kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid pandlaid naised tegid ise). Handi naised kandsid palju vask- ja hõbesõrmuseid, samuti klaaspärlikaunistusi:
· Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid. Samuti võivad erinevad tolmud ärritada silmade sidekesta ja nahka. Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm. · Loomseteks allergeenideks nimetatakse allergeene, mis on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Kõige sagedamini tekitab allergiat kass ja koer, kuid ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega puututakse tihedalt kokku. Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted. · Allergiat võivad põhjustada ka nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeenideks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi mass...
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis.
moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng. Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik
a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
Selgrootud loomad Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid ...
juuksed surevad enne oma kasvutsükli sed läikivaks. Õige juuksehoolduse ees- rahvustel. Tumedapäised hallinevad kiire- lõppu ning langevad välja. Uued juukse- märk on säilitada võimalikult kaua juukse- mini kui blondid. karvad hakkavad kasvama, aga alles uue karva tervist ja ilu. Kui juuksenääpsus asuvad melanotsüüt- kasvutsükli algusest. See vahepealne aeg Juukse elutsükkel. rakud mingil põhjusel lakkavad pigment jätab juuksekarva pesad tühjaks ning tekitab Folliikuli ehk juuksekarva kasvuaktiivsust melaniini tootmast, siis kasvavad juuksed
Päritolu järgi jaotatakse kiud kahte suurde klassi: looduslikeks ja keemilisteks kiududeks. Looduslike kiudude all mõistetakse kiudusid, mida saab loodusest kiuliste moodustiste kujul taimedest, loomadelt või mineraalsetest allikatest. Tekstiilmaterjalide valmistamiseks kasutatavateks kiududeks võivad olla taimede seemnetel kasvavad kiud, taimede vartest ja lehtedest eraldatavad kiud, vilju katvad kiud. Loomadelt saadavad kiud on põhiliselt villakiud või karvad, jõhvid. Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist. Ainus looduslik mineraal, mis sobib ketramiseks on asbest. Seda kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Kiudude tuvastamine: Tekstiilmaterjali kiulisest koostisest sõltub, kuidas töödelda materjali ja kuidas temaga ekspluatatsioonis käituda. Tähtis on see ka materjali valimisel mingi toote jaoks, sest kiudude keemilisest koostisest ja ehitusest sõltuvad nende tugevusomadused, venivus,
5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja veresooned kumavad läbi. Loode oskab pöialt lutsida. 4.kuu: Nahale ilmuvad karvad, luud hakkavad luustuma ja loode liigutab end aktiivselt. Aeg mil saab teada loote soo. 5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält. 6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel
5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja veresooned kumavad läbi. Loode oskab pöialt lutsida. 4.kuu: Nahale ilmuvad karvad, luud hakkavad luustuma ja loode liigutab end aktiivselt. Aeg mil saab teada loote soo. 5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält. 6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel
(Culicidae) bioloogiast ja kehaehitusest. Pilt 1: Pistesääsklane. Naturephoto-cz, 2014. 2. Kehaehitus 2.1 Vastsed Vastse keha koosneb kolmest osast, mis on omavahel selgesti eristatavad: pea, rindmik, tagakeha. Jalad vastsetel puuduvad (Remm, 1954). A. Pea Pea on pistesääsklastel selgmiselt ja kõhtmiselt lamendunud. Silmadest eespool asuvad tundlad. Pistesääskedele on tähtsaks tunnuseks peas asuvad karvad (laubakarvad). Tublisti või lihtsalt hargnevaid karvu tundlate vahel on kolm paari ja 2 paari laubal (Remm, 1954). B. Rindmik Rindmik on peast ja tagakehast laiem, koosneb kolmest liitunud lülist(Remm, 1954). C. Tagakeha Tagakeha on 9-lüliline. Esimesed 7 on sarnased. 8. Lüli küljel asub hingamisava. 8. Lüli küljel asetseb pistesääskedel soomusjas ogaline kogumik (hari). Soomused võivad olla asetsetud ühes või kahes reas
koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse
tunni pärast või päeva jooksul pärast kontakti. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt punetuse või villikestena. Nt. Perioraalne dermatiit (suuümbruse naha põletik) VITILIIGO Vitiliigo ehk naha laikpigmenditus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Need rakud ei tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Ka karvad vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks. Võib teha püsimeigi, sest naha epiteel ei kahjustata. PSORIAAS Psoriaas Psoriaas ehk soomussammaspool on sage, krooniline, ägenemiste ja paranemistega kulgev põletikuline nahahaigus. Psoriaas ei ole nakkav ega tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis
mõjutab nende biofunktsiooni. Mida keerulisema struktuuriga on valk, seda tundlikum ta keemiliselt on. Seal, kus on vaja tundlikumalt reageerida, täidavad funktsiooni tundlikumad ehk kõrgema struktuurtasemega valgud. Struktuursus ka taastub (nt kasutat. Seda lihastes) 16.Milliseid ülesandeid valgud organismides täidavad. -ensüümid (kiirendavad biokeemilise reaktsioone ehk ainevahetust) -struktuurides (rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved) -ainete transport organismis -retseptorid -liikumine (algloomade viburid, lihaskoe valgud) -varuaine äärmisteks juhtumiteks -kaitsefunktsioon (antikehad, verehüübimisvalgud) -toksiinid (loomade mürgid) 17.Pildilt ära tund DNA ehitus, biheeliks. DNA on kaksikahelaline heeliks ehk biheeliks. 18.Milline on DNA roll erinevates organismides? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine järglastele. 2.OSA 1
päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11.Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus. Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga täiskasvanud mitte. Karvad, ogad/astlad, vahakiht on taimede kehal kiirguse tagasipeegeldamiseks. Transpiratsioon aitab keha jahutada. Veevarustus. Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon (okaspuud) – õhulõhedel on punnid, mis ei lase veel ära auruda. Nt juurestiku suurus oleneb suuresti vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul
¤ Ei tubakasuitsule 2. ALLERGILINE NOHU Allergiline nohu on nina- ja ninakõrvalkoobaste limaskesta allergiline põletik. Allergiline nohu esineb 15-20% inimestest. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on: Allergeenid puude ja taimede õietolm olmetolmud ja kodutolmulest loomade (kass, koer, hobune) karvad ja nahaosakesed hallitusseente eosed ravimid (aspiriin jt.) keemilised ained, toiduained ja toiduainetes sisalduvad lisandid. Mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus ja temperatuur, füüsiline koormus jt.) Hooajaline allergiline nohu esineb kevadel ja suvel allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Seda haigust tuntakse pollinoosina.
Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod. Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks. Lapse välimusega poiss võib olla täiesti viljastamisvõimeline. Seemnerakkude tootmine algab juba enne puberteedi keskpaika. Häbeme piirkonda ja kaenlaalustesse kasvavad karvad. Näol tekivad karvad kõigepealt ülahuulte nurkadesse ning põse ülaossa, ülahuule keskossa kujunevad vurrud. Sageli ilmuvad nahale vistrikud ehk akne, mis on tingitud suguhormoonide toimest rasunäärmetele ja nahale. Need muutused mööduvad ajaga, kuid mõnikord on vaja ka ravimite abi. Naha rasu ja higinäärmete aktiviseerumise tõttu muutub ja tugevneb keha lõhn. Noorukil tuleb hakata senisest palju tõsisemalt suhtuma oma keha puhtusse
