50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bububen
Õppematerjali autor
(Funder, Colvin, 1989; Paulhus, Bruce, 1992). Mida paremini inimest tunneme, seda täpsemaks muutub tajupilt temast. Seda vähem kasutame olemasolevaid etalone hinnangu andmiseks. Inimesed reguleerivad oma muljet vastavalt sellele, kellega nad koos on. Nt. naised söövad vähem, kui on koos enda jaoks atraktiivse noormehega. Millel baseerub isikutaju? - Fritz Heider (1958) – inimeste loomupärane püüe tähenduste ja põhjuste mõistmise poole. Me tahame saada aru, mõista teist inimest - Kelley – põhjuste omistamisel otsime me kolme tüüpi infot - kas käitumine on selgelt eristatav: kas inimene käitub nii ainult konkreetses olukorras? - kas käitumine on püsiv: kas inimene käitub alati selles olukorras nii? - kas see käitumine on kooskõlas teiste käitumistega: kas teised käituvad selles olukorras samuti? - NÄIDE: Mari naerab koomikut vaadates On see tulenev koomikust või Marist? - Kas ta naerab alati teda vaadates?
Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees. Ainult vaikses vees on see võimalik. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Naised muretsevad alati asjade pärast, mida mehed unustavad, mehed aga asjade pärast, mida naised mäletavad. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita. Pole vähimatki tõendusmaterjali kinnitusele, et elu on tõsine. Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. Need, kes saavutavad jumaliku võimu, kasutavad seda tavaliselt kuratlikult. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. Ära muretse tühiasjade pärast. Galaktikate seas on kõik asjad tühiasjad.
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi aren
Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik panustada ja panna panus usu peale, nii nagu me teeme seda ka inimeste puhul. Me ei saa ära tõestada, et kas ta on olemas ja alles siis teda uskuma hakata. Augustinus ja Kierkegaard on seisukohal et usu tõdede küsimuses tõestust ei saa olla ning nad ei pruugi meie jaoks ka mõistlikud olla. Usun sellepärast , et ma ei mõista. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on rumal. Ta ei näe andununa asju eri vaatenurkadest, ta on naiivne. Inimene on ori. Tal on väga midagi vaja, kuhugi minna, midagi saada. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciaron võrdleb inimese elu hullumeelsushooga. Inimene rabeleb, tormab ja vajab meeleheitlikult alati midagi. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Tal oli inimsoost villand. Ta ei soovinud olla elu rüppes roiskuvate inimeste keskel
Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. Vähestele on antud, mõnele pole üldse antud ja need kellele on liiga palju antud on õnnetud. Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen? Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. Igaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda. Iga inimese mälu on tema erakirjandus . Sõda on kõikide asjade lisa. Kõik, mida saab raha eest osta on odav. Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda
" Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust. Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad: · Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi? Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust? J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll
Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid