Kas Eesti on jätkusuutlik? (12)

Kas Eesti on jätkusuutlik?
See on teema, mille üle võib vaielda erineval viisil ning üsna lõputult, sest igal inimesel on oma arvamus. Minul isiklikult on Eesti jätkusuutlikuse kohta üks ning väga põhjalik arvamus. Vastus sellele küsimusele, kas Eesti on jätkussuutlik on ‘’ei’’, sest vaatamata nii paljudele võimalustele, mis on meie riigil olnud, ei ole seda kunagi ära kasutatud.
Alustuseks toome esile kõige mõjutavama aspekti, miks pole Eesti jätkusuutlik. Valitsus – iga aastaga väheneb rahva usaldus valitsuse suhtes, kuna ei rahuldata inimeste nõudmisi ning soovidega arvestatakse minimaalselt. Täpsemini öeldes surub valitsus oma võimu rahvale peale, kinnitades ona reeglid ning seadused mida meie, rahvas, peame järgima.Valimiste eel riputatakse üles reklaamiplakatid ning televisiooni eetris lastakse videolõike, kus lubatakse täita rahva soove, kuid peale valimisi jääb enamus soovidest siiski täitmata. Hiljuti lugesin uudiseid Eesti poliitika kohta, kus väideti, et hetkel võimul olev Reformierakond viib Eesti viie halvima EL riigi hulka. Kuigi veel paar aastat tagasi väideti, et soov on jõuda viie parima riigi hulka Euroopa Liidus. See poliitline näinde või siis uudis ei pruugi tõsi olla, kuid tõsi on see, et hetkel pole rahvas valitsusega piisavalt rahul ning iga aastaga see halveneb.
Suurenevad pidevalt ka maksud. Vaatamata sellele, et palgad on läinud paremaks, on ka maksud nende kõrvalt kerkinud ning riigi rikkusest on hetkel vara rääkida. Kõrge inflatsioon püsib sama sugusena juba mitmeid aastaid, sest ikka jääb eksport alla impordile. Kuna tööjõudu on vähe, tuleb seda osta juurde välismaalt, sest oma rahvas valgub üle maailma laiali, kas siis peale keskkooli või kõrgkooli lõpetamist või sellepärast, et paljud piirid on nüüd avatud
Sellest tekkib ka järgmine probleem - haridus . Kuigi Eestis on haridustase endiselt kõrge, jätavad paljud noored kooli lõpetamata ning asuvad varakult tööle. Nendest väga paljud elavad oma vanemate arvelt, teenivad keskmiselt ning raiskavad raha lõbustuste peale, suurem osa rahast läheb aga narkootikumide ning alkoholi tarbimise peale, mis on väga suur probleem tänapäeval mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Samas paljud, kes lõpetavad ülikooli, lahkuvad välismaale, kuna sealne tööpalk ning elatustase, eelkõige Põhja riikides, on tunduvamalt parem kui Eestis. Aina vähemaks on jäänud neid, kes lõpetavad ülikooli kodumaal ning asuvad siin samas ka tööle. See tekitab suuresti tööpuuduse ning oskustega töölisi on jäänud aina vähemaks.
Eesti püsib endiselt esikohal AIDSi haigestunute inimeste arvu poolest. See näitaja mõjutab suurelt seda, et Eesti sündimine jääb alla suremisele. AIDSi ära hoidmiseks on algatatud arvukalt kampaaniaid, kuid iga päev haigestub ning sureb inimesi AIDSi põdedes. Paljudesse peredesse sünnib vähe läpsi, keskmiselt 1-2 last perekonna kohta, kuid eluiga on väga kõrge ning varsti ongi keskmine vanus natuke alla pensioni ea.
Neid aspekte , mis takistavad Eesti arengut ning ei taga jätkusuutlikust on väga palju. Selleks, et takistada Eesti jõudmist halvimate riikide hulka, peab riik paljugi tegema ehk iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava. Sellisel juhul võib jätkusuutlikusest rääkida mõne kümne aasta pärast. Selline on minu arvamus Eesti jätkusuutlikuse kohta.