kaasa võtta, ning nii püüti inimese asemel surnule kaasa anda loomi: haual tapeti kas kukk, lammas või lehm. Matjad keetsid liha ja sõid haual, ülejäänud osa aga jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks. Usse võrreldi surnutega peamiselt nende surmava mürgi ja talvise tardumise tõttu. Nagu inimese elujõud keskendub teatud kehaosadesse, nii arvati, et ka lindudel ja loomadel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Kõigi magajate, puhkajate hirmutis on luupainaja ehk painaja, painak, panijas, paanjas, painakane, luupaine, luupatak, tallaja. Luupainaja valib enesele mingisuguse isiku ohvriks ja hakkab seda kas igal ööl ehk mõne öö takka painamas käima, nagu kivi rinnul, ühtlasi liikmeid ja konte nagu pihtidega pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti
25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid - 6. arengukuul nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad - 7. arengukuul moodustub rasvkude, reageerib valgusele, helile ja puudutustele - 8. arengukuul nahk sileneb, karvad kaovad, on välja arenenud närvirakud Loote kestad - Ajutised organid mis kaitsevad loodet 1) Platsenta- emaka seinal, ema ja loote ainevahetus, kaitseb haigustekitajate eest, toodab hormoone, platsentaga ühendab nabanöör 2) Lootevesi- on joogi ja urineerimiskeskkkond, kaitseb põrutuste, veekaotuse ja temperatuurimuutuste eest Loodet kahjustavad tegurid- füüsikalised tegurid(põrutused, kiirused, kitsad riided)
Sõnajalgtaimed→ paljasseemnetaimed(kuusk)→katteseemnetaimed(õistaimed)→ muld VI. Loomade levik maismaale •lülijalgsed (putukad, vähid) VII. Selgroogsete areng kalad→kahepaiksed(sabaga)→roomajad→linnud-ürglinnud(kolju sulestik)/imetajad(lõualuud hammastega, kolm vaba sõrme küünistega) Roomajad Imetajad - Kõrvalestad - Karvad - Toidab piimaga Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu •väikesed imetajad – ööloomad •lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad ja kitsad, mõnedel muutlikes niiskustingimustes elavatel liikidel aga sopilised. Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks, kuid näiteks kõrrelistel (Poaceae), lõikheinalistel (Cyperaceae) ja osjadel (Equisetum) võivad rakukestad ränistuda
Labradoride karv koosneb veekindlast pealiskarvast ja soojast aluskarvast, tänu neile on labrador kuiv isegi peale ujumist. Paar korda aastas on karvavahetus ja siis võib näiteks korra nädalas kammida. Pesta pole eriti tihti vaja, muda ja muu praht kukub karvast ise välja. Silmi ja kõrvu tuleb regulaarselt puhastada, et need puhtad püsiksid. Labradore üldiselt ei pügata, kuid tihedalt näituselkäijad pügavad oma koertel saba lõpus olevad karvad ümmarguseks, et saba tunduks sirgem ja jämedam. Samuti lõigatakse ära karvad käpa alt, patjade vahelt ja küünte äärest, nii tunduvad ka käpad ümaramad - seda kõike selleks, et oma lemmikut näitustel paremini esitleda. Nagu kõigil suurtel tõugudel võib neil esineda selline liigesehaigus nagu düsplaasia. Tihedamini on tegu puusaliigese või küünarliigese düsplaasiaga.
• nahaaluskude • pärisnahk • marrask Nahaaluskude- Rasvkude kujundab kehavormi, salvestab toitaineid ja kaitseb külma vastu. Pärisnahk- osaleb soojusrregulatsioonis, talitleb meeleelundina ning kaitsed organismi mikroorganismide eest. Marrask- Naha pealminekiht. Paks marras nahk esineb karvadeta kohtadel. Väliselt on sarvestunud ja kaitseb organismi kahjulike mõjude ja kuivamise eest. Nahanäärmete hulka kuuluvad: higi, rasu, muud näärmed 46. Karvad, kabjad, sarved Kabi - Kolmest nahakihist koosnev kolmanda varba lõpposa. ülesanded: jäseme alaosade kaitsmine mehaaniliselt, keemiliste ja bioloogilise välismõjude eest, tõugete amortiseerimine käimisel, jõu ülekandmine käimisel seoses kabjaluule kinnitumisega, kompimine Sõrg- Paarilised moodustised. Funktsioonid samad, mis kabjal. Sarv- Saab eristada põhimikku, keha ja tippu. Karvad Karvad kaitsevad looma külma ja niiskuse eest, karvastikus sisalduv
KAPIBAARA ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Massiivne, tömbiotsalise nina ja lõhestunud ülahuulega. Silmad: Asetsevad kõrgel peas, et kapibaara ujudes hästi näeks. Keha: Massiivne ja ümar, meenutab sea keret. Maismaal tundub üsna kohmakavõitu. Jäsemed: Lühikesed ja võimsad, väga hästi kohastunud ujumiseks. Jalalabad: Esijäsemetel paikneb 4, tagumistel 3 sõrataolist varvast. Varvaste vahel on ujunahk. Karvastik: Lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed: Eriti suured ja märgatavad isasloomadel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. SUURUS Pikkus: 100-130 cm. Kõrgus: 50-60 cm. Kaal: Isasloomal 35-64 kg, emasloomal 37-66 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 18. elukuul. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine
ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5
4 aastat, maksimaalselt 8 aastat. Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, Vaenlaseks on rästik, nastik. vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja haavanoorendikke. Väärtuslik jahiloom. Rinnakorvi olemasolu Olemas Olemas Kehakate Karvad Suured soomused (keskkehal risti 25-37 seljasoomust) Liikumiselundid Jäsemed, suunatud alla. Jäsemed, suunatud külgedele. Arenenud meeled Haistmine ja kuulmine, Nägemine ja haistmine nägemine on nõrgem. (haistmisel ja nägemisel osaleb kahearuline keel).
varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks
) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18. Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 19. Mis põhjustavad denaturatsiooni? Temperatuuri tõus. 20. Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline kiirendavad reaktsioonide läbiviimist; struktuurne karvad, küüned; transpordi ainete transport biovedelike kaudu; retseptoorne alluvad füüsikalistele mõjutustele, edastavad info; kaitsefunktsioon antikehad, vere hüübimine; kontraktsiooni lihasvalkudel kokkutõmbumine; toksilisus botuliin; spets. toimega valgud, nt monelliin. 21. Kirjelda DNA monomeeri ehitust. Momomeeriks desoksüribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, tümiin).) 22. Kirjelda RNA monomeeri ehitust
Mõjutab inimese elu Mustuse jagunemine: Mustuse jagunemine: · Pinnale kinnitumise järgi (määrab Keemilise koostise järgi (oleneb puhastusaine puhastamise meetodi): valik): Lahtine mustus (liiv, praht, vesi, tolm, Orgaaniline mustus veri, uriin, mikroobid karvad, tuhk jt.) Mineraalne mustus liiv, pori, setted Pinnale kinnitunud, kuid pinda Vees lahustuvuse järgi: mittesööbinud mustus (kuivanud pori, rasv, Vees lahustuv mustus lahjad nõgi) puuviljamahlad, värske veri, vees Pinda sööbinud mustus (veesetted lubi, lahustuvad värvid
üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades maha karvad ja siludes laiali vahatäpid. Kuid rabas kasvab ka suuri arukaski. Neid tunneb juba kaugelt kuldse sügise ajal: arukask on enamasti see, kes mõne suurema lauka kaldal kõige kõrgemaks kasvades kaugele üle rabamändide oma säravkollast lehestikku näitab. Ümbruse madalamad sookased kannavad samal ajal vaid üksikuid koltunud lehti, ja hakkavad neid ka varakult langetama. Nõnda jääb sookask sügisel kullalõõsas arukase kõrval üsna märkamatuks
kasutavad relva(de)na iseenda väljaheiteid mis toob kaasa ka selle, et nad puhtust ei oska hoida, nende elus ei ole mitte mingisugust korrapära ning nad ei suuda ohjeldada oma meeletut aplust ega ahnust. Kuigi jähuud on tugevamad kui inimesed ning neil on enesekaitseks teravad pikad küüned, mille abil nad saavad ka puude otsa ronida, on nad inimestega füüsiliselt väga sarnased- neil on samasugune kehakuju, pead katavad tihedalt karvad, sabad puuduvad ka... suguelundid on sarnased... Hiihnhmide maal ei ole seadusi ega reegleid. Hobuste jaoks on sellised nähtused nagu varastamine, valetamine ja teiste vigastamine tundmatud ning nad ei suuda neid mõista, sest... neil on kõigil olemas elupaik ja söök, nad oma eluga rahul ning ei tule isegi selle peale, et tahta kellegi teise vara või soovida neile halba. Kahtlemine ja mitteuskumine on sel maal nii haruldane, et elanikud ei tea kuidas käituda sellistel puhkudel
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. Nahk - Kaitseb organismi. - Väliste vigastuste eest. - Ultraviolettkiirguse eest - Liigse veekaotuse - Haigustekitajate - Säilitab kehatemperatuuri. - Eritusorgan- Higistamine- kuumenemisele aitab. - Retseptorid - Sünteesitakse aineid. - Melaniin- sõltub naha värvus. Marrasnahk- naha väline kiht, nt. küüned, juuksed, karvad. Marrasnaha alumine osa koosneb jagunemisvõimelistest rakkudest. - Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv, sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed. - Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara. - Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe. Luud 1. Koosnevad, rakuvaheainest, luurakkudest. Seal on mineraalaineid- kõvaduse ja orgaanilisi aineid- elastsuse.
