Biomolekulid... (0)

Biomolekulid on ained, mis ei moodustu väljaspool organismi. Näiteks sahhariidid , lipiidid , nukleiinhapped , vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed . Ainevahetuse moodustavad lagundamis - ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus pärilikkus, mis saadakse vanemalt järglasele. 6. elutunnus on reageerimine ärritusele ja 7. elutunnus on areng.
Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Seda uurivat haru nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Raku sisemusest leiame organelle ( rakuosad , mis täidavad kindlaid ülesandeid nt. tuum, membraan ) ning seetõttu eristatakse vahel ka organelli taset. Organellid moodustuvad ainult rakkudes. Rakk on esmane elu organiseerituse tase, millel on kõik elu tunnused. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Kude on üks elu organiseerituse tase, mille moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Inimesel epiteel-, närvi-, lihas- ja sidekude. Organ on kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. Organ on elu organiseerituse tase. Organid koonduvad elundkondadesse e organsüsteemidesse. Elundkond on elu organiseerituse tase. Sisekeskkonna stabiilsus tagatakse elundite ja elundkondade koostööga. Populatsioon - ühel asustus alal elavad sama liiki organismid. Populatsioon on järgmine eluslooduse organiseerituse tase. Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadusharu. Liiki määratletakse ehituse, talitluse ja nõudluste järgi elukeskkonnale. Ökosüsteemi moodustavad omavahel toitumissuhetes organismid + eluta keskkond. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem ja see on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Teadusliku uurimismeetodi etapid: probleemi püstitamine, taustainfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, tulemuste analüüs, järelduste tegemine.
Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Rakkudes on kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Vähem on lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid kuute nimetatakse makroelementideks. Rakkudes leidub ka K, Mg, Ca ja Na. Väga vähe on Fe, Cu jt. Neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja peamine on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige vähem valke. Põhilised energiaallikad on lipiidid ja sahhariidid. Vesi täidab rakus mitmesuguseid ülesandeid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistest reaktsioonides. Vesi aitab organismis säilitada temperatuuri. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja elutalitlusi. Peamised bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid.
Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse kolmeks: mono -, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid on ühendid, milles süsiniku aatomite arv on 3-6. nt. riboos , desoksüriboos, glükoos, fruktoos . 2 viimast põhilised organismide energiaallikad. Oligosahhariidid on moodustunud kahe kuni kolme monosahhariidi ühinemisel. Glükoss+ fruktoos= sahharoos . 2glükoosjääki=maltoos. Glükoos+galaktoos= laktoos (piimasuhkur). Oligosahhariide kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidide lülideks on monosahhariidid. Põhilised tärklis, glükoos ja tselluloos . Kui fotosüntees lakkab taimedel, siis kasutavad nad tärklis energia saamiseks (lagundavad tärklise uuesti glükoosi molekulideks).
Lipiidid on organismide energiaallikas . Lihtlipiidide ühinemisel tekivad liitlipiidid . Streoidid on tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse biopolümeerideks, sest need moodustuvad ainult elusorganismis. Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub peptiidside, millega ühendatakse aminohappejäägid. Enamus valke koosnevad ühest, kuid osa ka kahest sellisest ahelast . Organismides toimuvaid keemilisi reaktsioone on vaja kas kiirendada või aeglustada, seda teevad valgud, mind nimetatakse ensüümideks. Valkude ensümaatiline funktsioon on see, et süljes olev valk amülaas lagundab tärklist. Ehituslik funktsioon on see, et karvad , suled, küünised, sõrad ja kabjad koosnevad ainult valkudest. Rakumembraanis on transportvalgud, mis juhivad osasid molekule nii rakku kui ka sellest välja ( transportfunktsioon ). Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse . Regulaator funktsioon on vere suhkru sisaldust reguleeriv insuliin (näiteks). Kaitsefunktsioon: veres moodustuvad antikehad mitte omaste orgaaniliste ainete vastu. Kontraktsioonivalgud on need, mis suudavad oma struktuuri muuta (nt lihasvalgud ) ehk valkudel on liikumisfunktsioon. Energeetiline funktsioon algab, siis kui organism on pikka aega nälginud ning sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu otsas.