Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad ,
Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitistele. Litosfäärist jõuavad vette ja mulda elustiku jaoks vajalikud mineraalained. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee. Atmosfäär e õhkkond on MAAD ümbritsev õhukiht. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi. Pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine.Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, nind kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda vett ja õhku
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja
2.Hüdrosfäär- ebaühtlaselt jaotunud Maad ümbritsev veekiht, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel. Veeringe- vee pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. Pinnavesi- maakore kivimite, setete poorides ja tühikutes olev vesi. Alamik-on maa-ala, mis paikneb maailmamere tasemest allpool. Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos Termaalvesi- maakoore kuumade kivimite kihtide poolt soojendatud põhjavesi. Litosfäär- maa tahke kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Laam- jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud. Kiltmaa- (kõrglavamaa) orgudega liigestatud kulumistasandik, mis paikneb enamasti üle 500 m merepinnast. Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3.Veeressursid jaguneva...
Meetodit kastutakse peamiselt arheoloogias,bioloogias ja geoloogias. GALAKTIKA DEFINITSIOON Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme.Galaktikad võivad koosneda mitmetest tähesüsteemidest.Galaktikaid võib leida igas suuruses.Galaktika on süsteem,mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. MAA SFÄÄRID Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. LITOSFÄÄR Litosfääri on kahte liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50-100km paks, mandriline aga 40-200km. TARDKIVIMID Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Tardkivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid, põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuva...
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose 2 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6 ..............................
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et...
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
poolustel. 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid- süsihappegaas(CO2), metaan(CH4), osoon(O3). Osa kliima soojenemises- lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali. Kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada kraadides või ilmakaartes. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Passaattuuled- 30.laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled
Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karnivoor kiskja, loomtoiduline loom Kasvav populatsioon Populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
1) Magnetosfäär maalähednae ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetvälja ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 2) Atmosfäär on maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Püsib gravitatsioonijõu ja gaasi molekulide termilise liikumise tasakaalu tõttu. (Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär) 3) Hüdrosfäär - vesikeskkkond. Veeaur on õhu koostisosa. On elukeskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnsasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Vee kasutus reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide tootmiseks, vee toimel tarduvad sideained, tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent (keetmine, lahustamine, lahjendamine, kristallimine), on energia ja soojuskandja (vesijahutus).
radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Mis on geoinfosüsteem? Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga
KOOSTIS 1,000 Cotopaxi, Ecuador 1877 Mudflows 800 Pinatubo, Philippines 1991 Roof collapses and disease 700 Komagatake, Japan 1640 Tsunami 700 Ruiz, Colombia 1845 Mudflows 500 Hibok-Hibok, Philippines 1951 Ash flows Maa atmosfäär ja hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga 8. Geodeetiline seire 9
olemasolu. Maa õhkkond ja vesikond on tekkinud peale maakoore kujunemist ja jahtumist . Maa esialgne atmosfäär on bioloogiliste protsesside ja inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutnud , Praegu koosneb see põhiliselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (20%) , CO2 on vaid 0.03%. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad külma eest.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht. Maa hüdrosfäär tekkis esialgu veeauruna Maa sisemuses , tungis sealt välja ja kondenseerus maa pinnal. Maad kaitseb ka magnetväli . See kaitseb meid Päikeselt väljapaisatud osakeste voogude - Päikesetuulte eest. Need osakesed muudavad Maa magnetvälja oma liikumis suunda. Maa energia bilansi hoidmiseks peavad sissetulevad ja väljaminevad energiahulgad summaarselt võrdsed olema. Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis
1.Maasfäärid ja nendevahelised seosed. Maasfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka ,,kõva kivikeskonnana" mis on jäik ja püsiv. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa. Muutused mitmeid kordi kiiremad. Dünaamilisem inimtegevuse ajaskaalas. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Litosfäärist väiksema tihedusega, vesi on märksa liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiresti. Ilma veeta poleks eeldu...
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühend...
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate or...
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas ...
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamer...
*Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks
San Andrease murrang on piiriks Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama vahel. On näide nihkemurrangust, millised tüüpiliselt esinevad ookeanilise koore aladel. Vaikse ookeani laam liigub Põhja- Ameerika laama suhtes loodesse kiirusega mõni cm aastas. Hüdroloogiline tsükkel Mitte ükski organism ei saa elada ilma veeta. Kogu evolutsioon on arenenud nii, et kõik elav Maal on kohastunud tarbima vett. Hüdroloogiline tsükkel on veeringe Maa pindmiste sfääride (litosfäär, hüdrosfäär ja atmosfäär) vahel. Hydrologic cycle describes the continuous movement of water on, above and below the surface of the Earth. . Hüdrosfäär Hüdrosfäär on Maad ümbritsev veekiht. Sisaldab vett kolmes agregaatolekus. Kogumass on 1,4 x 1018 tonni. On ebaühtlane ja katkendlik hõlmab merepinnast umbes 11 km kuni +9 km. Hüdrosfääri osadeks on hionosfäär (lumi) ja krüosfäär (jää). Hydrosphere includes all the earth's water found in
Atmosfäär praktiliselt puudub. Veenus Pöörleb ümber oma telje võrreldes teistega vastupidiselt. Aastaajad puuduvad samuti praktiliselt. Tiheda atmosfääriga, mägine pind, toimuvad intensiivsed vulkaanioursked ja pinnavärinad. Üsna kõrge temperatuur. ( kuni+ 480 c ) Maa Ainuke teadaolev planeet, kus toimub elutegevus. Kõige olulisem iseära on kõigi kolme faasi olemasolu. ( tahke pinnakiht- maakoorf, gaasiline õhkkond atmosfäär ja vedela vesikonnaga hüdrosfäär. ). Elusorganismide olemasolu ning kaitsekilbiks magnetväli. Marss - Pind meenutab elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid. Pinnavormiks on ootamatu avastus jõeorud,kaldaastangud, uhtorud jms.Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui Maal. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet, olled 3 x massiivsem kui teised planeedid kokku. Ta on midagi tähe ja planeedi vahepealset
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest...
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademei...
vahevöö ülemisest osast. 50-200km sügavusel läheb sujuvalt üle astenosfääriks. Litosfääri pinnal areneb mul ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitistele. Litosfääris on talletatud fossiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taied sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet.(kuni10m) Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. (üle 11km ookeani põhjani) Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhhukiht. Ülapiiriks peetakse hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000-1200km. Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja
Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine Eri piirkondade kirjeldamine Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine Looduse üksikelementide uurimine Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: Ühiskonnageograafia; Loodusgeograafia. Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda: · Atmosfäär geofüüsika: klimatoloogia, meteoroloogia; · Litosfäär geomorfoloogia ja mullastikuteadus; · Hüdrosfäär hüdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia; · Biosfäär Biogeograafia. Loodusgeograafia Biogeograafia käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist,
elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim 3. vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasdes(atmosfääris olevad gaasid ( CO, NO, 0, CH)), mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta põhjused: metaan CH - eraldub märgaladest, prügilatest süsihappegaas CO - eraldub fossiilsete kütuste põlemisel freoonid - eralduvad õhku aerosoolide, deodorandide abil ohud: keskmine temp. tõusebaurumine suurenebrohkem sademeid kliima muutub niiskemaks jäämassid sulavad kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla lahendused: toimub saastekvootidega kauplemine
● kasvuhoonegaas – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni) ● lõunapöörijoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5° S), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember)
o Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osi ja on ise nende poolt mõjutatav. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Hüdrosfäär on Maa vesikond. Vesi on elu keskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Aurustudes ekvatoriaal-aladel ning kandes soojust polaarpiirkondadesse kujundab veeringe maakera kliimat ja ilmastikku. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
laugrannik lauge rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kuhjav tegevus. jõgede äravool kindla ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk valgla e. Äravooluala maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa. infiltratsioon sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse. MAA KUI SÜSTEEM Maa sfäärid maa tuuma ümbritsevad kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärid on atmosdfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. Aineringe maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine. Geoloogiline aineringe litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri.
12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia. Esimene uurib maailmameri ja teine siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeau...
harva või üldse mitte esinev nähtus. Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine Maa kui süsteem Maa sfäärid- maa osad ja teda ümbritsevad kihid- atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine Geoloogiline aineringe- litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri
5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad.
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta ...
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, j...
Tekkis elu. Tekib Maa gaasikest e. algeline 3. Meteoriitide pommitused atmosfäär Geoloogiline areng Algselt oli Maa suhteliselt jahe Maakera jahenedes langes, ühtlaseainelise koostisega planeet. vulkanismiga atmosfääri kandunud, Siis algas soojenemine, mida veeaur piiskadena maapinnale. Tekkis põhjustasid tiheduse suurenemine ja hüdrosfäär. meteoriitide pommitused. Happeline vesi muutis maapinda: Soojenemise tõttu oli Maa pikka aega murendas maakoort, tekkisid "sula" veekogude sängid. Raskemad ained ( raud, nikkel) vajusid Vette sattunud uued ained muutsid läbi graniiditaolise kiviaine, mis jäi selle omadusi ning see lõi eeldused hõljuma Maa pinnale. elu tekkeks.
Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi) Aguaegkond ehk Proterosoikum Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Osoonikihi tekkimine Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s
Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
anatoomia) Populatsiooni ühel ja samal maaalal elavad ühte liiki org moodustavad populatsiooni(ökoloogia) Liigi liigi määratlemine paljude tunnuste alusel, oluline ristumisbarjäär(Morfoloogia, anatoomia, geneetika, ökoloogia, efoloogia) Ökosüsteemi ühisel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud(ökoloogia ja selle harud) Biosfääri kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär · Mida kujutab endast teaduslik uurimismeetod? · Nimeta ja kirjelda teadusliku uurimismeetodi etappe. Probleemi püstitamine(tugineb tavaliselt vastavateadusharu teaduslikele faktidele, määratletakse uurimisobjekt ning piiritletakse muutuja) Taustinfo kogumine(püüda saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest; raamatukogu, internet)