Maa kui süsteem (0)

Kontrolltöö: Maa kui süsteem.
1.
Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism , sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus .
Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega.
2.
Geosfäärid  on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad ( kihid ), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor , hüdrosfäär, atmosfäär . Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks .
Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes  50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse .
Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
3.
Sfäärid moodustavad koos tervikliku süsteemi kus toimub aine- ja energiavahetus.
Sfäärid muutuvad ajas ja ruumis st, et on dünaamilised.
Sfäärid on omavahel seotud selle poolest, et koos on nad loonud maa.
Sfääridel on ühtne kese planeedi keskpunktis .
Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel.
Litosfääri pealispind , kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad.

• Taimed ( biosfäär ) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri).
  
• Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid.
  
• Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele jmt.
  

4.
Potentsiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia.
Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg.
Kineetiline energia on liikumisenergia , nt lained, kivide veeremine, jõe voolamine.
Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel.
Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus: kuumaveegeisrid ja laavavoolud.
Energia ei kao ära vaid muundub ühest liigist teise energialiiki.
5.
See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia.
Maa siseenergia põhjustab näiteks mäestike teket, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja mandrite triive.
6.
Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest.
7.
Merkuur, Veenus, Marss.
Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse"
8.
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
AEGKOND : Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen , Paleogeen
AEGKOND: Mesosoikum ( Keskaegkond ), AJASTU: Kriit, Juura, Triias
AEGKOND: Paleosoikum (Vanaaegkond), AJASTU: Perm, Karbon , Devon, Silur , Ordoviitsium, Kambrium
AEGKOND: Neoproterosoikum, AJASTU: Ediacara , Krüogeen, Ton
AEGKOND: Mesoproterosoikum, AJASTU: Sten, Ectas , Calymm
AEGKOND: Paleoproterosoikum, AJASTU: Stather, Orosir, Rhyac, Sider
AEGKOND: Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum.
9.
Eesti põlevkivi on kujunenud Kesk-Ordoviitsiumi lõpus ja Hilis - Ordoviitsiumi alguses.
(Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi)
Tänaseni on ühemõtteliselt lahendamata kukersiidi tekke küsimused. Probleemile on kõrvuti geoloogidega lahendust otsinud ka põlevkivikeemikud. Põhiküsimuseks on orgaanilise aine päritolu, selle ümberkujunemise aste ning settimistingimused. Enamik uurijaid on üksmeelsel seisukohal, et orgaanilise aine lähtematerjaliks olid merevetikad.
Eestis on fosforiidiks Vara-Ordoviitsiumi ajastus (488-472 miljonit aastat tagasi) ladestunud ooboluskarbikeste ehk lingulaatide tükikeste poolest rikas liivakivi Põhja-Eesti kivimites. Kunagise mere lained on lingulaatide kojad ürgses rannavööndis läätsjateks kihtideks kuhjanud, mistõttu kodadest moodustuv tootus lasund on üsna ebakorrapärase ehitusega.