III Järku struktuur e tertsiaanstruktuur Moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. Gloobul (antikehad, ensüümid), Fibrill (valgud, lihastöös), Hemoglobiin = mitu gloobulit. IV Järku struktuur e kvaternaarstruktuur Moodustub kuni omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon struktuur taastub (munavaht -> vedel) Valkude ülesanded 1) Ensümaatiline funktsioon 2) Ehituslik (nahatehised: karvad, suled, küünised jt) 3) Transport (nt hapnikku juhib hemoglobiin) 4) Retseptor 5) Regulatoorne (nt insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust) 6) Kaitse (antikehad) 7) Liikumisfunktsioon 8) Energeetiline (vabanev energia -> protsessides vaja) Liitvalgud kosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid, hemoglobiin. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Teaduslik uurimismeetod: Probleemi püstitamine ->Taustinfo kogunemine -> Hüpoteesi
välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. MESODERM: Skelett, lihased, kõik sideokoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond. Rasedus kestab 40 nädalat e. 9 kuud: I trimester 0 3 kuud elundite algus II trimester 3 6 kuud põhiliselt kasvab III trimester 6 9 kuud tekivad kopsud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu e. filogeneesi lühike ja kiire kordus. PLATSENTA e. emakakook Ülesanded: Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega
Primaarstrk. Jääb püsima. Renaturatsioon: Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarsktr. Mõnikord taastuda. Valkude ülesanded: 1. Valkude ensümaatiline funktsioon: Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ja Reguleerivad organismis enamikke biokeemilisi protsesse.Nt: lagundab inimese süljes esinev ensüüm amplaas tärklist. 2. Ehituslik ülesanne: Valgulise ehitusega on paljud nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. 3. Transportfunktsioon: erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Transportvalgud. 4. Valgu retseptorfunktsioon: Edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5. Regulaarfunktsioon: valgulised hormoonid. 6. Kaitsefunktsioon:Antikehad--- seostuvad haigustekistajatega ja kõrvaldavad need organismist. 7
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. ...
Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist? Sisemine looteleht ehk entoderm – seedenäärmed – maks, soole- ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; Välimine looteleht ehk eksoderm – kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 17. Teratogeenid ehk lootelise väärarengu põhjustajad
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi k...
inimese asemel surnule kaasa anda loomi: haual tapeti kas kukk, lammas või lehm. Matjad keetsid liha ja sõid haual, ülejäänud osa aga jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks. Usse võrreldi surnutega peamiselt nende surmava mürgi ja talvise tardumise tõttu. Nagu inimese elujõud keskendub teatud kehaosadesse, nii arvati, et ka lindudel ja loomadel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Siit ka põhjus, miks nii mitmetes muinasjuttudes on näiteks tervise saamiseks vaja tuua mõne erilise looma kihv või küün. Samuti võib muinasjuttudest leida, et mõne linnu sulg on vajalik täiusliku õnne leidmiseks. Kõigi magajate, puhkajate hirmutis on luupainaja, mida kutsuti ka painajaks, luupaineks või ka tallajaks
(okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,53 cm. Toitumine Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt
Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist. Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on r...
kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses *Rikkalik maksaensüümide kompleks, mis võimaldab lagundada mürkaineid (toksiine, alkaloide, eeterlikke õlisid) Looduslik valik
Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Viljastumine toimub munajuhas Normaalne rasedus 40 nädalat. Hormoon, mida toodab kollakeha progesteron Perimetrium- emaka seina välimine kest Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Ovogenees ehk munaraku areng toimub munasarjast Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: karvad,naha näärmed, küüned Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-vöötlihaskoeline elund.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas
Tema silmad on väikesed, ovaalsed, pisut viltused, tumedad, kuivade laikudega. Dekoratiivkoerad Malta koer See koer on aretatud Vahemeremaades. Seda tõugukoera tuntakse üle 2000 aasta. Malta koera puhasaretust alustati Inglismaal mõni sajand tagasi. Sealt levis see tõug teistesse riikidesse. Malta koer on väga kiinduv oma peremehesse, kuid võõraste vastu äärmiselt umbusklik. Ta on väike, pikavõitu kerega, lühijalgne, tugeva ja kuiva kehaehitusega. Karvkate on Malta koeral valge. Karvad siidjad, peened, pikad, sirged ning langevad seljalt ninast kuni sabani kahele poole keha. Aluskarv tal puudub. Pea on tal piklik. Ajukolju on tal lai ja kumer, üleminek otsmikult koonule ei ole järsk. Kõrvad on tal veidi püstised ja rippuvad, keskmise pikkusega. Silmad on Malta koeral ümmargused, laia vahega ja tumedad. Hambad on tal valged. Tema saba on pikk, kaetud ühele poole langeva pika tiheda karvaga. Koer hoiab saba seljal. Pekingi paleekoer
Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
hingamisteede viirusinfektsioone. Viiruste poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede põletikud käivitavad sageli astmahaigetel lastel haigushoo ning enamasti ei saa viirusinfektsioone vältida. (K. Vijar 2005) Eristatakse eksogeenset ehk atoopilist ehk allergilist astmat ja endogeenset ehk mitteallergilist astmat. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid. Eksogeenset astmat põhjustavad allergeenid, mis võivad esineda: siseõhus (kodutolmu lestad, lemmikoomade karvad, nahaketud, lindude epiteelid, suled, prussakate allergeenid, hallitusseened ja nende eosed), välisõhus (õietolm; hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid), kutseallergeenid (formaldehüüd, lateks ,kloramiin T, plaatina soolad, happelised anhüdriidid), toiduained (muna, õun ja juurviljad, tsitruselised, kiivid, maasikad, kaunviljad, teraviljad, piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, sokolaad, mesi).
..300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal
o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega. o Õied: kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult. o Viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis. o Kasvatamine Eestis: levinud alusmetsas ja ilupõõsana.
muutus ähmaseks ; pööre – Huhuu toob Popile süüa, loomad hakkavad sõbrunema; lõpplahendus – kasti plahvatus, loomade surm. Novellis „Popi ja Huhuu“ on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: „Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti.“ Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni – loomade surmani.
Nad vajavad niiskust. Kalad liiguvad talvel põhja, kus vesi on kõige soojem. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trachylepis_sulcata.jpg Maismaareptiile võime ikka näha kividel, kus päike neile hästi peale paistab ja osa soojusenergiat ka kividesse salvestub. Püsisoojaste kehatemperatuuri reguleerimise viise Püsisoojased võivad kehasisest soojust toota rohkem või vähem. Imetajatel hoiavad soojust karvad ja lindudel suled. Tähtsaks soojusehoidjaks on ka rasvakiht. Värisemine on üks moodus kiirelt soojust juurde toota. Osadel imetajatel on karvkattevabades piirkondades hea verevarustus. Liigsest kuumusest võib vabaneda, kas lõõtsutades või higistades. Ka kehaasendi kokkutõmbamine või väljasirutamine reguleerib keha soojenemist või jahtumist. Ka püsisoojased saavad käitumisega kehatemperatuuri reguleerida. Kokkuhoides on soojem. Pingviinid (pildil
Nende erineval j2rjestamisel saame erinevate omadustega valke · Aminohapped on amforteersed. · Denaturatsioon- valgu k6rgemat j2rku struktuuride lagunemine, s2ilib primaarstruktuur · Renaturasioon- eelmise vastandprotsess. VALKUDE YLESANDED: · Esymaatiline funktsioon. Ensyymid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensyym seostub ainult kindla l2hteainega. · Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides, karvad, kyynised, kabjad, s6rad, suled. · Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on synteesitud. · Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid, n2iteks insuliin. · Liikumisfunktsioon. Skeletilihased alluvad meie tahtele, sidelihased t66tavad meie tahtest s6ltumata, sydamelihaskude t66tab kogu aeg. K6iki neid juhivad kontratsioonvalgud. · Transportfunktsioon
värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest o luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid. *Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu. *Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega.
