moodused toimunu järel kindlaks tegemiseks, millistel meie ideedest juba on see imeline omadus. See omadus ise on ajatu nagu kõik olemused ja loomused. Mõtted saavad sellest otseselt osa, nagu saavad osa ka väärusest ja ebaolulisusest. Seda ei saa analüüsiga lahutada pragmaatilisteks tagajärgedeks." 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? Te tajute selles probleemi. Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga? Mõned idealistid näivad ütlevat, et ideed on tõesed alati, kui nad on seda, mida me Jumala arvates peaksime selle objekti kohta mõtlema. Teised hoiavad koopia-vaatest lõpuni kinni ja räägivad, nagu oleks meie ideedes tõde proportsioonis sellega, kuidas need lähenevad Absoluudi igavese mõtlemisviisi koopiateks olekule. Nagu mõistate, kutsuvad need ideed üles pragmatistlikule diskussioonile. Kuid
Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Lihtsustavalt võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida klassitsist naudib), on romantikule masendav. Rousseau ideed Ka valgustajad olid kritiseerinud paigalseisu, kuid nemad uskusid, et hariduse levik toob kaasa ühiskonna progressi. Ainult Jean-Jacques Rousseau oli hakanud kahtlema, kas teaduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Rousseau esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast
Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed.Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis eu õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu meenutame vaid seda, mida teadsime juba varem. Kokkuvõte Platon väitis, et lisaks meeltele tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maiilma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil: inimesed elavad koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama.
1 Ideedemaailma ülesehitus Kuna ideedemaailm on täiuslik, peab seal valitsema korrapära. Platoni järgi ideedepüramiidi pidi üles liikudes jõuame üldisemate ideedeni. Nt. elusolend jne inimene mees noormees. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Üks idee on teise suhtes genos, aga kolmanda suhtes eidos. See ahel ei saa olla lõputu, muidu oleks ebatäiuslik. Püramiid tipneb Platonil hüve ideega (agathon); Hüvesus; Üldisemad ideed; Vähem üldised ideed. See konstruktsioon on eetilise alatooniga: kuna kõik ideed tulenevad hüvesuse ideest, nähtused aga omakorda ideedest, on kogu olev loomu poolest hüveline Ideede suhe nähtustega on keeruline teema, Platon mõistis seda ning isegi kritiseeris ennast. Ta kasutab suhte iseloomustamiseks terminit parousia osasaamine. Kuid üksiknähtus ei saa osa saada ,,tükikesest ideest" ideed olid jagamatud. Samuti on raske mõista, kuidas kõik nähtused korraga saavad osa oma ideest tervikuna
Asjade olemused, millest ta õpetab, on midagi sellist, mis paistavad kätte niisugusele mõistuslikule vaatele või mõistuskaemusele. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on multiplitseeruv üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Samas tuleb ikka alla kriipsutada, et need ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. Mõistuslik vaade, millest siin jutt on, ei loo, vaid avastab. Kuid kui nüüd igale nähtuste klassile vastab oma olemus, aga nähtuste klasse ja liike on palju, siis peab paraku tunnistama, et ka ideid on palju. Siit edasine küsimus: millises omavahelises vahekorras on need ideed? Platoni järgi iseloomustab neid kindel subordinatsioon, ta kõneleb n-ö kõrgematest ja madalamatest ideedest.
1. Iseloomusta loovus profiili Loovus ideede, info ja elementide kombineerimine / ühendamine eelnevast erineval moel, mille tulemusena luuakse midagi uut, pakutakse uus võimalus, idee. 4 loovusprofiili: Kujutle, Inkubeeri, Investeeri, Paranda · Ideed ehk kujutlused radikaalselt uudsed tooted, teenused ja turud Walt Disney · Investeeringud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks tugev töö, head partnerid, fokusseeritud initsiatiiv - IBM · Inkubatsioon ehk pikaajaline väljaarendamine ühtsustunde arendamine jagatud väärtuste ja üksteiselt õppimise kaudu AA · Ilmutamine ja parandamine süsteemid, standardid, struktuurid ja protseduurid McDonalds 2. Kuidas samu profiile defineerida erinevate firmade abil
kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2. Sündides on inimese vaim tühi kui valge paber, kuna sellele ei ole tehtud veel ühtegi kriipsu ehk pole talletatud ühtegi ideed. Meie teadmiste põhiliseks allikaks on aistindute kaudu saadav informatsioon ja seejärel meie vaimutegevus. 3. Vaimu väliste asjade ideed tekivad meie meeli ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4. Ideede teiseks allikaks on meie vaimu tegevus. Seal tekivad ideed kui meie vaim töötleb läbi meelte abil saadava informatsiooni, teeb nende põhjal oma järeldusi ja talletab need meie mällu
Juhtub, et ühes ajastus elab ainult üks filosoof. Filosoofia praktiline mõju maailmale seisneb selles, et filosoofia teeb mõistuse korda. 6) Filosoofia on inimestele tarvilik sellepärast, et ta on utilitaarsusest kõrgemal. 7) Ülesanne seisneb selles, et õpetada meid mõelda. Teaduses aga inimene ainult kordab. 8) Sellepärast, et ei ole olemas sellist inimest, keda ei huvitaks küsimus tema isikliku vabadusest ja ebaõiglusest, mis teda suhtub. 9) Ideed juhtivad maailma, nii et õiged ideed ja mõtlejad kes annavad sellised ideed leiavad ühiskonna jaoks parema tulevikku. See on side igapäevase ja igavese vahel. Platon: Politeia VII (koopa võrdpilt) 1) Ma arvan, et tema seisund tuleb halvemaks ta tunneb solvus ja kurjus. Ta näeb ainult seda, mis on tema ees, ta ei tea mis toimub maailmas, kuidas elu areneb. 2) Ta hakkab mõelda, et kõik need uued asjad mis ta näeb praegu on vale ja see on
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS
Küsimused: Milleks üldse kopeerida mingit objekti? Kas kõik mõtted on tõesed ? Millal on idee või uskumus tõene ? Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti. Idee tõesus ei ole idee tardunud siseomadus. Me elame realiteetide maailmas, mis võivad olla lõpmata kasulikud või lõpmata kahjulikud.
teooriatesse. Niipalju kui on loodud filosoofilisi õpetusi, niipalju on Baconi arvates lavastatud komöödiaid, milles kujutatakse väljamõeldud maailma. Teatri iidolid ilmnevad asjaolus, et uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku seisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidoleid inimmõistusest täielikult väljajuurida, küll on aga võimalik vähendada nende mõju. Peamised ideed: Teadmised on jõud. Teadmised on selleks, et teha inimesed loodusest sõltumatuks. Inimene vajab leiutamise meetodit. Kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks. Thomas Hobbes 1588-1679 Paarkümmend aastat pärast F.Baconit tõuseb esile tema õpilane Th.Hobbes. Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja järjekindlusega. 2
kommunistlikusse parteisse. Ta organiseerib enne lahkumist Viinis sotsiaalse hügieeni kliinikuid (õpetatakse, kuidas sündimust reguleerida, seksuaalne hügieen kõik töölisklassile). KP paneb edasistele jamadele alguse. Ta pidi emigreeruma, sest oli juut. Ta visati välja KP-st, sest ta tegeles psühhoanalüüsiga ning psühhoanalüütikud viskasid ta oma seltsist välja, sest ta oli KP-s. Peatus pikemalt Taanis, sest seal olid väga seksuaalselt liberaalsed seadused. Need ideed, mis Reich välja pakkus seksuaalsuse kohta, ei sobinud Taanile, visati välja. Nii ka Rootsist. Jõudis Norrasse, peatus pikemalt, kuid ka sealt lahkus skandaaliga. Emigreerus USAsse. Reich väitis, et on olemas bioloogiline energia ehk orgoonienergia. Ta lõi orgooniinstituudi. See on elusolenditele omane energia. Instituudis tegeletakse raviga. Kui kuskil tekivad blokid kehas, mis energiat ligi ei lase, siis tuleb neid ravida. Ta käis Einsteini juures akumulaatori
jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised
" Meeltega tajutav tegelikkus on näilisus, mis on laias laastus olemas, aga päriselt ei ole. Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Näilisus ei taga tõelist teadmist. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teadmises. Ideed teadmise objektina Ülemeelelised ideed on meeltega tajutavast tegelikkusest põhjapanevamad. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. Meeltemaailma muutuvad ja kaduvad esemed ja olendid saavad ilmuda meie teadmiste ringi ainult sedavõrd, kuivõrd me vaatleme neid ideede kaudu. Üksikud asjad ei ole tunnetatavad. Teadmine eeldab mõtlemist, seega eraldumist meeltes vahetult antust. Kui ei oleks ideid, siis ei oleks midagi, millele meeled saaksid toetuda. Ilma igaveste
hoida peab kasutama sundi ja jõudu. Mõned „ebaseaduspärasused“ eksisteerivad ta uskumustega, näiteks toetas ta mõningatel juhtudel orjust. Orjus oli Locke jaoks aktsepteeritav, juhul kui agressor võitluse kaotab. Sellest tulenevalt kaotab ta ka kõik õigused mis tal olid, mistõttu võib teda õiglaselt orjastada. Tema soovituste hulgas oli ka saata kerjused sõjaväeteenistusse ning alaealistele kerjustele piitsa anda (Bourne, 1876). Ta poliitilised ideed baseeruvad ühiskondliku lepingu teoorial. Teooria väidab, et üksikisik nõustub loovutama mõningaid enda õigusi valitsejatele vastutasuks turvalisuse ja stabiilse korra eest. Üks tema väiteid on ka, et isik saavutas omanikustaatuse ressursi või maa üle, kui ta selle oma tööga väljateeninud oli. Locke uskus samuti võimude lahususse ning revolutsioonide vajalikusesse. Ta ideed mõjutasid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni ning konstitutsiooni (Zuckert, 1996). Thomas
.......................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toetus....................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud allikad..........................................................................................12 2
KULTUUR JA ELU-OLU 1950-1980. AASTATEL 1960-1970 Valitsev mõttelaad, vaimsed suundumused ja hoiakud, uued ideed Inimestel hakkas tekkima rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks. Tavapärasteks muutusid perekondlikud väljasõidud isikliku autoga. Nüüd oli inimestel võimalus vaba aega veeta ja tarbida rohem kui iial varem. Tähtsaks muutus sotsiaalse õigluse idee. Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised
Mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist. Rajati uued külad ja talud ülesharitud soode kohale. Valgustuse ajal pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Selle alal ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid õpetaja elukutset veel ei tunnustatud ja ei jätkunud raha õpetajate palga jaoks sellepärast lükati õpetaja ülesanded külarätsepa või isegi karjuse peale. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng. Arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning, et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Samas olid näiteks Aristotelese ideed ja teooria valgustusajastu inimeste mõtteviisile põhjapanevaks aluseks. Valgustuse ajal sõjategevus vähenes, sest sellel ajal sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Valitsus muutus demokraatlikumaks ning võrdsemaks samuti valgustajad
AJURÜNNAK "It is easier to tone down a wild idea than to think up a new one." Alex Osborn Koostaja: Meeri Kuustemäe Juhendaja: Margit Teller Mis on ajurünnak? Spontaanne TÖÖKÄIK Kindla aja jooksul Arutlemine Probleem Hullumeelsed / Ettepanekud, kirjad normaalsed ideed Paus LAHENDUS Analüüs Lahendus Kes mida teeb? Juht Jälgib Abistab Kirjutaja Kirjutab Liikmed Ideed Arutlus Realiseeritavus Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel !! Lugupidamine grupi Kõikide ideede liikmete vastu respekteerimine.
Toimub kiirem ja tõhusam areng. 3. Milliseid tööstusrevolutsioone on aset leidnud varem ja millal? 1) 1776. aastal toimus Inglismaal mehaaniline tööstusrevolutsioon 2) 1974 aastal toimus digitaalne revolutsioon 3) Toimus digitaal tootmise revolutsioon (kahe esimese kombineering) 1. Mida tähendab rip. mod. make. ja milliste vahenditega saame seda teha? Rip mix burn oli Apple moto ja see muutis inimeste muusika tööstuse ideed, et korrapärased inimesed on võimelised võtma kaubanduslikke tooteid ja muutma neid omaks. Rip.mod.make- reaalsuse püüdmine 3Ds. Selleks on vaja IPadi või muud iOS seadet ja 3D printerit. 2. Kuidas see võib seonduda Trumpi plaanidega tuua töökohad USA-sse tagasi? Tänu 3D printerile tekib inimestel uued ideed ja võimalused, mis tekitab juurde ka tööd ja areng USAs kasvaks.
Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist? Ta oli üliõpilane, raha saatis pere talle Miks sattus Mikolai vanaeide tapjate nimekirja
Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi väljendatud liikumist. 1) Mask Still Life III 2)The last supper 3) Dance Around the Golden Calf Ernst Ludwig Kirchner Ekspressionist
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa.
saamine on nende kindel õigus ja ei baseeru headel töötulemustel. Töötajatele võib lubada kindlat rahasummat või määrata tema palgal põhineva protsentuaalse summa juhuks, kui ettevõte saavutab oma püstitatud eesmärgi tähtajaks. Eesmärkide seadmisel tuleks olla ettevaatlik asjadega, mille eest on lubatud maksta. Asju võib juurde tulla..Mõni eesmärk tuleks siduda ettevõtte kogutulemusega. Edukad ideed. Töötajaid võib motiveerida ka mõnel muul moel. Mõned ideed: 1. Hästi tehtud töö parimaks tunnustuseks on tänu. Seda saab jagada täiesti tasuta. 2. Tänu töötaja abikaasale kui töötaja on olnud komandeeringus või teinud ületunde. 3. Paljudele töötajatele on motiveerivaks asjaks paindlik tööaeg ja kodus töötamine. Väga distsiplineeritud töötajad saavad ainult kodus töötada . 4. Lisaks ettevõtte eesmärkidele peaks ka töötajatel olema isiklikud eesmärgid. Nende
Kontsentreeritud ülevaade mida kodutöö peab sisaldama: 1. Vähemalt 8 väljapakutud äriideed. 2. Nende esialgse hinnangu kaheksa teguri lõikes. 3. Ühe idee väljavalimine 3-4 enim punkte saanud idee hulgast. Valiku põhjendus. 4. Esialgse ärikontseptsiooni koostamine (1 lk). 1. Genereeri ideid! Selleks mõtle eri võimalustele/äriideede allikatele (vt tabel). Paku välja vähemalt 8 erinevat ideed, millel võiks baseeruda su äri! Näita seejuures ära, millisel allikal idee tugines. Äriidee/ -võimaluse allikas Esialgsed (lihtsustatud) äriideed 1. Sinu hobid. 2. Senine töökogemus (või muu elukogemus). 3. Mida oskad teha paremini kui 90% inimestest? 4. Rahuldamata vajadused turul. Mida oled Jäätisekohvik,
vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Tõelised esemed on ideed. Neid me ei näe kunagi ja ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Platoni arvates on hingel kolm osa ja tema ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondlikku klassi. Esimeseks osaks on mõistus, mis on kõrgeim osa hingest ja moodustab
Kindla teema informatsiooni organiseerimise heaks viisiks on idee kaardistamine. Idee kaardistamine seab info weebi diagrammi vormi, see ongi idee kaart. Tüüpiline idee kaart koosneb ringiga piiratud ideedest, mis on omavahel ühendatud joonte või nooltega, näitamaks ideede vahelisi suhteid. Idee kaardil näidatud informatsioon on lihtsamini tajutav ning kiiresti mõistetav, jagatav. Alustades idee kaardi koostamist on vaja esmalt tuua välja paar tsentraalset ideed, kõige tähtsamad punktid selles kindlas probleemis, või situatsioonis. Need mõtted tuleks paigutada kaardi tippu. Teised ideed tuleks lisada hierarhilise süsteemi alusel, et tekiks olukord, kus kõige spetsiifilisemad ideed oleks kaardil lõpus. Pärsat seda, kui esialgne kaart on konstrueeritud, tuleb seda korduvalt redigeerida. Lõplik idee kaart on tavaliselt kõikehõlmav struktuur, sisaldades endas mitmeid Põhi ja alam
Eeskirjad ja põhimõtted, mis on reguleerinud ettevõtlust pool sajandit on surnud. Millistes küsimustes nüüd, rohkem kui miskis muus, on loovust ja ideid. Mõtlemapanevaid pilke vana turunduse surmast, Mark Earls uurib käesolevat suurt muutust ja näitab, kuidas uus filosoofia saab lahendada traditsioonilise turustamise probleeme. Ta annab üksikasjalikud juhised hoone organisatsioonist, mille töötajad saavad valida tööd - mille jooksul nende ideed saavad edukaks. Mark Earls räägib hullust kaasaegsest turustamisest, kuid samal aja lsaan aru, miks see on tõepoolest oluline. " Dominic Mills, Toimetus direktori Kampaania Magazine ja samas annab meile mõned uued alustalad, ta küsib nii palju küsimusi tulevikuplaanidest ilma nendele tuttavat käsipuud, kui ta annab vastuseid. Alates eessõnast Adam Morgan direktor EatBigFish ja autor enimmüüdud Eating Big Fish "Kui ainus asi, mida teha, on täita oma missiooni ja aru pidada," idee-
Sokratese õpilane, peale Sokratese surma viibis 12 a Kreekast eemal, kui ta Ateenasse tagasi jõudis asutas ta oma akadeemia, mis töötas ligi 900 aastat. Tema loomingust säilinud 30 dialoogi. Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut. IDEEDE ÕPETUS-tema järgi olemas 2 erinevat maailma: 1. ideede maailm, ehk tõeline tegelikkus. 2.muutuvate ja kaduvate asjade maailm ehk näiline tegelikkus. Neid maailmu võrdles ta koopaga, väljapool kodust asuvad ideed ja inimene näeb koopa seinal ainult nende varje, sellega ta mõistab, et inimesed asjade tegelikku olemust ei tea, seega kehalised esemed on vaid ideede ebatäiuslikud varjud. Platon pooldas hinge surematust, kui temaöt küsiti miks siis inimene järgmises elus õppima peab? Vastas Plato, et ta on pigem meenutab klunagi õpitut. Ta jagas ideed kolme kategooriasse: 1. Väärtusi sisaldavad ideed-headus, ilu 2. Looduseseneile vastavad ideed-tuli, vesi, jne.
Hume kirjutas ,,Traktaadi inimloomuses" 62 aastaselt, kuigi idee selle kirjutamiseks sai juba 15. aastaselt. Paljud õpetlased peavad seda teost Hume'i tähtsaimaks. Hume ise ütles, et ta tahtis näha, kas raamatul on läbilööki ning siis ka raamat lõpetada poliitika, kriitika ja moraali seisukohast. Kuna raamat laialdast tunnustust ei saavutanud, ei lõpetanud ega täiustanud ta seda lõpuni. Raamat koosneb kolmest osast: ,,Tajudest" Hume jagab inimeste tajud kaheks: ideed ja aistingud. Ta väidab, et lihtsad aistingud, mis tulevad meeltest, on lihtsate ideede aluseks ning nendest algelistest ideedest moodustuvad keerulisemad ideed. Kui Descartes ütles, et Jumala idee põhjuseks on Jumal ise, siis Hume ütles, et jumal on keeruline idee, mille on loonud lihtsad ideed lihtsatest aistingutest. Seega idee Jumalas ei vaja Jumalat ega tõesta tema olemasolu. Hume väidab, et üldised ideed ei ole midagi muud, kui teatud
8 Sama kindlalt kui ,,mõtlen - järelikult olen" on mulle antud ka terve rida tunnetusi nagu eimillestki ei saa tekkida midagi, kes mõtleb, peab, sellal kui ta mõtleb, olema, mõisted, nagu ulatuvus, liikumine, arv. Neid mõisteid leiame endi hingest. Ja selliseid mõisteid me rakendame tegelikkuse konstrueerimisel. Descartes'i õpetuses mängib tähtsat osa õpetus ideedest. Ta eraldab kolm rühma ideid: 1) sünnipärased ideed, 2) tajumiste kaudu omandatud ja 3) meie endi poolt moodustatud ideed. Nn. sünnipäraste ideede hulka kuuluvad puhta loogika ja matemaatika ideed, nad on selged ja distinktsed ja neile saab ehitada kaheldamatuid täiskindlaid otsustusi. Järgnevate sajandite empiristlik filosoofia on püüdnud korduvalt rünnata seda sünnipäraste ideede õpetust. Kuid siin näib tegemist olevat arusaamatusega. Kui
Ajurünnaku eesmärk on lühikese aja jooksul genereerida võimalikult palju ideid probleemi lahendamiseks üksteise mõtteid edasi arendades ja kriitikat maha surudes. Ka meie ettevõttes on ajurünnaku meetodit kasutatud päris mitemel korral. Kõige enam kasutatakse seda meetodit siis, kui otsitakse viise paremate müügitulemuste loomiseks. Ajurünnaku edukaks läbiviimiseks valitakse meil alati kahest meeskonnast üks juht, nn ajurünnaku juht ja lisaks temale ka sekretär, kes ideed üles kirjutab. Ajurünnaku juht on tavaliselt meil neutraalne, suhtudes võrdselt kõigi ettepanekutesse ja eelistamata kellegi ideid. Korraldusest on ka istumisel tähtis osa. Istutakse poolkaares, see tagab kõigile ühtse ja tervikliku vaatevälja. Välja tohib öelda vaid ühe idee korraga, siis läheb sõnajärg ringiratast naabrile. See tagab selle, et kõik saavad sõna ja kõigi ideed paberile. Ajurünnaku käigust teeb tavaliselt kokkuvõtte ajurünnaku juht.
- Objektiivne Metoloogiline- seisukoht, kus psühholoog Idealism õpetus sellest, et reaalsuse moodustavad uurimine peab uurima loomade ja inimese käitumist, ainult hinged, ideed ja Jumal. Ideid nimetas Berjley - Välisvaatlus, mitte hinge. Analüütiline- lähtub arusaamast, tajumysi ning ta arvas, et tajuda me saamegi ainukt katsed jne
oli see midagi mittemateriaalset. Ideeõpetus Platon oli Sokratese andekaim õpilane ning kui Sokrates 399. aastal eKr suri, jättis see Platonisse suure jälje ja määras kogu tema edasise filosoofia-alase tegevuse suuna. Platoni arvates on kõik, mida me looduses silmaga näeme ja käega katsume, muutuv. See tähendab, et kõik, mis kuulub “meeltega tajutavasse maailma”, on tehtud materjalist, mis ajapikku hävib. Asjad, mis on muutumatud, püsivad ja igavesed, on ideed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega, me ei saa neid tunda meeltega, vaid ainult mõistusega. Ideed ei teki ega hävi, vaid on kogu aeg meie ümber. Kõikidel asjadel siin maailmas on idee ehk täiuslik vorm, mille järgi nad on tehtud. Ma toon näiteks hobused. Kõik hobused on omamoodi ja erinevad, aga kõikidel hobustel on midagi ühist, mille järgi me nad raskusteta ära tunneme. See tähendab, et peab olemas olema mingi vorm, mille järgi kõik hobused on tehtud
Olen ma ratsionalist või empirist? Filosoofiakoolkondades tekkis 17. ja 18.saj kasks teadmisteooriat käsitlevat suunda: ratsionalism ja empirism. Vastavalt nimetati ka ennast kas ratsionalistiks või empiristiks. Ratsionalist on see, kes usub, et kõigi teadmiste allikaks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja meeltega kogutud andmed pole tähtsal kohal ning paljud teadmised või nn “ideed” on inimestele kaasasündinud. Empirist on ratsionalisti vastand, kes peab teadmiste aluseks just vahetuid kogemusi ja meeltega kogutud infot. Eitatakse ka kaasasündinud teadmisi ja “ideesid”. Selles essees arutlen suundade korrektsuse üle ning proovin leida vastused küsimustele: kumb ise olen ja kumb olla, kas ratsionalist või empirist? Küsides endalt, kas olen ratsionalist või empirist tekitab esialgu mõttes tühik, siis aga kõhklev vastus “Natuke mõlemat?”, kuigi tegemist on vastanditega. Kui teemal edasi arutleda...
teadusmahukas tootmine ja infovahetusest tulenev integratsioon ja üleilmastumine. 5. Iseloomusta modernismi. Kirjanduse liikumine, mis toimus 19. ja 20. sajandi lõpus peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Modernism tähistab tugevat ja tahtlikku puhkust traditsioonilise proosa ja luule stiilist. Esimese maailmasõja õudused ja silmapaistvate inimeste, nagu Charles Darwin, Sigmund Freud, Karl Marx jt poolt välja töötatud muutuvad ideed tegelikkusest näitasid, et ühiskonna üle valitsevaid eeldusi tuleb uuesti hinnata. Modernistid katsetasid uusi vorme ja stiile. 6. Iseloomusta postmodernismi. Postmodernism oli reaktsioon modernismi vastu, mis oli põhjustatud II maailmasõja pettumusest. Postmodernismi iseloomustab varasemate stiilide ja konventsioonide tahtlik kasutamine, erinevate kunstilise stiili ja meedia segamine ning üldine usaldamatus teooriate suhtes. 7. Keskaegne lokaalõigus süsteem. 17
sekkuda ei tohi. • Tähtsaim on põllumajandus, mis toob puhastulu, teised vaid töötlevad seda. Francois Quesnay Võrdlus Kameralistid Füsiokraadid Absolutism, kus valitseja Absolutism, kus ja teda nõustav filosoof piiramatu võimuga toovad unistuste riigi. valitseja viib korda majanduslikud muutused Valitsejal on täielikult Valitseja viib korda vabad käed senikaua, füsiokraatide ideed. Riigi kuni ta täidab rahva majanduses ei tohiks tahet. Ühiskonda peaks kindlasti seadusi olla. reglementeerima seadustega. Üksikinimene elab Tähtsaim talurahvas heaolus ja õnnes siis, kui (Riigi suurimad riik hoolitseb ta eest. maksumaksjad) Kokkuvõte • Need kaks mõtteviisi on üsna sarnased toetudes ühele kindlale piiramatu võimuga valitsejale. • Need ideed said valgustatud absolutismi aluseks paljudes Euroopa riikides.
Valgustajad tahtsid, et kas monarh töötaks et rahvale õnne ja rikkuseid tuua või et rahvas saaks ise võimu. Valgustuse reforme viidi läbi et masse rahustada. Valgustus mõjutas Euroopa rahvaid väga palju. Inimesed hakkasid arvama, et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud. Näiteks Maria Theresiale, Austria keisrinnale, kohe üldse ei istunud valgustuse ideed. Aga et enda rahvast rahustada, enda riiki tugevdada ja arendada ja kõige tähtsam enda trooni säilitada, oli ta sunnitud järelandmisi tegema ja reforme läbi viima. Sama lugu oli Rootsi kuningas Gustav IIIga, kes ei sallinud valgustuse ideeid ja enda rahvast, aga ikka oli sunnitud järeleandmisi tegema, et enda trooni säilitada. Valitsejad hakkasid pöörama rahvale rohkem tähelepanu kui ennem. Tänu valgustusele hakkasid valitsejad pöörama tähelepanu enda rahva olukorra
kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. Põhjuseks, miks mõned ei suuda tunnetada Jumala olemasolu või isegi seda, mis on nende hing, on asjaolu, et nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelisist asjust, sest nad on harjunud kõike vaatlema ainult kujutlevalt ja kõik, mis pole kujutletav näib neile mittemõistetavana. Mõistuses ei ole midagi, mida kõigepealt ei ole meeltes. Kindel aga on, et meeltes ei ole iialgi ei Jumala ega hinge ideed. Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need sisestanud meisse ilma sellise tõealuseta. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud, kui ainult oma mõistuse evidentsi. Kuna me pole päris täiuslikud, siis ka kõik meie mõtted ei või
AJAGA ON VÕIMALIK LUUA IDEEST TÖÖTAV PROTOTÜÜP, SAADA KASUTAJATE-KLIENTIDE TAGASISIDET JA SEEJÄREL OTSUSTADA, KAS ANTUD IDEEL ON IKKAGI REAALSEID MAKSVAID KASUTAJAID JA SUUREM REAALNE ÄRIPOTENTSIAAL. KUIDAS TOIMUB? • REEDE ÕHTUL KOGUNEVAD 100 HAKKAJAT JA ETTEVÕTLIKU MÕTTELAADIGA INIMEST ÜHTE RUUMI, KUS IGAÜKS VÕIB VÄLJA PAKKUDA ERINEVATE TEENUSTE IDEID. • IDEE ESITLUSEKS ON AEGA VAID 90 SEKUNDIT JA TAVALISELT PAKUTAKSE VÄLJA U 30–40 ERINEVAT IDEED. SEEJÄREL ÜRITAVAD IDEE AUTORID IDEED VÕIMALIKULT PALJUDELE INIMESTELE "MÜÜA" JA SAMAL AJAL PEAVAD KÕIK OSALEJAD LEIDMA ENDALE KÕIGE MEELEPÄRASEMA IDEE, MILLE KALLAL ÜLEJÄÄNUD NÄDALAVAHETUSE JOOKSUL AKTIIVSELT TÖÖTADA. • ENAMASTI LEIAVAD 30 IDEEST SOBIVA KOOSSEISUGA MEESKONNA POOLED EHK UMBES 15 IDEED. • ÜRITUSE FORMAAT NÄEB ETTE, ET IGAS MEESKONNAS PEAVAD OLEMA TASAKAALUS KÕIK IDEE TEOSTAMISEKS VAJALIKUD ROLLID –
religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. • 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. • 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. C. –L. de S.Montesquieu õ. lk. 24 18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) • Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim • „Seaduste vaim“ • Kirjutamata ja kirjutatud seadused. • „Pärsia kirjad“ –despootia kriitika
KAKPB – 1kõ 1. Kirjutamine on oskus, mis on vajalik paljudes asjades läbi elu. Erinevalt tavakirjutamisest järgib akadeemiline kirjutamine eelkõike kindlaid tavasid ja reegleid. Kõnealuseid reegleid ja tavasid võib põimida ümber formaalse struktuuri või järjekorra, andmaks edasi mõtteid või ideid, lisaks autori poolsetele tsitaatidele, mis antud ideed toetavad. Erinevalt isikliku kirjutamise kontekstist, akadeemiline kirjutamine on erinev, kuna see tegeleb aluseks olevate teooriatega ja põhjustega, hõlmates protsesse ja praktikaid igapäevaelust kui ka uurides alternatiivseid seletusi nendele sündmusetele. Akadeemiline kirjutamine jälgib kindlat „tooni“ ja peab kinni traditsioonilistest tavadest – kirjavahemärkidest, grammatikast ja õigekeelest. (Massey University, 2012.) 2
koostamine 4. Praeguse kommunikatsioonitegevu se efektiivsuse 3 Missioon & Visioon Oleme Eesti Eestist kaubanduse rätsepaülikond Põhjamaade masstootmise ajastul - üks ja parimaks. ainus Kaubamaja linnasüdames. 4 AVATUS Põhiväärtuse Oleme alati avatud arengule, mille tagavad uuenduslikud ideed, mitmekesisus, põnevad väljakutsed, loomingulisus ja julgus oma arvamust avaldada ning oskus teisi kuulata. KIRG Me tahame alati teha rohkem, ületada ootusi ning olla parimad. Kirega tehtud töö on nauding, mille tulemused on silmapaistvad, positiivselt üllatavad ja elamust pakkuvad. AINULAADSUS Oleme uhked oma ajaloo ja traditsioonide üle, mis annavad
1689 a. tagasi kodumaale, kus hakkas taas paralleelselt tegelema enese arendamise ja riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga. Vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimlikust mõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704.aastal ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke'i ideed ja filosoofia John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks , kuigi tema poliitiline tegevus ja vaated eelneva omadest paljus erinesid, ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. tabula rasa e. tühja lehe teooria (inimene on
säilitada. K U U E S M E D I TAT S I O O N Materiaalsete asjade eksistentsist ning vaimu ja keha reaalsest erinevusest Neljas osa Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused Keha ja vaim on omavahel tugevas seoses. Ilma kehata ei saa olla ka ideed. Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju
kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade
ÄRKAMISAEG(1860.-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. ...
mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matemaatik Marin Mersenne'i ja tema ringkonnaga; Sel ajal tegeles optika, algebra ja tajuteooriaga; 1628.aastal emigreeris Hollandisse, kus töötas oma teoste kallal; Elu ja looming Esimene avaldatud teos, 1637, "Arutlus meetodist mõistuse õigeks kasutamiseks ja tõe otsimiseks teadustes"; Aastal 1641 järgnes tema peateos "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"; Kolm aastat hiljem avaldas ta filosoofia printsiibid.
tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada sõja järgsest madalseisust. Kirikuõpetajad olid 18.sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Tervikpiibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti keeles. Kätlin Perri 11a Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlaste jaoks oli oluline usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, nad moodustasid omaette kogudusi ja valisid omale ise jutlustajaid. Kogunemisi peeti sageli lageda taeva all. Suuremad ning rikkamad kogudused ehitasid endile palvemajad. Liikumine oli kõige hoogsam Saaremaal. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse liikumisse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale
Intellektualistide põhioletus on aga, et tõde on inertne staatiline suhe. Kui tõene idée on väljatöötatud, siis on kõik. Ei ole vaja enam tagajärgi mõelda, on saavutatud teadmiste ja tunnetuste tasakaal. James toob pragmatistide ja intellektualistide vaidlusse "kella" näite, kus ta üritab seletada, et oma ideid ei saa täielikult kopeerida ning arutleb probleemi üle nii intellekti kui ka pragmatisti vaatenurgast. James jõuab tõe otsingul nii kaugele, et defineerib tõesed ideed - ideed, mida me saame omaks võtta, tõendada, kinnitada, verifitseerida. Kõige otsustavam erinevus ratsionalistiks ja pragmatistiks olemise vahel on nüüd kõigile näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
