Hoolida, armastada, mõista! (0)

Hoolida , armastada, mõista!
Tihti ei väärtusta inimesed seda, mis neil on, ning vinguvad, et neil puudub palju. Aga miks ihkame midagi, mida meil tegelikult vaja pole ning prioriteediks peame jõukust ja teistest paremaks olemist? No jah, kes meist ei taha omada hiiglaslikku häärberit ja tohutult raha, kuid mida meil sellega teha on, kui puuduvad pere ja sõbrad?
Aina sagedaminu kajastatakse meedias erinevaid pereprobleeme, näiteks saade „Suletud uste taga” toob meieni eestlaste igapäevase elu mured, kus enamasti on kannatajateks lapsed või vanemad. Kuid miks tekivad sellised konfliktid? Võimalik, et mõistmatusest ja hoolimatusest või aja nappusest. Vanematel on ükskõik laste tegevusest või rabavad nad võsukeste heaolu nimel tööd teha. Lapsed aga soovivad enam tähelepanu ning otsivad seda ka kodust väljaspool. Paljudesse abieludesse tekivad mõrad just ühe osapoole nõudmiste pärast, arvestatakse vaid oma huvidega . Kõige selle tagajärjeks on võõrandumine lähedastest, mis viib üksinduseni. Tekib küsimus, kas inimesed tahavadki elada vaid enesele, ilma armastuse ja lähedasteta. Arvatavasti oleks see raske, kuna vajame enese kõrvale kedagi.
Loomulikult on ka liigne teiste vajaduste täitmine rumal. Sel juhul jäetakse oma soovid tagaplaanile või isegi unustatakse need. Selline suhtumine, et teiste vajadused on alati tähtsamad, mõjub psüühilisele tervisele halvasti. Ta muutub teistele ärakasutatavaks objektiks , kellele saab pähe istuda. Just need inimesed hoiavad tihti oma ideid vaid endale, et teistel hea oleks.Meie ümber on palju selliseid isikuid, kuid kas keegi meist neid julgustada püüab või alatult jalamatina kasutab, jääb juba igaühe enda südametunnistusele.
Ka armastus ja sõprus on oma tähtsust kaotamas. Võimalik, et süüdi on inimeste reetlikkus ja ükskõiksus. Tihti solvame oma sõpru või armastatut nii, et isegi ei mõista ning kui selliseid mõtlematuid tegusid ja sõnu liiga palju koguneb, ei märkagi, millal oleme ta kaotanud. Sageli muutuvad murtud südametega inimesed tundmatuseni. Mõned hoiavad distantsi aga lase järgmiseid enam südame lähedale, teised aga hakkavad meeleheitlikult otsima asendajaid. Praeguses ühiskonnas on esile kerkinud vallaliste naiste osakaal. Võimalik, et süüdi on luhta läinud suhted või pealesurutud mõtteviis, et naised peavad olema isesisvad ega vaja kedagi.
Isiklikult pean kurvaks seda, et inimesed ei väärkusta, mis neil on. Sellest saadakse aru alles siis, kui kõik on läinud ning tekib täitmatu tühimik. Meil on perekond ja sõbrad, kellest peame tingimata hoolima, vastasel juhul jääksime üksi. Minule on tähtsad mu lähedased, muidugi materiaalsed väärtused, kuid seda vaid mõistuse piirides. Samuti on tähtis omandada hea haridus , et pakkuda oma tulevasele perele täisväärtuslikku elu, kuid rahast tähtsam on siiski südamesoojus ja ligimeste mõistmine. Raha eest saame lubada endale küll palju, kuid mitte siirast armastust ning austust .
Nagu ütleb Anu Röömeli laulu „Püüe parema poole” esimene salm:
„Päevast päeva me soovime ,
läheks alati hästi.
Ennast paneme proovile,
käime risti ja rästi.
Kuid kui südames alles jääb püüe parema poole,
siis sa iial ei anna end ainult saatuse hoolde.”
Ongi igaüks oma saatuse sepp ning peab leidma enese jaoks just õiged väärtused, mis ei riivaks teiste heaolu.