Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"karvad" - 501 õppematerjali

karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas.
thumbnail
13
doc

Allergia erinevad vormid

Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid.(1) Loomsed allergeenid Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. 5 Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõistekaart - Imetajad

Iga karva juures on rasunääre. Tänu sellele karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub Haisu n. Sigimine Piima n. Higi n. Rasu n. Kaksteist sõrmiksool...

Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

POPI ja HUHUU kokkuvõte

ning Huhuu üksikut naerukatset, ja siis ei kuuldunud enam midagi. Popi vaatas oma madratsilt hirmunult tema poole, poolistuli, tagasääred Popi ootas kaua hirmust põksuva südamega, kuid kõik jäi vait. Siis roomas ta könksus, küür seljas ja karvad püsti. tasakesi kirstu alt välja ja lähenes kartlikult tagatoa lävele. Huhuu istus ainult hetke seal imestades. Siis ajas ta rinna ette, vajutas lõua Läbi kirju akna imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna. vastu rinda, tõmbas hänna kõveraks ja astus puusast kinni hoides kaks väikesi Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja sammu Popi poole...

Kirjandus
630 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid

Tänu oma hästi lühikesele ja ühtlaselt sametisele pealispinnale, näeb nubuknahk välja nagu luksuslik veluurnahk. Mõningatel juhtudel on nubuknaha pealispinda töödeldud vahaga (rasvanubuk). Töötlemata pealispinnaga nubuknahk on eriti õrn ega talu eriti hooldusvahendeid, seepärast saab seda tüüpi nahka puhastada ning kaitsta ebasoodsate tingimuste eest ainult spetsiaalse puhastusseenega. Pehme nahk: pargitud loomanaha sile, armiline pealispind, millelt on karvad eemaldatud. Hooldus: Hoidke nahast tooteid alati riidepuul, et vorm ei kannataks. Kuna krae, taskuääred ja käeavad võiduvad kergesti, töödelge neid nahaharja või -kummiga. Laske nahka puhastada ainult spetsiaalses nahapuhastustöökojas. Kaheosaliste kostüümide puhul puhastage alati mõlemad osad korraga, et vältida värvierinevusi. Nahk tahab hingata, seepärast hoidke nahka kuivana ja tagage õhu juurdepääs (ärga hoidke nahast tooteid plastikust riidekotis)...

Puhastusteenindus
156 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemilised elemendid ja nende tekkelugu

Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...

Keemia
48 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kiudained

Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Puuvillapõõsa vili on kupar, seemneid katavad tihedasti põhiliselt tselluloosist koosnevad üherakulised karvad , mis kuivades muutuvad käharaiks kuidudeks. Puuvillane riie on pehme ja soojapidav. Lina-ja kanepikiud Lina-ja kanepikiud saadakse vastavate taimede vartest. Nendes on tselluloosi umbes 75%. Linaku´iud on peened, pikad ja tugevad ning kõdunemisele vastupidavad. Neid saadakse linavarre niineosast, kus nad paiknevad kimpudena.Lina- ja kanepikiu tootmine on keerulisem-vartest tuleb kiud eraldada mehhaaniliste ja keemiliste võtetega. Linane riie on...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik on põhjapoolse levikuga, suurem ja valge karvastikuga jääkaru. ANATOOMIA JA MORFOLOOGIA Karu on jässaka ehitusega plantigraadne kiskja. Karvastik on pruunkarul tihe, karvad suhteliselt pikad, värvus varieerub kollasest mustani, sagedaseimad on erinevad pruunid toonid. Poegadel, vahel ka täiskasvanud isenditel, kurgu/kaela juures heledam laik kaelus. Täiskasvanud isend kaalub 80 kuni üle 1000 kg (Eestis max veidi üle 400 kg). SIGIMISBIOLOOGIA Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 46 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini....

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nahk

*Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune, kaalub 4-5kilo ja katab umbes 1,5m2 suuruse pinna. *Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad , juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke. Selles on rohkesti vere ja lümfisooni,välis- Keskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *Nahal elutsevad mitmesuguseid baktereid....

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Nahk

Naha välimise kihi moodustab marrasknahk Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha. Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimetelistest rakkudest. Marrasknahast moodustuvad ka karvad , juuksed ja küüned. Terve inimese keha on karvane. Välja arvatud peopesad ja jalatallad. Kui inimene vananeb siis juustes ei toodeta enam värvipigmenti ja juuksed puutuvad läbipaistateks ehk siis halliks või valgeks. Pärisnahk sisaldab, rohkelt elastseid kiude ja on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab naha niiskena. Seda eritub ööpäevas umbes 20 grammi....

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Naha ehitus 1. Marrasnahk tema pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks. Koosneb surnud rakkudest, mis on tihedalt üksteise kõrval. Sarvkihi all asuvad epiteelkoe rakud, mis on võimelised jagunema. Marrasknahast moodustuvad karvad , küüned, ja juuksed. 2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere, ja lünfisooni, retseptoreid, higi ja rasunäärmeid ning karvanääpse. Naha funktsioonid: katab ja kaitseb mehaaniliste vigastuste eest, tõvestavate pisikute eest, kehale võõraste ainete eest ning veekaotuse eest. meeleelund marrasknaha ja pärisnaha ülaosas asuvad retseptorid. Need saadavad külma, kuuma, rõhu ja valuärrituse korral impulsse peaaju vastavasse piirkonda....

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rasvad-valgud

Küllastunud rasvhapped ­ ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape ­ küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Detergent ­ sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep ­ Aminohape ­ aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape ­ üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape ­ valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside ­ nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas. Valgud ­ koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud ­ koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud ­ sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ai...

Keemia
126 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Jääkaru - Antarktika

300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Orgaanilised ained

RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. VITAMIINID- bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON: amülaas- suuõõnes- valgud reguleerivad biogeeniliste reaktsioonide kiirust. EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad , suled, sõrad, kabjad jne. TRANSPORTVALGUD: esinevad rakumembraani koostises, juhivad kindlat tüüpi molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON Vereensüümides esinev liitvalk hemoglobin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse- selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON. Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kapibaara ja ta käitume

Keha sarnaneb tal sea omaga, mis on massiivne ja ümar ning seetõttu jätab ta kohmaka mulje. Jäsemed on kapibaaral lühikeseks ning võimsad, mis on väga hästi kohastunud ujumiseks. Esimestel jalalabadel on 4 ja tagumisel jalalabadel 3 sõra sarnast varvast ning nende vahel on ujunahk. Karvakate on sellel närilisel lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed on suured ja märgatavad isastel kapibaaradel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. Üldiselt on ta 100 ­ 130cm pikk, 50 ­ 60cm kõrge ning kaaluvad keskmiselt 35 ­ 66kg. [] Joonis 1 Kapibaarad ( http://www.greenexpander.com/wp-content/uploads/2007/10/the-capybara.jpg ja http://www.geocities.com/shadowsoftherainforest/Capybara.jpg ) Levik ja kaitse...

Psüholoogia
43 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...

Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vastused teatud küsimustele Bioloogia gümnaasiumile II 3. kursus

sinihallitusjuust 2. antibiootikumid 3. viiruste abil aretatud tulbid. 4. sõnnik väetisena 5. Pesupulber 3/17) Mina pean kõige olulisemaks vaktseerimise põhimõtte avastamist, sest see on aidanud vältida ja levikut piirata väga jubedatel haigustel nagu marutaud, mis oli üks esimesi, samas tänapäeval vaktsineeritakse ka puukentsefaliidi vastu. Pärast vaktsineerimise leiutamist on suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 2/23) 1. Taimedel on võrsete tippudes, pungades, ja mitmel pool algkude...

Bioloogia
334 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

Kujunevad välja taimede vegetatiivsete organite alged:idupung, idujuur, iduvars, iduleht. Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünnimomendiga. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode? Munajuhas ja emakas. Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest? 1.ektotermist: närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad , hammaste vaap. 2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond. Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni...

Bioloogia
490 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Termoregulatsioon, vananemine

2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Väävel

Seos elusorganismiga Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Täiskasvanud inimorganismis on 140 g väävlit. Väävel kuulub kõhunäärme hormooni Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium insuliin koostisse. Inim- ja loomorganismis on väävlirikkamad juuksed, küüned, karvad , kabjad, sarved ja suled. Juustes on ligikaudu 4 % väävlit. Valkude struktuuris esinevad disulfiidsed väävel-väävel sillad. Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit....

Keemia
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun