel käituda, aitas ta klientidel ka rõivastumisstiili muuta. Rõivastuse muutmine on kuidas nad võiksid abistavat suhet füüsiliselt demonstreerida, ja seejärel seda näidata. jällegi kogemus, mis on kasulik väga praktilisel tasandil ja tõenäoliselt on see kliendi jaoks
Ma sain vaba aega, mis võimaldas mul peale pikki pausideta tööaastaid istuda ja hakata kirjutama raamatut, mida paljud mu sõbrad juba ammu olid mind üles kutsunud kirjutama ja mis mulle eneselegi tundus vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes köites mitte ainult esitada meie liikumise eesmärke, vaid anda ka ülevaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie õpetuse lihtne esitlemine. Seejuures sain ma võimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu töö esimese ja teise köite jaoks hädavajalikuks, kuna mul tuli lõhkuda need alatud legendid, mis on välja mõeldud juudi ajakirjanduse poolt minu kompromiteerimiseks. Selles minu töös pöördun ma mitte võõraste, vaid nende meie liikumise pooldajate poole, kes kogu südamest sellele kaasa elavad ja kes soovivad seda mõista võimalikult sügavalt ja lähemalt. Ma tean, inimeste sümpaatiat on kergem võita suulise kui trükisõna abil
Poolest küljest oli teine sees, aga ikka tuli, muudkui inises vahel.» «Vaata raibet, või suurest tuleb läbi, aga väiksesse jääb sisse,» siunas sauna-Madis, lisades kohe juurde: «Kui ta väiksel soonel on, siis põle asi nii hull, siis saame oma jõuga läbi.» Vanker tühjendati silmapilk kraamist ja peale pandi laudu ning köied. Kui mehed ühes karjapoisiga peale istusid, tahtis ka perenaine kaasa minna. Aga saunaonu vastu: . «Ei, perenaine, see pole naiste töö lehma soost välja vedada. Aga päss ja räks ning tükk õlgi kaasa, seda küll, peab ehk tuld tegema, lehma soendama. Soo on ju alles külm, võtab looma jalad kangeks. Hiljuti oli veel kirs all.» Vanker hakkas liikuma. «Ärge talle haiget tehke,» palus perenaine tagant järele. «Ei noh, kus nüüd seda.» vastas sauna-Madis. Sõideti lepiku alla, kus hobune kinni seoti ja heinavõrk talle ette riputati.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid