Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuleviku kool (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas?
Tuleviku kool
Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas?
Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised – edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist.
Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu . Sellised asjad kaovad kohe peast , kui neid enam vaja ei lähe (kontrolltöö tehtud).
Tuleviku koolis võiks õpetaja aidata õpilasel leida asjad või ained, mis õpilasele kõige rohkem huvi pakuvad ning siis anda talle õppematerjalid ja suund kätte ning lasta ise õppida. Õpetajad võiksid jääda siiki alles, sest kui õpilasele jääb midagi arusaamatuks, on tal kellegi käest küsida.
Nii nagu igas valdkonnas, hakatakse ka koolis üha rohkem kasutama tehnilisi vahendeid. E-kool on praeguseks päeviku täiesti asendanud ja räägitakse juba õpikute asendamisest tahvelarvutitega. Eks neil mõlemal on nii head kui ka halvad küljed, kuid arvan, et kool ei saa jääda maha ülejäänud ühiskonnast. Kui enamus inimesi kasutab raamatute lugemiseks juba e-lugereid, siis pole mõeldav, et lapsed peaksid kooli ja koju iga päev hunniku õpikuid tassima. Praegu ei jää siiski e-õpikute takistuseks tehnilised vahendid, vaid pigem elektrooniliste õppematerjalide puudumine. E-õpikute jaoks tuleb luua uued õppematerjalid, vanade õpikute digitaliseerimine on üsna mõttetu.
Ka õpilaste hindamine tuleks teha nii palju kui võimalik arvutite poolt. See vähendaks õpetajate koormust ja oleks ka 100% objektiivne. Arvuti hindaks kõiki õpilasi täpselt ühtedel alustel. Kõike aga ei saa arvuti hinnata (näiteks kirjandeid).
Tuleviku koolis kulutatuakse õppimisele sama palju aega kui praegu, aga õpitakse seda, mis on eelkõige endale huvitav. Tuleviku inimesed on oma kitsa ala eksperdid , kuid mitte kitsa silmaringiga. Kool on õpilasele atraktiivne ja see on hea võimalus ennast arendada, mitte tüütu kohustus diplomi saamiseks. 
Tuleviku kool #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tauri713 Õppematerjali autor
Kirjand teemal tuleviku kool.

Sarnased õppematerjalid

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
32
docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

õpetaja otsustada. Matemaatika nädalatundide arvud 1996. a. õppekavas olid järgmised: I kooliaste (I-III II kooliaste (IV - VI III kooliaste (VII - IX IV kooliaste (X klass) klass) klass) klass) 9 - 13 12 - 15 12 - 15 9 Seega oli matemaatika nädalatundide arv uues õppekavas antud mitte iga klassi jaoks, vaid kogu kooliastme jaoks koos. Kool sai õiguse otsustada, mitu tundi ta igal aastal matemaatikale annab. Kuid kokkuvõttes vähenes kohustuslike matemaatikatundide arv selle õppekavaga veelgi. Samas said koolid suurema vabaduse ise erinevate ainete mahu üle otsustada. Ka matemaatikatundide arvu oli koolil võimalik suurendada nn vabade tundide arvelt (mida viimases kooliastmes oli 7 - 8). Matemaatika ainekavas on II ja III kooliastme jaoks järgmised rubriigid: arvutamine ja mõõtmine; geomeetria; algebra; loogika

Matemaatika
HEV koordinaatori roll
15
doc

HEV koordinaatori roll

õppekava järgi, kuid tulemused on ikkagi nõrgad. Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja

Sotsiaalpedagoogika
Andekas laps
45
doc

Andekas laps

vanemate arvamus) (Sepp 2010: 63). 13 Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole väga palju võimalusi laste testimiseks psühhomeetriliste testidega ja samuti pole see ka kõige parem viis andekate avastamiseks, kasutatakse andekuse tuvastamiseks rohkesti psühholoogilise intervjuu meetodit. Selle käigus üritatakse kindlaks määrata, millised on konkreetsed lapse hariduslikud erivajadused, mida kool peaks märkama ja toetama (ibid.) Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTERi (etappide) mudel (Ziegler, Ströger 2003), mis hõlmab tervet identifitseerimise protsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (tabel 1) väitel (Sepp 2010: 63). Tabel 1. Andekate identifitseerimise ENTER-mudel Diagnoosimine Meetodid

Sotsiaalpedagoogika
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

on see arv mitmekordistunud ulatudes 20-ni. Märkimisväärne on ka see, et nende seas on ka eestikeelse õppega haridusasutused. 20 hilise keelekümblusmetoodika üldhariduslikku kooli: KARJAMAA GÜMNAASIUM NARVA HUMANITAARGÜMNAASIUM TALLINNA PAE GÜMNAASIUM TAPA VENE GÜMNAASIUM TALLINNA MUSTÕE GÜMNAASIUM SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUM TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUM LASNAMÄE GÜMNAASIUM KOHTLA-JÄRVE TAMMIKU GÜMNAASIUM NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUM NARVA JOALA KOOL KOHTLA-JÄRVE 3. KESKKOOL KOHTLA-JÄRVE SLAAVI GÜMNAASIUM NARVA SOLDINO GÜMNAASIUM HAAPSALU ÜLDGÜMNAASIUM PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM KEHRA KESKKOOL NARVA VANALINNA RIIGIKOOL TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUM Hariduse roll Ühiskonna integratsiooni seisukohalt võib hariduse mõju olla kahesugune ­ integreeriv või desintegreeriv. Haridus on ainuke süsteem, mis võimaldab kõigi ühiskonnaliikmete keeleoskust

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Nimetu
76
pdf

Nimetu

halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud õpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.

Psühholoogia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

*on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA  TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab  FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus  KASVATUSTEGELIKKUS- kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD *Võgotski- õppimine, sotsiaalne tegevus *Piaget *Gardnier- õpetamisteooriad, õppekavade teooriad Kõik teooriad põimuvad, realiseeruvad. Pedagoogika on kui terviklik rakendusvaldkond. Didaktika on haaranud tänapäeval arvuti, e-õppe, õpilasele on antud kätte võimsad vahendid õppimiseks. Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta)

Alusharidus
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Pedagoogiline psühholoogia
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

loomingulisi õpilasi. Kuid õpilaste loomingulisuse väärtustamine ja arendamine on oluline nii kasvatuslikust kui ka rahvuse inimkvaliteedi kindlustamise seisukohast. Loomingulisus võib õpilastel avalduda ühes või teises ainevaldkonnas, kuid mitte kõigis nagu täiskasvanutelgi. Sellele lisandub veel sageli üleolev hoiak huvi mittepakkuva aine suhtes, kuigi tuleb loomingulisust mittepakkuv aine väga loomingulistel õpilastel ära õppida. Kool peaks küll väärtustama ja arendama loomevõimeid, kuid samas ka aru saama, et kogu õppimist ei saa taandada vaid õpilase loomingulisuse ja originaalsuse imetlemisele. Loomingulise arendamine seisneb eelkõige õpilastele võimaluste loomises nende loomepotensiaali avaldumiseks õppimisega, mis ajendub sisemisest huvist. Õpetaja peab tegema kõik, et õpilaste loomevõimed saaksid areneda. Ka väheloominguline õpetaja peaks oskama hinnata loomingulisust kui suurt väärtust (!

Alternatiivpedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun