Wikmani poisid lugemiskontrolli vastused (3)

Lugemiskontroll
Jaan Kross
“ Wikmani poisid”
1)Romaani kohta on väidetud: romaan räägib koolist, kus meest mõõdab see, mida ta suudab. Analüüsi.
Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis.
2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut.
Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet , kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm.
Laasik seevastu oli tüsedapoolne , silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmude ja helehalli pilguga poiss. Wikmani kümnenda klassi poiste seas kõige kehvemast kodust, kuid seejuures oli ta üks parimatest õpilastest. Ta polnud kõige lennukam, aga oli kõige süstemaatilisem. Ta ei olnud tuupur ja tal ei olnud tugevat huumorisoont. Laasik oli väga pühendunud ja tubli. Ta aitas emal raha teenida ja samuti õpetas hästi Pukspuud. Ta oli tark ja tegi kalkuleeritud ja häid otsuseid.
3)Mida annab teosele juurde Penno tegelaskuju?
Penno tegelaskuju muudab teose huvitavamaks. Ta oli hea korvpallur ja julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Tänu sellele muudabki Penno osalus kõik juhumised põnevamaks. Ka tema harjumus matkida õpetajate kõneviisi on märkimisväärne tegevus. Ta tegi seda niipalju, et raske oli kujutada ette tema enda ehedat kõnet. Penn vedas poisse probleemidesse, kuid leidis ka väljapääse. Seepärast tegigi ettepaneku, oma hea sõber Juss , hädast välja aidata. Tema ei olnud õige inimene Jussi õpetama lõpueksamiteks, kuid ta organiseeris poisi , kes seda suutis ja see näitas tema head sõprust Pukspuuga.
4)Iseloomusta aja-, ruumi- ja inimsuhteid romaanis .
Teos kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende kariderohket kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus.
Kõik poisid olid erinevad, aga kui vaja, siis töötati alati ühise eesmärgi nimel. Isegi, kui mõned ei osalenud otseselt koostöös, siis kuidagi nad ikka aitasid. Näiteks, kui oli tarvis Pukspuu päästeplaani mõelda, siis need poisid, kes sellest osa ei võtnud, tegid muid asju. Hea näide oli väike Trull . Tema ei läinud “Maria juurde”, kuid ta aitas poisse sellega, et kuna tema pidi järgmine päev referaati vastama, siis oli tal kohustus rääkida nii kaua, et õpetaja ei saaks teisi poisse oma küsimustega piinata.
Penno oli Jussi hea sõber ja samuti Jussi vanema õe Ainoga tihedalt seotud. Juhanil oli ka kaksikõde Virve, kes meeldis väga Jaagule. Laasik käis Jussi õpetamas lõpueksamite tarvis ja seetõttu külastas tihti Pukspuude kodu. Pikapeale muutus Jaak kahtlustavaks ja kartis , et Laasik üritab temalt Virvet ülelüüa.
5)Isiklik hinnang loetule.
Põnev oli lugeda Wikmani poiste lugusid . Nende lõputud krutskid koolis olid huvitavad. Nende poiste võtted igapäevaste kooliasjade lahendamiseks olid üsna erinevad meie omadest praegu. Vahel ma soovin, et me elaks ka sellises ajas nagu see oli Wikmani poistel, sest tihti kuuleb vanematelt inimestelt, sarnaseid jutte ja mida kõike nad oma nooruses tegid ja mina sooviksin ka, et meil vahel selliseid asju juhtuks. Siis oleks elu huvitavam. Hetkel kujuneb meie elu seda radamööda, et mida nooremad õpilased on, seda rohkem räägitakse alkoholist ja narkootikumidest, enam ei ole selliseid “toredaid” krutsekeid nagu Wikmani poiste ajal.