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks. hall – Hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. 7 kollane – Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased
naeratust hommiku videvikus.'' Huhuud kirjeldab jutustaja läbi Popi nägemuse näiteks järgmiselt: ,,Popi vaatas pilusilmi oma seltsilise poole, pea maha painutatud. ... Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. Ta tundis ennast ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? ... Ta sõrmed olid kõhnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käed olnud. Kõrbhallid karvad katsid kogu ta keha. ... Isegi ta nägu oli karvane, ja selle pärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta rõõmus või kurb oli. ... Ta oli kahtlemata halb. Mitte muidu poleks Isand teda puuris pidanud.'' Koer ilmselgelt ei mõista oma elukaaslasele peale vaadates, et tegu võib olla ahviga, samas kui inimene oleks selle kohe ära tundnud. Lähtudes sellest, et jutustaja pajatab lugu läbi koera
Denaturatsioon on protsess, mille puhul välistegurite toimel valgu akriivsus kaob ning struktuur teiseneb kuni primaarstruktuurini. Valgu lagunemine aminohapeteks ensüümide toimel on valgu hüdrolüüs. Valkude ülesanded: energeetiline ülesanne(1g-17,6kJ), ensümaatiline ülesanne(ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsoonide kiirust), ehituslik ülesanne(rakuorganellides, karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled), kaitseülesanne(antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud.), regulatoorne ülesanne(valgusisesed hormoonid, näiteks insuliin), transportülesanne(hemoglobiin ja albumiinid transp. veres), retseptorülesanne. Nukleiinhapped- koosnevad nukleotiididest. DNA-info säilitamine ja RNA- info realiseerimine. DNA- desoksüribonukleiinhape
Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse biogeneetiliseks reegliks (arenev embrüo sarnaneb eellaste loodetega)
mille kigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepie ja mitmete nrmete vlimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lmfikude ning kopsude, sdame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka prn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, kned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja vliskrva vlimised osad, nina, siinused, suu, prak, hambad, ajuripats, piimanrmed, silmad ja kogu nrvissteem. Umbes 18 peva prast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote nrvissteem on ks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama ngusas piirkonnas, mida nimetatakse nrvivaoks.
Loomaentsüklopeedia"). Keha ja pea pikkus on kokku 2441 cm, saba 1831 cm. Täiskasvanud fenneki kaal algab ühest kilogrammist ega ületa isaste puhul 1,75 kg. Emased on kergemad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). Karv: Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge, et vari ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas. Fennek on rebastest kõige heledam. Karva hele värv aitab kontrollida kehatemperatuuri, öösel kaitsevad tihedad karvad külma eest. Paks kasukas ei ole kõrbeasukatele tüüpiline, kuid see tagab hea soojusisolatsiooni, mis on vajalik seetõttu, et lisaks kuivusele iseloomustavad fennekrebase elukeskkonda suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Äärmuslike temperatuuride tõttu on käppade alaosa tiheda karvaga, 2 nii et liiva sees on hea joosta ning pehmendavad samme, nii et saakloomal on teda raske märgata (http://et.wikipedia
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
struktuuriks. Näiteks renaturatsiooni tulemusena tõmbuvad sirgendatud juuksed mingi aja tagant uuesti lokki. Katalüsaator on keemilist reaktsiooni kiirendav või aeglustav aine. Ensüüm on valgulise ehitusega katalüsaator, mis kiirendab kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Valkude ülesanded · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) · Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) · KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) · Varuaine funktsioon (munavalge) · Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb -- I 7,6 kj) · Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku)
Vill kallis. Väga peen, läikiv, elastne, haruldane kastanpruun või valge värvus. Kasut: maailma pehmeim mantliriie. Sokid, kampsunid, ehted, sallid, ülikonnakangad. KARUSLOOMAVILL ANGOORAVILL (WA) Angooraküülik Inglise-, prantsuse-, saksa- ja satiinangoora Angooravill rineb kõigist teistest villadest: tooted on väga-väga pehmed, vill on täiesti sile. Üks kergemini vanuvaid villasid. Kõige keerulisem hooldada, karvad kukuvad kergelt ära. Kiud väga libedad, peened, kerged. Väga soojapidav. Hea niiskusimamisvõime: võib imada iniskust kuni 60% massist ja ei tundu seejuures märjana. Ainuke looduslik kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist. Kasut: segades teiste villadega (lambavilll) nt ravipesu, vilt, rõivad. MOHÄÄRVILL (MW) Angoorakits Kallis ja raskesti kättesaadav kiud. Väga pikk kiud, iseloomuliku läikega.
Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaalub kuni 300 kilogrammini. Emased on märgatavalt väiksemad,pikkus umbes 1.6m.Keskmiselt kaalub isasloom 225kg ja emane 160kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses.Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg, lõvi aga ainult 366kg. Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Jahipidamine ja söök Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger tegelikult suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda. Vastupidiselt lõvile peab tiiger jahti üksinda. Kuigi paikkondades, kus tiigri individuaalterritoorium on väike, võivad nad aeg-ajalt ka mitmekesi jahti pidada. Tegutsevad peamiselt videvikus ja öötundidel, päeval on nad väheaktiivsed.
kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid pandlaid naised tegid ise). Handi naised kandsid palju vask- ja hõbesõrmuseid, samuti klaaspärlikaunistusi:
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
