Kordamine - Sfäärid (2)

1.Maasfäärid ja nendevahelised seosed.
Maasfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist.
Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka „kõva kivikeskonnana“ mis on jäik ja püsiv.
Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist.
Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa.
Muutused mitmeid kordi kiiremad. Dünaamilisem inimtegevuse ajaskaalas.
Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Litosfäärist väiksema tihedusega, vesi on märksa liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiresti. Ilma veeta poleks eeldusi eluks.
Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites .
Biosfäär e. Biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.
2. Maa energiasüsteem.
Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena.
Maal olevad energialiigid : potentsiaalne energia – keha viimine sellesse asendisse, milleks on tulnud teha tööd. Elastsusenergia – molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia – omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia – vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Sise- ehk soojusenergia – keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia – laineliikumisega seotud energia. Kiirgus – energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse.
3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus.
Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda.
4. Maakoore ehitus, erinevused ookeanitel ja mandritel.
Koosneb: 6378km- sisetuum, 5100km-välistuum, 2900km-süvavahevöö, 80km- mandriline maakoor .
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, ning koosneb kivimitest , mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku tardumisel . Lasuvad süvamere setted .
Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard -, sette ja moondekivimitest.
5. Kivimite teke ja liigitus.
Kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogumid, mis looduses esinevad kihtidena, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehadena.
Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma , moonde- ja settekivimid .
6. Laamtektoonika: põhjused, mandrite liikumine, tulemused.
Maapõue liikumine. Vahevööst sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemise ja laamade teineteisest eemaldumise. Lõhesid mööda tuleb maakoorde magma, mis tardub seal ning tekivad ookeanilised maakoort moodustavad kivimid.
Mandrid võivad läbi viia horisontaalsuunalisi triive. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid ehk superkontinentideks. Näiteks on Wegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, mida ta nimetas Pangaeaks
7. Vulkanismi põhjused, liigitus, tagajärjed, ohud.
Vulkaan tekib, kui magmat koguneb maakoorde tekkinud lõõri liiga palju ja siis ta pressib end välja igaljuhul . Liigitus: Kustunud, suikuvad, aktiivsed. (Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid ).
Mudavoolud, eraldub mürgine süsinik ja vääveldioksiid ning N,Cl,F jt ühendid, „suits“. Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik , loomastik hävib.
8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine.
Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud, vesi tõuseb, Hiidlained. Mõõdetakse seismograafi abil, on loodud kümnest seismojaamast koosneb seismiline monitooringu võrk. Selle abil saadakse prognoosida millal, kus võib väriseda ning suudetakse evakueerida inimesi. Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi.
9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed.
Varisemine – kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle
Libisemine – settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane.
Voolamine – allavoolava pinna ja materjali vahel pole selget erinevust, aineosakesed liiguvad üksteise suhtes, aeglane.
Külmumine ja sulamine – kivi nihkub natukene edasi, nihkumine.
Nõlvad muutuvad astmeliseks, võib vallandada ,maalihkeid.
10. Mõisted
Gaia hüpotees – biosfääri terviklikkus, planeet Maa on terviklik organism mis iseend reguleerib
Astenosfäär - ookeanide all ~ 50km , mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningate ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
Maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Laam – litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril.
Vulkaaniline saar kaar – ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida.
Pangea - oli hiidmanner, mis eksisteeris ligikaudu 300...200 miljonit aastat tagasi ning koondas endas kõiki suuremaid mandreid.
Kuum täpp – vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.
Rift - laavade lahknemisest tekkiv org
Kaldeera – vulkaani sissekukkumise tagajärjel tekkiv hiidkraater.
P-Lained - maavärina pikilained
S-Lained- maavärina ristilained
Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine
Maavärina epitsenter – maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
Richteri skaala -on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.
Mercalli skaala-on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala
Seismograaf - seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid
Tsunami - rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine .