Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada triistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 4 ja 5.)Inimese philised elundkonnad on: Vereringessteem: tagab vereringe; sda, veresooned Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna.
Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel
alguses kolmas siis teine. o Valgu renaturatsioon algab valgu struktuuride taastumine, on denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude funktsioonid: 1. ENSÜMAATILINE keemilised reaktsioonid ei kulge mitte iseenesest, vaid neid on vaja kas kiirendada või aeglustada. Reaktsioonide kiirust reguleerivaid valke nim. ensüümideks. 2. EHITUSLIK kuuluvad kõikide rahuorganellide koostisesse. Näiteks karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. 3. TRANSPORT rakumembraani koostisesse kuuluvad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 4. RETSEPTOR mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda. 5. REGULATOORNE hormoonid, veresuhkru sisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub kõhunäärmes. 6
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda....
2009 Finaal Parkuur nr 1, 6 GALERII KONTAKT TEENUSTE HINNAKIRI Kristi Pedanik 2 TUTVUSTUS · Palladium oli ilus, elegantset ja kerget tüüpi väikest kasvu hobune turjakõrgus 164 cm. · Ta oli värvuselt must, sabal oli valge laik, mis tekkis siis, kui ta transportimise käigus saba ära hõõrus. Asemele kasvanud karvad olid valged. · Palladiumil oli lauk, mis paremal küljel ulatus silmani. Tema mõlematel tagajalgadel olid "sokid" (valged märgised jala allosas) ning vasakul esijalal oli piire (valge märgis). · Märgistel olid ka mustad tähnid, mis on üsna haruldane, kuid väga efektne. Selline oli Eesti seni tuntuim ratsahobune, kelle auks juba mitu aastat korraldatakse Eesti suurimat suvist ratsavõistlust.
Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss... otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb plekk- katustest klavereid Vihm süvendab iseloomusid ja veetorudest flööte
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased ...
kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest
Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide. Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks. Vihm seob karvad mu paljal rinna,l ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge. Jaan Kross Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianale oste.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross · http://www.epl.ee/news/kultuur/jaan-krossi-looming.d? id=51113641 · http://www.eestiajalugu.ee/? event=Show_main_layers&layer_id=157 · http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/jaan-kross.html
Valkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb
kujunevad välja organite algmed kõik organid viljastunud säilib idanemisvõimelisena nädalaid hakkab kohe arenema munarakk kuni aastasadu algab viljastumisega allub biogeneetilisele reeglile Millistest lootelehtedest millised elundid, elundkonnad tekivad (ühendada)? Välimine looteleht (ektoderm)- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht (mesoderm)- tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht (entoderm)- seede- ja hingamiselundkond 9. Lootejärgne areng taimedel, loomadel (võrdlus) Taimed Loomad ajavahemik, kus midagi ei olemas puudub arene noorus, suguküpsus ja ei saa kindlalt piiritleda on võimalik kindlalt
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
enda poolt. Mona Lisa istub poolringikujulisel puidust toolil, mille käsituge toetab Balusters? ; see on selgelt äratuntav kui pozzeto tool, tüüpiline itaalia renessanssile. Mona Lisa soeng on keerulisem kui see esimesel silmapilgul tunduda võib. Tema juuksed on kaetud läbipaistva looriga, mis ei olnud leina märgiks vaid pigem tavapärane aksessuaar Itaalia Renessanssi kodanlikele naistele. Kui välja arvata mõned lainelised lahti jäetud karvad? Mõlemal pool tema nägu, on tema juuksed pandud ( mingi soengu liik) tema pea taha. Figuuri pea kontuur ja loori serv tema laubal on sellel maalil väheste vormide hulgas mida on piiritletud joonega. Kullast niidiga tikand Mona Lisa kleidi kaelusel näitab tema riietuse keerukust. See moodustab keeruka põimitud disaini koos seerias lõikuvate ringidega, mida raamivad kaks keerdus paksemat paela , ülevalpool mustrit kus vahelduvad teemanti ja risti kuju
säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte
haigustekitajatega. Kõrge spetsiifilisus. Kvaternaarstruktuuriga: 2 valku alati samad ja 2 valku spetsiifilised haigustundjad. c. Energeetiline funktsioon: annab sama palju energiat kui 1 gly molekul. Kuid kuna valkudel on palju elulisi funktsioone, siis hakatakse neid energeetilisel eesmärgil lagundama viimases järjekorras! d. Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled jne. e. Transport-hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad f. Regulatoorne – hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatiooni. 4. Viige joontega kokku valgu struktuur ja selle nimetus? primaarstruktuur Kvaternaarstruktuur tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuu
Triglütseriidid Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks · Koagulatsioonifaktorid · ACTH · Parathormoon Veenipunktsiooni eesmärk · Vereproovide kogumine · Ravimite manustamine · 20,22 G nõelad · Vakutainersüsteem Veenipunktsioon · Kõige olulisem on looma korrektne fikseerimine · vältida liigset jõudu!!! · Veresoon peab olema nähtav Vereproovi võtmise tehnika 1. Veen komprimeerida verevõtukohast ülevaltpoolt. 2. Vajadusel pügada karvad 3. Nahk desinfitseerida alkoholiga Lasta aurustada. 4. Veresoon fikseerida sõrmedega 5. Torge läbi naha ja veresooneseina nii, et nõel jääks soone sisse. 6. Esimene tilk verd lasta kukkuda tampoonile 7. Kas koguda veri esemeklaasile, teha äiged, lasta veri valguda nõelast otse katseklaasi mööda selle seina, lasta verel voolata vaakumkatsutisse 8. Eemaldada zgutt 9. Seejärel soonest nõel 10. Suruda tampooniga torkekohale, et ei tekiks verevalumit
Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutusHävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel. · Valkude ülesanded : · Ensümaatiline: Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. · Struktuurne :Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · Transport :Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · Regulatoorne :Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. · Retseptoorne :Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · Liikumise :Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid
Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranzid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade alaküljed on roheliste ja valgete laikudega ning pakuvad suurepärast maskeeringut, kui liblikas istub sellise lille nagu mets-harakputke või salukõdriku õiel. Sealjuures tiibade roheline värv, kui lähedalt vaadata, koosneb kollasest ja mustast värvist. Tundlad on hallid valge otsaga. Isasliblikal on pea ja rind kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikal on karvad tumehallid. Areng Koiduliblika valmikud toituvad paju ja mitmesuguste lillede õitel. Sügisel nad surevad ära, talvitub üksnes nukk. Emane muneb munad ükshaaval mõne ristõielise taime, näiteks aas-jürilille või salukõdriku õiele. Ta valib neid õisi, mis sisaldavad glükosinolaate. Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui
Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel.
Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada. Mida enam ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam s�nteesib nahk MELANIINI ning seda pruunim on naha jume. P�ikesekiirguse m�jul s�nteesitakse nahas D-vitamiini, mida on vaja luustiku arenguks. Ultraviolettkiirgus v�ib p�hjustada nahav�hki, enneaegset vananemist
Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Valkude ülesanded · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) · Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) · KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) · Varuaine funktsioon (munavalge) · Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb -- I 7,6 kj) · Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) Nukleiinhapped: nukleotiidi keemiline koostis (3), primaar- ja sekundaarstruktuur (DNA biheeliks). NuH ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
organid on lakkanud töötamast, bioloogilises surmas on aga kogu elutegevus lakanud. 27. Noemaalseks elutalitluseks on vaja püsivat kehatemperatuuri, seda reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid. 28. Kehatemperatuuri languse korral: karvapüstitaja lihased tõmbuvad kokku, algan energiarikaste toitainete lagundamine, veresooned ahenevad, lihased tõmbuvad ja lõtvuvad 29. Ülekuumenemise korral: suureneb higieritus, pindmised veresooned lienevad, karvad asetsevad vastu nahka 30. Ootamatutes olukordades: adrenaliin paiskub verre, silmad laienevad, hingamine muutub sügavamaks, vabaneb glükoos, pulss ja vererõhk tõuseb.
Nahal on antibakteriaalne kaitse. HingamisfunktsioonLapseeas on see tähtsam, täiskasvanuna vähem tähtis Eritusfunktsioonnaha kaudu eritatakse osa niiskusest ja sooladest Ainevahetuslik funktsioonalusnaha rasvakude on energiadepooks ja karotiin Dvitamiini eellane. TermoregulatsioonHoiab keha temperatuuri, laseb rohkem soojust välja või vähem. Mis on naha tekised? Nimetage. Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. N a h a n ä ä r m e d Nimetage näärmed, milliseid asub nahas suurel hulgal? Mida nad toodavad? Milleks on eritis vajalik Nahas leidub suurel hulgal higi ja rasunäärmeid. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed päsmakesed paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril
testosteroon, östrogeen, progesteroon, neerupealiste hormoonid), kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped sisaldavad aminorühma ja karboksüülrühma. Valkude koostises on 20 aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Tähtsus ja ülesanded: * Ensümaatiline: kiirendavad reaktsioone -> amülaas süljes * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid. * Transport: hemoglobiin transpordid hapnikku, membraanides valgilised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed, lihaskoe valgud. * Varuaine: munavalge, piim. * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe e mesodermi. Sisemine looteleht-seede- ja hingamiselundkond. Välimine looteleht- närvisüsteem, meelelenudite ning naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi- ja liikumiselundkond, vereringelundkond, eritus- ja sigimiselundkond. Läbitakse ontogeneesi alguses (embrügeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel. Loote väärarenguid põhjustavad: *Bioloogilised teratogeenid- Pärilikud haigused- geen,-kromosoom ja genoon-mutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide,
Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm. Laasik seevastu oli tüsedapoolne , silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmude ja helehalli pilguga poiss. Wikmani kümnenda klassi poiste seas kõige kehvemast kodust, kuid seejuures oli ta üks parimatest õpilastest
selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel päeval keldrisse minnes ärritas kass teda taas ja seekord päästis loomakese kindlast surmast mehe abikaasa. Seepeale ärritus mees oma naise peale ning tappis ta halastamatult. Oma veretöö varjamiseks müüris ta naise keldri seina sisse. Mees arvas, et kass oli pärast kõike
täidetud akrüüliga ning nüüd pane aknalengi peale vahetult akrüüli äärde maalriteip. Teipimisel jälgi, et teibi servad oleks korralikult kinni surutud, siis ei valgu värv teibi ääre alla. Enne värvima asumist sega värv hoolikalt läbi. Seina värvimiseks läheb vaja kahte rulli – kitsast, 10 cm laiust, nurkade tegemiseks ning laia, 25 cm laiust rulli, suurema seinapinna värvimiseks. Uued värvirullid pese eelnevalt veega läbi, et eemaldada lahtised karvad. Esmalt värvi sisenurgad, lae äär, pistikute ümbrused jt teised raskemini ligipääsetavad kohad väikese rulliga. Värvi nurkasid ja lae- või põrandaääri väikese rulliga endale nii pikalt ette, kui sa suudad suure rulliga seina värvida 15-20 minuti jooksul. Siis ei kuiva ettevärvitud värv nurkades ära ja ei teki nn “pildiraami efekti” – ettevärvitud nurgad hakkavad hiljem silma paistma. Järgmisena värvi suured seinapinnad
kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemegaloomad, keha on kaetud enamasti tiheda karvkattega imetjad on püsisoojased. Temperatuuri aitavad hoida karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega. Ojad arenevad esmalt emasorganismis pärast sündimist toidetakse emapiinaga. Kehakatted: nahk ja karvad õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest. Jäsemed: neli jäset võimaldavad kiiresti liikuda ja sooritada raskeid liigutusi. Luustik: kolju, selgroog, roided ees ja tagajäsemelud. Hingamiselnd: suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda. Vereringeelundid :4kambriline süda, vatsakeste vahel täielik vahesein, keha- ja kopsuvereringe
Kvantitatiivse, kehale omase mürgi kontsentratsioon peab taimes olema mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C. mimikri D. mimees- näeb välja mitte nagu elusolend vaid nagu puutükk või midagi sellist (väljaheide) E. ärritavad karvad- röövikud F. mürkainete kogumine kehasse toidutaimede abil G. käitumuslikud: urgudesse-, kojasse peitumine, surnu mängimine,
Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus
Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14 18 cm, kondülobasaalpikkus 128150 mm. Isendid kaaluvad 919 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades.
ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese kuu vältev võib embrüo olla eriti tundlik: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb
UV kiirgusel , või keemiliste ühendite toimel . Nt muna kalgendumine keetmisel v praadimisel · Renaturatsioon- toimub vaid siis kui mõju pole olnud liiga suur ja valgustruktuurid pole lõplikult hävinenud . Ülesanded :Ehituslik funktsioon , Ensüümid koosnevad valkudest , need kiirendavad biokeemilisi reaktsioone , Valgud kuuluvad kõigi rakkude koostisesse , osa hormoone on valgud , Transportvalgud , valgulise koostisega on küüned , karvad , sõrad , sarved , kõõlused , kaitse antikehad verehüümimisvalgud .valgud annavad energiat . NUKLEIINHAPPED DNA desoksüribonukleiinhape ,asub rakutuumas , kannab geenilist infot RNA Ribonukleiinhape , kopeerib ja salvestab DNA infot . Koosnevad mõlemad nukeotiididest . DNA ehitus · Sõltub nukeotiidide järjekorrast ja arvust . · On 4 erinevat nukeotiidi A sisaldab adeniini G- sisaldab guaniini C sisaldab tsütosiini
metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Süstemaatiline kuuluvus: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane .Eesti karude kaal jääb ilmselt 90200 kilo vahele. Karude kehakaal muutub aasta jooksul isegi kuni 20% taliuinaku tõttu. ELUPAIK Karu eelistab elada põhiliselt suuremates metsamassiivides, milles on tuule poolt
Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub peptiidside, millega ühendatakse aminohappejäägid. Enamus valke koosnevad ühest, kuid osa ka kahest sellisest ahelast. Organismides toimuvaid keemilisi reaktsioone on vaja kas kiirendada või aeglustada, seda teevad valgud, mind nimetatakse ensüümideks. Valkude ensümaatiline funktsioon on see, et süljes olev valk amülaas lagundab tärklist. Ehituslik funktsioon on see, et karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad koosnevad ainult valkudest. Rakumembraanis on transportvalgud, mis juhivad osasid molekule nii rakku kui ka sellest välja (transportfunktsioon). Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulaator funktsioon on vere suhkru sisaldust reguleeriv insuliin (näiteks). Kaitsefunktsioon: veres moodustuvad antikehad mitte omaste orgaaniliste ainete vastu. Kontraktsioonivalgud on need, mis
Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded Higinääre- toodab higi, mis eritub läbi pooride naha pinnale Närvide lõpmed- on tundlikud mitmesuguste väliste ärritajate suhtes Verekapillaarid- veri varustab nahka toitainete ja hapnikuga ning kannad ära jääkained Rasunääre- eritab naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab karvad ja naha elastsemaks ja pehmemaks ning naha ka veekindlaks 9. Miks pole hea palju päevitada? Miks on päevitamine hea? Mõõdukas päevitamine on kasulik, sest päikses on palju D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Liigne päevitamine on kahjulik, sest see võib põhjustada nahavähki ja enneaegset vananemist 10. Kuidas luud pikemaks kasvavad? Luu otsas paikneb kõhrkude, mis võimaldab pikenemist. Luud pikenevad otstest 11
Obligatoorne parasiit parasiit, kes peab teatud eluetapil peremehest toituma; näiteks paeluss Fakulatiivne parasiit toituvad võimaluse korral peremehest, kuid saavad ka ilma edasi areneda; näiteks sääsk Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe; kiskja ehk karnivoor Herbivooria toitumissuhe tamtoidulise looma ja taimeliigi vahel; taimedel on selle vastu kohastumused: okkad, karvad, eritised; herbivoorid lehetäi, metskits, viidikas jne Omnivoorid segatoidulised loomad; näiteks karu, metssiga, inimene Areaal iga liigi levila Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe liigi isendid Populatsiooni iseloomustus: 1)isendid saavad vabalt omavahel ristuda, 2)populatsiooni suurus ehk arvukus, 3)populatsiooni tihedus isendite arv ühe pinnaühiku kohta Biotsönoss elukooslus, mille moodustavad ühel territooriumil elavad mitme liigi populatsioonid
· valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevatest järjestustest Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke, kõhunäärme ensüüm trüpsiin lõhustab valke ensüümid valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust · ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil
piirangud). Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest Lapseeas iseseisvus pidevalt kasvab Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon, juuksed ja juuksevärv, nahaderivaadid , küüned ja karvad, hambad, füüsilised ohud ja soolised erinevused vananemine Psühholoogilised: isikupära ja emotsioonide peegeldamine nt. depressiooni käes kannatav inimene võib kaotada huvi oma välimuse vastu ja unustada isegi põhiliste hügieeninõuete täitmise. Sotsiokultuursed tegurid: Mitte kõik kultuurid ei väärtusta ühtemoodi puhtust: on kultuure, kus keha "loomulik" lõhn on normaalne ning see on osa seksuaalsest veetlusest.
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad soma...
kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud · Liitvalgud ehk proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist: a) Nukleoproteiidid mittevalguline osa on nukleiinhape (RNA, DNA)
KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega. psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/ 7% Naistest on söömishäire 50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. 25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle se...
Kehakasv lõppeb tüdrukutel umbes kaks aastat pärast esimesest menstruatsioonist. Umbes 16-17 eluaastaks on tütarlapsel kehakuju ja pikkus nagu täiskasvanud naisel. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006) Suured muuutused toimuvad välimuses, hakkavad arenema sekundaarsed soolised tunnused. Hakkab funktsioneerima hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem. (Beckmann 2010: 309). Hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteemi mõjul tüdtukutel arenevad piimanäärmed, kasvavad karvad häbemes ja kaenlaalustes. Ning peamine tunnus soolises küpsemises on esimene menstruatsioon ehk menarhe. (María de la Caridad Osorio Mora 2012: 218) Kui algab esimene mentruatsioon või menarche tüdrukul, siis see on tunnus, et organismis on östrogeenide ja gonadotroopsete määratud tase. Ning hoormoonide abil hakkab funktrioneerima hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem. (Irgasheva 2012: 53) GnRH sekretsioon muutub rütmiliseks ning kujuneb hormooni ööpäevane rütm. Varases
8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20- grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada soost, (kas on tegemist tüdruku või poisiga). Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16- sentimeetrine. Korduvsünnitaja võib tunda esimesi vaevuaimatavaid liigutusi. 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! Kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema
primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. VITAMIINID- bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON: amülaas- suuõõnes- valgud reguleerivad biogeeniliste reaktsioonide kiirust. EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad, suled, sõrad, kabjad jne. TRANSPORTVALGUD: esinevad rakumembraani koostises, juhivad kindlat tüüpi molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON Vereensüümides esinev liitvalk hemoglobin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse- selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON. Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom
ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Organogenees- lootelehtedest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel: seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Loote väärarengu põhjused: ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmemürgid, raseda haigestumine. Postembrüogenees- lootejärgne arenemine
talve jooksul, ja kevadel hakkavad need idanema ja nendest võivad kasvada uued taimed. Talvel, aga otsivad oravad vahel tuulisemaid paiku kust suurema osa lund on ära puhutud ja kraabivad sealt taimi välja. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid lindude pesakaste. Raagudest ehitatud kerajal pesal on külgava. Vooderduseks sobivad sammal, karvad, takk ja muu muhe materjal.Suvepesad on väiksemad, talvepesa tehakse suurem ja tõsisem, ukseavagi käib sel samblatropiga kinni. Ühel oravaperel on tavaliselt mitu pesa. Orav pesitseb kaks korda aastas. Esimest korda märtsisaprillis, teist korda suvel. Orava tiinus kestab 35 päeva.Tavaliselt sünnib oraval 45 poega, kes on pimedad, karvadeta ja tikutopsisuurused. Nad kaaluvad 710 grammi. Esimesel kuul toimud areng aeglaselt.
25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid - 6. arengukuul nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad - 7. arengukuul moodustub rasvkude, reageerib valgusele, helile ja puudutustele - 8. arengukuul nahk sileneb, karvad kaovad, on välja arenenud närvirakud Loote kestad - Ajutised organid mis kaitsevad loodet 1) Platsenta- emaka seinal, ema ja loote ainevahetus, kaitseb haigustekitajate eest, toodab hormoone, platsentaga ühendab nabanöör 2) Lootevesi- on joogi ja urineerimiskeskkkond, kaitseb põrutuste, veekaotuse ja temperatuurimuutuste eest Loodet kahjustavad tegurid- füüsikalised tegurid(põrutused, kiirused, kitsad riided)
Sõnajalgtaimed→ paljasseemnetaimed(kuusk)→katteseemnetaimed(õistaimed)→ muld VI. Loomade levik maismaale •lülijalgsed (putukad, vähid) VII. Selgroogsete areng kalad→kahepaiksed(sabaga)→roomajad→linnud-ürglinnud(kolju sulestik)/imetajad(lõualuud hammastega, kolm vaba sõrme küünistega) Roomajad Imetajad - Kõrvalestad - Karvad - Toidab piimaga Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu •väikesed imetajad – ööloomad •lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