Metsakimalane (Bombus sylvestris) on kollakashalli rindmikuga, tema tiibade vahel on must vööt, tagakeha esimesed kaks lüli on rohekaskollased, kolmas enamasti must, neljas ja viies kollakaspunased ning kuues keskelt paljas ja ääristatud punaste karvadega. 3. Mustad kimalased Eestis leidub kolme liiki. Musta värvi kimalastel on tagakeha tipp punane. Kivikimalasel (Bombus lapidarius) on suirakorvikest ümbritsevad pikad karvad süsimustad. Tumekimalasel (Bombus ruderarius) on suirakorvikestest ümbritsevad pikad karvad punased. Mustad kimalased, kellel on kollased triibud jagatakse omakorda triipude järgi. Niidukimalasel (Bombus pratorum) on rindmikul üks kollane triip ja tagakeha tipp punane. Maamesilasel (Bombus lucorum) on kaks kollast triipu, üks rindmiku esiosas ja teine tagakehal. Tagakeha tipp on valge. Maakimalasel (Bombus terrestris),
struktuuriks. Näiteks renaturatsiooni tulemusena tõmbuvad sirgendatud juuksed mingi aja tagant uuesti lokki. Katalüsaator on keemilist reaktsiooni kiirendav või aeglustav aine. Ensüüm on valgulise ehitusega katalüsaator, mis kiirendab kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Valkude ülesanded Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) Varuaine funktsioon (munavalge) Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb — I 7,6 kj) Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku Vitamiinid toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab norn-iaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes
Toiduhügieen toiduainete käitlemisel halvendab 4 toidu kvaliteeti ja põhjustab · Takistada mikroobide paljunemist haigestumisi. · Hävitada mikroobe Riskitegurid toidu ohutuse tagamisel: 1. Füüsikalised: toidus olevad mehhaanilised Mikroorganismide allikad lisandid ( tükid, kivid, karvad ) Inimesed 2. Keemilised: keemilised saaste ja reostusained, keemilised muutused toiduainetes- käärimine, värvuse Toiduained muutumine) 3. Bioloogilised: mikroobid ja nende toksiinid Toidujäätmed Suuremad ohuallikad toidus on mikroobid,
suurt hulka erineva eluviisi ja väljanägemisega loomi, on nende kehaehitus üldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hästi eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud kergest, kuid kõvast kitiinist koosneva välisskeletiga. Välisskeletist saavad alguse ka mitmesuguseid keha pinnal olevad jätked, nagu ogad, karvad, harjased, soomused jne. Kehapikkus ulatub 0,2 millimeetrist parasiitsetel kiletiivalistel kuni 30 sentimeetrini raagritsikatel, tiibade siruulatus mõnest millimeetrist 30 sentimeetrini. Pea koosneb kuuest lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ning moodustavad ühtse ja tugeva peakapsli ehk -kihnu. Pea küljes on rida olulisi meeleelundeid ning suised. Suised on evolutsiooni käigus tekkinud muundunud jäsemetest
Audru Keskkool REBANE Uurimistöö Koostas : Juhendas : Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide
Kvaternaarstruktuur- mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud. Nt hemoglobiin. 13. Mis on ensüümid? Valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Ilma ensüümideta toimuksid paljud keemilised reaktsioonid liiga aeglaselt, kuna temperatuud rakkudes on suhteliselt madal. 14. Valkude ülessanded organismides. Ensümaatiline- ensüümid kiirendavad reaktsioone Struktuurne- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Trantsport- Hemoglobiin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad. Regulatoorne- hormoonid(insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne- (info vahetamine) rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud Varuaine- munavalge, piim
katte pinnale. Mitmetasandiline aasaline karv (berberid, scrollid) — aasad on erineva kõrgusega. Selline struktuur võimaldab luua efektseid ruumikaid mustreid. Sellisel kattel peaaegu ei märka kulumist või määrdumist. Skrollid on koheva karvaga. Saxony — seda tüüpi kate tuletab meelde plüüsi, aga on tehtud keerutatud lõngast ja sellepärast karvad ei segune omavahel. Karv ei ole eriti kohev ja seetõttu säilitab paremini oma vertikaalse asendi. Selline kate ei kulu kiiresti, ning jäiljed sellisel kattel ei riku dekoratiivset efekti. Tekstuurne karv — katte karv on tugevalt keerutatud ja kinnitatud siis kuumtöötlusega.. Niisugune kate on väga pikaajaline. Jäljed on sellisel kattel praktiliselt nähtamatud.
NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia
radioaktiivne kaalium (K-409 kehas 6 mSv radioaktiivne süsinik kehas (C-14) 0,5-1 mSv Sv( siivert) ekvivalentne kiirgusdoos e. biodoos. Bioonika on teadus, mis uurib bioloogiliste objektide struktuuri ja protsesse, et kasutades modelleerimist luua uusi tehnoloogiaid ja materjale. Veealused rajatised : vesiämblik ja tuukrikell Jääkaru kasukas on soojuspüüdja. Jääkaru kasukas näib valge, sest karvad on seest õõnsad ja läbipaistvad. Kui sellistes kanalites leidub õhku, paistavad nad valged. Kui karva sees olevase silindrisse kiirgub valgus (soojus), siis kiired ei saa sealt enam väljuda. Tekib sisepeegeldumine ja kiired jõuavad nahani. Aga nahk on jääkarul must
Valgesaba-okassiga(Hystrix indica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond: Okassigalased (Hystricidae) Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega.
kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi? *kodarluuarteril *unearteril(a. carotis) *oimuarteril *kõhuaordil *käel õlavarrearteril *jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Väikese vereringe funktsioon: Tuua kopsudest hapnikurikas veri südamesse ja ära viia
a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
kalad- vees, uimed, hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2 osaline kahepaiksed- pool veelise eluviisiga, areng toimub vees, kõigusoojased, paljas limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske roomajad- maismaa loomad, hingavad kopsudega, nahk on kuiv sarvsoomuseline, muneb maismaal, 2 ringeline veresüsteem linnud- püsisoojased, süda on 4 osaline, nahk näärmetega, kuiv, suled, hambaid ei ole imetajad- püsisoojased, süda 4 osaline, nahas näärmed, karvad kehal, toidavad poegi piimaga, kesknärvisüsteem 4) looduse ja keskkonnakaitse traditsiooniline looduskaitse maastiku kaitse looduse kasutamine rekreatsiooniks keskkonnahoid (vee ja õhu kaitse) loodusvarade kaitse ja hoidmine 5) Loomad evolutsiooni tekke järgi 700 mln aastat tagasi esimesed hulkraksed loomad 600 mln aastat tagasi selgrootud 500 mln aastat tagasi kalad 400 mln aastat tagasi maismaaloomad 200 mln aastat tagasi sauruste valitsemisaeg
Nad on n-ö spetsialiseerunud, seonduvad teatud lähteainetega ja viivad läbi kindlat tüüpi reaktsiooni. 7. Mis on vitamiinid ja miks nad vajalikud on? Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained, mida on vaja mõnede ensüümide aktiveerimiseks. 8. Mida liitvalk hemoglobiin teeb? Kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. 9. Räägi rakkude funktsioonidest: · Ehituslik ainult valgulise ehitusega nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad · Transport · Retseptor rakumembraanis esineb valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (keele limaskesta retseptorvalgud nt aitavad maitset tunda) · Regulatoorne hormoonid reguleerivad nt insuliin vere suhkrusisaldust · Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
Nime teine pool tuleb sellest, et ta teeb ruigavat häält nagu päris siga. 4 5 1. MERISEA KASUKATÜÜBID Enne kui merisiga endale võtta, peaks teadma, et on erinevaid merisea tõuge. Kui oleme nendega tutvunud, siis peaksime endale lemmiku välja valima- kas siis soovime karvasemat või siledamat või nöbininalisemat merisiga. Siin need merisead ongi ! Tollel pildil oleval merisela on mõned karvad ninal ja jalgadel, aga muidu on ta karvutu. Merisigadel on erinevad nahavärvid ja mustrid. Keda küll meenutab too loomake ? On see kass või jänes ? Ei üks ega teine, hoopis merisiga. Sellel meriseal on pikk laines karmipoolne karv. Pööristeta karv muutub korralikult läbi kammides peaaegu sirgeks. Inglismaal väga levinud pika sileda karvaga merisiga. Pealael on tal üks pööris. 6 2
Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevatd aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud jaotuvad lihtvalgud(koosnevad aminohappejääkidest nt. munavalge) ja liitvalgud(koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin.). Valgud on tähtsaim elusaine: valgud annavad energiat, valgud on ehitusmaterjal(juuksed, nahk, küüned, karvad, elundite seinad, kabjad), valgud on kaitsekehad(valged verelibled), valgud kannavad pärilikkust(DNA molekulid), valgud reguleerivad kõiki organismi reaktsioone(biokatalüsaatorid), valgud, mis kontrollivad organismi energiavahetust(RNA molekulid). Organism ei korja aminohappeid tagavaraks. Meie tingimustes on ideaalval piimavalk ja ka sojavalgud.
istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuseid kasutatakse ka liikumispuuetega inimeste aitamiseks. Hobuse liikumine sarnaneb inimese omale. Inimese puusad liiguvad hobusega ühes rütmis. Hobuteraapiat kasutatakse ka pimedate ja vaimsepuudega laste raviks. Hobune on rahulik loom ning ta suudab oma rahu ka inimesele edasi anda. 4 Värvused HALL Valged ja mustad karvad on kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. PALOMINO Kuldse karvastiku ning valge või kreemja saba ja lakaga. RAUDJAS Punaka, vaskja või kollakaspunase karvaga, kusjuures lakk, saba, jalgade allosa, ninamik ja kõrvaotsad on kehaga ühte värvi. Mõnikord on lakk ja saba kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad). Heleraudjas on helepruun, peaaegu kahvatukuldne.
Väikeste loomade keha jahtub kiiresti, sest nende kehapind võrreldes kehamassiga on suurem. Seega polegi väga väikeseid püsisoojaseid loomi, sest väike keha kaotab soojust rohkem, kui toota jõuab. Temperatuur mõjutab enamikku keha talitlust. Keha talitleb kindlal temperatuuri ( u 37 kraadi) kõige paremini. Loomadele on keha liigne jahtumine või ülekuumenemine eluohtlik. Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt: · karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad kehasoojust · värisemine annab ka sooja juurde · kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha · koerad lõõtsutavad · higistamine 4. Kuidas rasked ajad üle elada? · Talveuni - ainevahets, südametegevus, hingamine on väga aeglane, kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir)
Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, al...
lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv. Olenevalt koera tõust on tema karv kas lühike, pikk, lainjas, sirge, pehme, karm jne. ja väga erineva värvusega (must, pruun, punane, valge, kollane, laiguline jne.). Ka häälitsemine on väga erinev, olenedes koerast, tema meeleolust, olukorrast - ta uriseb, haugub, vingub, ulub jne. Enamasti kevadel sünnitab koer pojad (kutsikad). Algul on kutsikad pimedad.
- Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese eellased (lõunaahv, osav inimene, püstine inimene, neandertaallane) 1. Lõunaahv ehk australopiteekus - Inimese sugukonna väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond 2. Püstine inimene - Organism ei kuumenenud enam üle, sest püsti kõndivale isendile langes 60% vähem päikesekiirgust, pealael asunud karvad kaitsesid aju ülekuumenemise eest 3. Osav inimene - Tähtis toiduga seonduv avastus oli tuli, liha hankimine eeldas isaste koostööd, seega olid olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng (algeline kõne) 4. Neandertallane - Euraasias välja kujunenud inimliik või inimese alamliik, kes paralleelselt nüüdisinimesega elas umbes 150 000 kuni 40 000 aastat tagasi Inimese sarnasused primeetidega ja inimese erinevused võrreldes inimahviga Sarnasused: 1
elektronmikroskoo- biga. Vaata immuunvastuse animatsiooni http://www.artistquirk.com/images/lennart-nilsson-macrophage-extends-towards-multipl1.jpg HI-viirused nakatavad ja hävitavad just lümfotsüüte http://www.artistquirk.com/images/lennart-nilsson-hiv-on-white-blood-cell1.jpg Karvad kaitsevad imetajate keha. Keratiin – karvade koostise valk http://community.travelchinaguide.com/photo/7061/70616114908725.jpg Lokkis juus sirge juus Suled, sõrad, sarved, küüned, kabjad on valgulise koostisega (keratiin) http://www.dalmacijanews.com/Portals/0/images/2009-02/nokti-leeredmond.jpg Autori foto Autori foto http://www.mvol.co.uk/images/content/pet/eq_legcare_02.jpg
Positiivse tagasiside puhul mitte ei vähendata esmast stiimulit, vaid võimendatakse. Lapse sünnitamine 24. Autoimmuunhaigused. Vastus: Haigused, mille puhul immuunsussüsteem ründab oma kudesid nagu sissetungijaid. Põhjused: mõned antigeenid võivad retseptorrakke muuta - oma rakud tunduvad võõrad. Näit. I tüübi diabeet, sclerosis multiplex, reumatoidartriit. Päriliku soodumusega. 25. Allergiad. Vastus: Liiga äge kaitereaktsioon allergeenidele (majatolm, loomade karvad, toiduained, õietolm) I kokkupuude → aeglane reaktsioon II Kokkupuude → kiire 26. Äratõukereaktsioonid. Vastus: Immuunsüsteem hävitab, mis on võõras (koed, organid..) Peab arvestama organite siirdamisel ja vere ülekandel. 27. HIV ja immuunsüsteem. Vastus: HIV läheb T-abistajarakkudesse Nõrgestab immuunsussüsteemi → inimene sureb viirusesse või vähki 28. Vere homöostaas. Vastus: Vere ülesanne on transportida kõigi keharakkudeni eluks vajalikud ained ning
tema korterisse pannakse elama ka teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta keeldub ja helistab oma mõjuvõimsale patsiendile ja ta jäetakse rahule. Preobraženski toob õuest kodutu koera ja käsib teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Šarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tšugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperiment läheb korda ning Šarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikemaks, karvad kukuvad välja ja ta õpib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uueks nimeks šarikov. Professor proovib Šarikovi muuta paremaks inimeseks ja õpetada talle häid kombeid. Hiljem näitab Šarikov dokumenti, kus ta nõuab endale ühte tuba korterist, seejärel võtab ta
sõrmi, haarab nabaväädist ja ujub lootevees, mida on 180 ml. Hakkavad tekkima näärmed, loode tunneb juba maitset ja lõhna. Moodustub mekoonium. Nahk on õhuke, punakas ja kortsuline ning kaetud udemetega. Jalad omandavad õiged proportsioonid ja loote kasv hakkab aeglustuma. Maks areneb ainevahetusorganiks. Loode hakkab aktiivselt liigutama, liigutusi tunneb nüüd juba ka ema. Arenevad hambad ja hakkavad kasvama karvad. Loote pikkus on lõpuks 25-27 cm ja kaalub 200- 250 g. Teostatakse sõeluuring loote anatoomia hindamiseks ning võetakse amniotsentees ehk lootevee analüüs genotüübi hindamiseks. *VI lunaarkuu 21-24 nädalalal areneb keha järjest proportsionaalsemaks. Nahk on kaetud lootevõidega. Loode harjutab hingamist ja imemisliigutusi. Käesolevaks ajaks kaalub loode 500 g, jätkab kaalus juurde võtmist. Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks
kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk .3 on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu .lõpuks on ta umbes 20-grammine ja 9 cm pikk 6 Joonis 4. 20-nädalane loode (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3f/20_weeks_pregnant.png) kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on .4 .võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. .5 .Laps on võimeline eristama ema häält Joonis 5. 38-nädalane loode (http://upload.wikimedia
omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. 66) Nimeta naha funktsioonid. *Kaitsmine (välised vigastused, haigusetekitajad, kiirgused, veekao eest) *Sünteesib erinevaid ühendeid *Säilitab kehatemperatuuri *Meeleelund *Eritusorgan 67) Nimeta nahakihid ja nende funktsioonid. Sarvkiht- eraldub päevas 10-15g surnud rakke Marraskiht- marrasknahasr moodustuvad mitmesugused nahatekised- karvad, küüned, juuksed Pärisnahk- rakud annavad nahale elastsuse rasu- ja higinäärmed- karvasibulad Nahaaluskude- annab kehale kuju ja kaitseb (põrutuste ja külma eest) 68) Millistest osadest koosneb silm? Silmamuna Silmakaitseaparaat Silmakoobas Silmalaud, ripsmed ja kulmud Manused Pisaraaparaat Lihasaparaat Juhteteed ja kekused 69) Nägemise definitsioon. Nägemine on valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine
Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Suguline ja mittesuguline paljunemine Pildid: Võrdlus: A. Suguline ja mittesuguline paljunemine Sugulise paljunemisel pärineb genetatiivne materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast ning pärilik info on ainult ühelt vanemalt. Näit. viinamäe tigu. B
Seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin). Seotud vesiniksidemetega. Denaturatsioon hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Mehaanilisel, keemilisel teel, kuumutades, kiirguse toimel. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad Valkude tähtsus 1. Ensümaatiline ensüümid kiirendavad reaktsioone, jäädes ise muutumatuks. Nt amülaas 2. Struktuurne kõikides rakuorganellides, karvad, küüned, suled, viiruste kapslid 3. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides 4. Regulatoorne hormoonid (nt insuliin) 5. Retseptoorne rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6. Liikumine algloomade viburid, lihaste valgud 7. Varuaine munavalge, piimas kaseiin 8. Kaitse antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9. Toksiinne putukate ja madude mürgid 10. Energeetiline väga madal
) 4 Joonis 2 Vibratsiooniurtikaaria Kontakt mitmesuguste ainetega - nn. kontakturtikaaria. Kontakturtikaaria vormi esineb harva, see võib olla nii allergiline kui mitteallergiline. Kublad tekivad aine ja naha kokkupuute kohale, tavaliselt kätele, suu ümbrusesse. Põhjuseks on sagedamini kosmeetikavahendid, taimed, loomade karvad, toiduained (kala, küüslauk, sibul, tomat), säilitus- ja värvained, paiksed ravimid, kummikindad. Enamasti on urtikaaria lühiajalise kestusega ja iseparanev haigus, kuid krooniliseks muutudes põhjustab tõsiseid probleeme nii patsiendile kui arstile. Urtikaaria staadiumid Äge urtikaaria - kestus < 6 nädala, esineb sagedamini lastel ja noortel täiskasvanutel Krooniline urtikaaria - kestus > 6 nädala, esineb sagedamini täiskasvanutel, rohkem naistel
Auruinhalaatorid veeldavad röga, et seda oleks kergem välja köhida. Drenaazasendid Hingamisvõimlemine ASTMA Astma on krooniline bronhide põletikuline haigus. Bronhiaalastma avaldub õhupuudushoogudena. Astmat iseloomustavad: köha vilistav hingamine hingeldamine Saab alguse sageli lapseeas Astmat võib vallandada: a) koduloomade karvad b) kõrge välistemperatuur c) keemilised ja füüsikalised ärritajad d) puu ja kõrreliste õietolm f) hallitusseened h) aurud ja gaasid i) niiske ilm Astma põhjused. Astmat põhjustab bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmme ja bronhide limaskesta turse e ödeem ning ka õhuteede blokeerumine limakorkidega Astma. Iseloomulikud tunnused e süptomid Köha Vilistav hingamine Pingutustunne rinnus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
